Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erik Sõlg (10151839)

Esitamise kuupäev:TBA

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Kordussooritused planeeritakse järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse (esimese ÕA puhul ka aine toimumise semestrisse). [1] 5.2.14

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreerimine toimub ÕISis. Juhul, kui sooritust soovitakse teha õppekeelest erinevas keeles, tuleb see õppejõuga eelnevalt kokku leppida. [1] 5.2.8.1 ja 5.2.10

Mis on tähtajad?

Arvestust on võimalik järele teha aine õpetamissemestrist ülejärgmise semestri punase joone päevani. Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [1] 5.2.8 ja 5.2.13

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussooritus on tasuline vaid tasulisel õppekohal õppivatele õppuritele. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Vastavalt teenuste tasumääradele 2015/2016 õppeaastal on see 20€. [1] 5.2.7, [2] 5

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks?

Üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) on õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

 1 ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise  
   elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
 2 ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel     
   semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega 
   esimesel semestril;
 3 tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §51 alusel arvestatud keskmine sissetulek 
   kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse         
   saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära (perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 329€);
 4 ta ei viibi akadeemilisel puhkusel.

[3] 2.2 ja 2.3, [4]

Millest sõltub toetuse suurus?

Üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. [4]

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Sisenema riigiportaali www.eesti.ee ja esitama taotluse õppetoetuse eraldamise korraldajale (Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või tema volitatud riigi asutatud sihtasutus) viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas. [3] 2.6

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Õppetoetuse saamiseks peab õppeaasta peale olema sooritatud vähemalt 60 EAP mahus õppeaineid kumulatiivselt, seega võib ühes semestris olla ainepunkte ka alla 30 EAP (kui teisel semestril on neid vastaval arvul rohkem). Samas peavad olema täidetud õppekava nõuded täies mahus (kuigi nõudeid pole ei eeskirjades ega õppekava kirjeldustes välja toodud, on eeldatav, et nende hulka kuuluvad kohustuslike ainete läbimised vastavatel semestritel), mistõttu on minimaalne ainepunktide arv semestri peale kõikuv (olenevalt vastava semestri kohustuslike ainete mahust). Esimesel semestril taotlemisel on nõutav vaid täiskoormuse nõude täitmine. [4]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd?

Esmalt eeldame, et õppur pole:

 1 keskmise, raske või sügava puudega isik;
 2 alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.

[1] 1.4.10

Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, seega pärast esimest semestrit saab õpilane arve, kus on määratud hüvitamine 27-22=5 EAP ulatuses.

Kuna õppeaasta lõpuks on eelmise semestri õppekulud hüvitatud, siis kumulatiivse arvestamise järgi enam täiendavalt õppekulusid hüvitama ei pea: (2*27)-[(22+5) + 28] = -1 [1] 1.2.19, [5] 2.1

Kui suur on teile esitatav arve?

Teisel semestril esitatav arve on 5*50€ = 250€ [6]