User:Rkallas
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Rahel Kallas(10150885)
Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2015
Erialatutvustuse aines sain kuulata seitset erinevat loengut oma ala spetsialistide poolt. Kavatsen anda hinnangu nii iga esineja esitluslaadi kui ka sisu kohta. Lisaks kirjutan, mis mulle meelde jäi.
Esimesena sain kuulata Kristjan Kangro innustuskõnet. Kristjan Kangro rääkis sellest, kuidas ta oma esimesel IT Kolledži aastal alla andis ja siis järgmine aasta tagasi läks ning lõpuks ka ära lõpetas, olles nüüd ise selle sama kooli õppejõudude rivis. Mulle jäi selline mulje, et kui üks kord ei saa, siis tuleb proovida nii kaua kuni saab, alla ei tohi anda. Kui ma rääkisin oma sõbra, Konstantiniga, kes õpib hetkel Tallinna Ülikoolis IT arendust ja kes õppis Tartu Ülikoolis arstiks, kuid akadeemilise puhkuse järel ei läinud tagasi õppima, hoiatas mind, et ma ikka kohe pingutaksin, sest elu ei tohi raisata. Seepärast ma praegu väga pingutangi. Lisaks innustas Kangro meid mitte „date-driven“ olema ja varakult asja kallale asuma.
Teine kõne, mida sain kuulata oli Tiina Seemani ettekanne „IT projektide juhtimine“. Proua Seeman rääkis sellest, et töötas samal ajal kui õppis ja et algselt oli ta firmas tavatöötajana aga peale IT Kolledzi õppimmaasumist soovis saada spetsiifilisemat tööd samas firmas. Tema soovitus tudengitele oli, et nad leiaksid endale midagi, mis neid rutiinist välja tõmbaks. Tiina Seeman jaoks oli selleks tegevuseks jooksmine. Ta on maratoonor. Mina ise arvan, et jutt rutiinse tegevuse kõrvale midagi juurde leida, mis aitaks rutiinis püsida, on väga õige ja ma ise proovin ka seda põhimõtet järgida kuigi vahel tundub, et tuleks mõneks ajaks aeg maha võtta. Ta rääkis ka, et ta tahtis väga midagi juhtida. Sellepärast hakkas ta projektijuhiks. Projektijuhi amet olevat pidanud raske olema, sest tähtajad tulevad peale ja asi õigeks ajaks laivi ei jõua, on väga halvasti. Siinkohal tuleb mulle meelde 23. septembri õhtul toimunud Tech Sistersi üritus, kus viimases kõnes rääkis punase kleidiga naine oma kogemusest Timbeteris ja sellest et kui on halb mõte ja hea tiim, siis sellest võib isegi asja saada. Aga kui on hea mõte ja halb tiim, siis sellest ei saa mitte mingit asja.
Kolmas kõneleja, Elar Lang, andis mulle kõige kõvema emotsionaalse etteaste. Teda oli väga hea kuulata, sest tempo oli sobiv ning kõne ladus. Seda arvatavasti tänu eeltööle - härra Lang küsis meilt kui palju aega kulus tal selle presentatsiooni valmistamisele. Tudengid pakkusid, et kaks või kolm tundi, kuid tegelikult võttis see presentatsioon aega kolm päeva. See, et see nii kaua aega võttis, hämmastas mind. Ma olin harjunud, et presentatsioon teakse koolitunnis valmis ja rohkem sellega ei tegeleta. Tegelikult on väga tähtis teha eetööd ja mitte ühe korraga kõiki oma mõtteid välja laduda, ekspromttööd ei ole kuigi korralikud ja seejuures töö kvaliteet kukub. Ta rääkis ka oma tööst. Ta on testija, kuigi algselt õppis IT Kolledziz arendajaks. Hiljem tegi magistrikraadi Tallinna Tehnika Ülikoolis. Kooli läks ta tüdruksõbra pärast ja esimesed kaks semesrit venitas välja ning siis avastas õppimise valemi. Ta lisas, et lõpetas Cum Laude kuigi ta praegu kõiki neid aineid, mis ta kunagi õppis, hetkel viiele vastata ei suuda. Seepärast ongi kõige tähtsam oskus koolis õppides õppida õppima.
Peale suurepärast motivatsioonikõnet saime kuulata Taavi Tuisu kõnet teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur?“. Ma ausalt ei mäleta sellest kõnest mitte midagi. Ta pidi tark mees olema, oma ala spetsialist ja väga kogenud, kuid rääkis liiga vaikselt ja monotoonselt et midagi aru saada, kuigi slaididelt lugedes sain aru, et tegu oli millegi spetsiifilisega ning süsteemihaldur on elukutse, millega igaüks hakkama ei saaks. Ma arvan, et tegelikult võis mittemõistmine olla tingitud hommikuse uniuse ja monotoonse ettekande koosmõjust.
Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kohe alguses tõi ta välja selle, et miks peab ta oma kõnet öösel tegema. Minu meelest oli see päris naljakas tähelepanek, ma polnud sellele veel varem mõelnud, et IT inimesed magavad hommikuti kaua ega pea kell 8.00 hommikuks, vaid ööks. Kert on oma erialalt arendustestija aga töötab tesijana. Testimine on asi, mida ettevõtted lükkavad kogu aeg edasi või ei arvesta üldse, sest see on kallis ega tooda midagi. Arvatakse, et testija lihtsalt mängib, samal ajal kui arendaja reaalselt näeb vaeva koodi kirja panemisega, palgad neil enam-vähem võrdsed. See, et firmad pole eriti testimiseusku, viib sellesni, et ainult 1/4 IT inimestest töötavad oma töökohas testijana kolme arendaja kõrval. Tegelikult on testimine väga tähtis töö, millest oluliselt sõltub töödetava kvaliteet. Näitena tõi härra Suvi omast kogemusest tehtud tööna toidukaupluse kliendikaardi boonuspunktide arvestamisesüsteemi tesimise, kus tesijana avastas vea, mis oleks muidu asja toimimisel ilmnenud alles kahe kuu pärast. Veel oli näideteks Eesti Panga kahtlased tehingud ja Skype toimimisvead, mis palju kahju vaid sekunditega võivad teha.
Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT alastel töökohtadel.
Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrraldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Selleks, et saada kõrget palka, on vaja spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste.
Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata. (Vastus oli 31 kraadi.)
Tanel Unt rääkis 8.oktoobril oma IT ettevõttest ja GPS asukohamääramisteenusest Navireci näitel ta väga ei jõudnud rääkida. Tema ettevõttel vedas, et nad kohe kokkuhoidlikud pidid olema, sest seetõttu olid nad ka kohe alguses kasumlikud. Ta ei lõpetanudki ülikooli aga see-eest arvab, et teab rohkem kui ta oleks koolis teadmisi saanud. Tema algatatud ettevõtetest 1/5 on püsima jäänud, mistõttu tal on läinud keskmisest paremini(1/10 keskmiselt ettevõtetest jääb ellu). Ta jättis muheda selli mulje, kandes pintsakut, mille all T-särgil piilumas valge küülik.
15. oktoober tulid meile rääkima kaks mees, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt analüüsimisest ja andmetest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad. Oleg Bogdanov rääkis, et on omanud väga plaju erinevaid ameteid. Naljakas on tema kogemustest see, et kui ta lätis pangaautomaate paigaldas ja automaadi kõige väiksem kupüür, mida oli võimalik välja võtta, oli 5 rahaühikut aga pensionärid said natuke alla selle kuus pensioni. See oli tõsine probleem, millele ei oldud varem tähelepanu pööratud. Nad kaalusid ka mündiautomaatide üles panemist.
Kõiki neid loenguid, mida mul oli au kuulata, ühendab teema, mille alla nad kuuluvad - selleks on infotehnoloogia. Igas loengus räägiti erinevaid lugusid, kõneleja rääkis oma kogemustest ja nägemustest selles valdkonnas, kuid teema on siiski üks suur lai arvutitemaailm. Väga palju sain teda tööst selles maailmas ja nõuandeid edaspidiseks. Kõik kõnelejad olid huvitavad.
Üldiselt jäi ainest hea mulje ja mõnus oli kuulata erinevate inimeste kogemusi ning nõuandeid. Olen väga tänulik selle eest ning mul on hea meel, et sain sellel kursusel osaleda.
Loengud on väga huvitavad, soovitan neid järgi vaadata!
Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus: Arvestust on võimalik järele teha kuni eksamissessiooni lõpupäevani. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja vastupidi(kevadsemestril kuni sügissemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni).
Et kordussooritust teha, peab ennast Õisis sellele sooritusele registreerima, jättes soorituse ja registreerimise vahele vähemalt kaks tööpäeva.
Tasu kordussoorituse eest kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse Õisis.
Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastused: Tudengil ei ole võimalik esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minna.
Selleks, et akadeemilisele puhuksele minna, peab esitama avalduse rektori nimele ing see vormistatakse käskkirjaga.
Maksimaalne puhkuse aeg tavajuhul on 1 aasta aga kui tudengil sünnib laps, on võimalik tal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni akadeemilisel puhkusel olla.
Puhkuse lõpetamine toimub avalduse alusel. Avalduse peab esitama rektori nimele ja see vormistatakse käskkirjaga. Avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne puhkusest järgmise semestri deklareerimise kuupäeva.
Puhkuse ajal pole tavajuhul võimalik aineid deklareerida, kuid on ka erandeid. Õppekava saavad puhkuse ajal täita: puudega isikud, alla kolme aastase lapse või puudega lapse eestkostja ja tudengid, kes läbivad aja- või asendusteenitust(nemad saavad ka eksameid ja arvestusi järele teha puhkuse ajal järele teha, teised mitte.)
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Koodi number Ainepunkte 0 19 1 20 2 21 3 22 4 23 5 24 6 25 7 26 8 27 9 28
X= 27 Y= 24 Vastus: Kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd, siis tuleb aasta lõpuks hüvitada 27*2=54-(27+24)=3 EAPd. Esitatav arve on 3*50=150 eurot.
