User:Ksarv

Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Autor: Kai Sarv

Esitamise kuupäev:

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

1. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
3. Mis on tähtajad?
4. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1. Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
2. Kordusarvestusele registreerumine toimub ÕIS-is. Üliõpilased, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad esitama avalduse õppeosakonda.
3. Arvestusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
4. Riigi finantseeritaval õppekohal õppijatele on kordusarvestused tasuta. Tasulisel õppekohal õppijatele on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is. 2015/2016 õppeaastal on kordussoorituse maksumuseks 20 eurot.

Küsimus 5

1. Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
2. Mida peab toetuse saamiseks tegema?
3. Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Pööran tähelepanu asjaolule, et IT Kolledži veebilehel olev "Riiklike õppetoetuste taotlemise ja maksmise kord" oli kehtiv vaid eelmise õppeaasta lõpuni.

1. Üliõpilasel, kes on astunud IT kolledžisse alates õppeaastast 2013/14, on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; õpib täiskoormusega (sh ei ole akadeemilisel puhkusel) ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril ning tema keskmine sissetulek kuus (arvestatud Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel) ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
2. Õppetoetuse (v.a. vajaduspõhine) taotlemiseks on vaja täita taotlus ÕIS-is. Täiendava toetuse või Täiendava toetuse eritingimustel taotlusele on vaja lisada täiendavalt tõendi rahvastikuregistrist elukoha kohta. Abitoetuse taotlemisel on vaja lisada ka dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole üliõpilane ilma õppetoetuseta võimeline õpinguid jätkama (koopiad lapse sünnitunnistusest, pensionitunnistusest, puuet ja/või eestkostet tõendavast dokumendist, surmatunnistusest, abielutunnistusest, tuludeklaratsioonist või palgatõend, arstitõend jms) ning esseevormis kirjutatud põhjenduse. Taotlused õppetoetuse saamiseks sügissemestril tuleb esitada 28. septembriks ja kevadsemestril 28. veebruariks. Vajaduspõhise õppetoetuse taotluse (viieks õppekuuks) peab esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile riigiportaalis www.eesti.ee kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris.
3. 27 EAP-d

Ülesanne

1. Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 2 EAP-d ja teise semestri lõpuks 9 EAP-d?
2. Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

1. Õppekava täies mahus täitmise määr on 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris. Seega tuleb aasta lõpuks hüvitada õppekulud 2*27-9=45 EAP ulatuses.
2. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 2015/2016 õppeaastal 50 € 1 EAP kohta. Seega esitatav arve on 45*50=2250 €.