User:Urander
Eriala tutvustuse arvestustöö
Autor: Ülo Rander.
Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2015
Essee
Esimeses loengus [1] sain teada kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö ja millele peab pöörama tähelepanu selleks, et õppetööga toime tulla. Samuti anti infot raamatukogust, stipendiumitest, Moodlist, Üliõpilas seltsist ja õppeainest "Eriala tutvustus". Kahjuks ei korraldata kaugõppuritele aktuseid, kuid ega me ei läinudki kooli 1. septembril.
Minu jaoks oli ääretult huvitav kuulata, kuidas oma eriala spetsialistid tutvustasid õppuritele milline on tööturg ja millega peab arvestama kuid sellest lähemalt siis järgnevalt.
Tiina Seeman tutvustas oma loengus mis on projekti juhtimine ja kuidas see toimib, väga hea oli kuulata inimest kes on oma tööle pühendunud ja andis häid näpunäiteid elust enesest, kuidas tulla toime probleemidega ja neid lahendada. Selliselt inimesest, kellel on juba nii pikk kariäär mitmes erinevas ettevõttes nagu Eesti energia, Bang & Olufsen, EMT,Telia Sonera, on võimalus õppida väga palju. Projekti juhtimist võib küll koolis õppida, kuid kohe kindlasti mängivad rolli inimese omadused. Sul peab olema tahtmine ja motivatsioon tegeleda kõigega, mitte ainult kindlalt raamides tegevustega. Sa pead olema võimeline nägema ka kastistvälja. Tuleb leppida ka tagasilöökidega kuid need on ka võimalused enese arendamiseks, et hiljem nii ei läheks. (T.Seeman, 2015)[2]
Hr Elar Lang rääkis oma loengus, kuidas ennast motiveerida õppima ja olema alati valmis ennast täiendama. Minu arvamusel oli tema esitlus ääretult hea ja motiveeriv. Esimese semestri alguses sa vajadki korralikku „Boost“, et ennast kokku võtta, luua endale kindlad sihid ja nendeni pürgida. Kaugõpe on üks veider keskkond, kus enamus õpilasi on juba eelnevalt pikalt töötanud või lihtsalt koolist eemal olnud ja selle esimese sammu mitte tegemine on saanud saatuslikuks kindlasti paljudele. Hea on näha kuidas ta võttis endale kindla eesmärgi õppida ning lõpuks lõpetada kool isegi Cum Laudega. Sellist motivatsiooni kõne on kindlasti hea ka hiljem järel vaadata ja ennast jälle sundida õppima kui oled sattunud ummikusse. Ning otseloomulikult ei saa me ümber asjaolust, et programmeerimine tuleb ära õppida, muidu sellel erialal läbi ei löö. (E.Lang, 2015)[3]
Hr Taavi Tuisk tutvustas siis süsteemi administraatori tööd, milliste probleemidega pidi tegelema minevikus ja millega nüüd. Ta tutvustas tehnoloogiaid millega on administraatorite tööd lihtsustatud. Sellist tüüpilist administraatorit enamtänapäeval ei olegi, vaid pigem töötatakse tiimides mis siis koosnevad nii administraatoritest, arendajatest ja testijatest. Selline meeskondade töö lihtsustab tunduvalt probleemide lahendamist ja toode on kordades kiiremini kliendi käes kui varem. Kindlasti soovitas ta ära õppida scriptimise, sest tänapäeval ei tee enam keegi käsitööd ja serverit pargid on läinud nii suureks, et lihtsalt käsitööga ei jõuakski midagi ära teha. Lisaks selgitas ta ka oma töökohtade valikuid ning selgitas miks ta ei ole jäänud püsima ühte firmasse. Samuti tegi ta julge märkuse, et kui soovite korralikku palka siis minna tööle välismaisesse firmasse, sest nemad ei karda palka maksta. (T.Tuisk, 2015)[4]
Hr Kert Suvi tutvustas testija tööd. Kõiki kaasnevaid muresid ja rõõme ning tutvustas üld levinud pudelikaelu. Samuti tutvustas ta, et kahjuks ei ole testija töö hetkel Eestis väga hinnatud, kuid selleks käis ta välja ka põhjused. Kahjuks ei ole testija amet piisavalt seksikas ja inimesed ei saa tihtipeale aru testimise vajalikkusest. Hea testija on tihtipeale skeptiline ja pessimist kes suudab kastist välja mõelda. Sellepeale lisaksin ma oma kommentaari, et teisiti mõtlejaid on juba ajalooliselt alati taga kiusatud. Kindlasti oleks vaja tutvustada ühiskonnale laiemalt testimise vajalikkust ja selle puudumisel riske mis kaasnevad kehval testimisel. Kui viga esineb live-s siis ilmselgelt on kusagil millegagi kokkuhoitud ja ei olnud võimalik tagada korralikku testimist. Ja hr Suvile meeldivad ilmselgelt Kassid. (K.Suvi, 2015)[5]
Kostüüm on alati hea vahend õpilaste tähelepanu äratamiseks. Hr Tennisberg tutvustas väga hästi ja näitlikult kuidas toimivad IT projektid ja miks nad luhtuvad. Viktoriin tegi kõigile puust ja punaselt ette, et mitte keegi ei suuda ette näha ja omada teadmisi kõigest ning tihti peale IT projektid just sellisteks kujunevadki. Samuti tutvustas ta, millest sõltub edukus. Ei saa istuda ühekohapeal ja oodata millal varandus sülle kukub, seda võib küll üksikutega juhtuda, kuid mitte kõigiga, vaid ise pead selle nimel vaeva nägema ja pingutama. Tänu oma haritusele ja elukogemusele näitas ta ka, et elu ei ole nii lilleline nagu loodame või kuuleme, vaid tulevik saab olema muutlik ja me ei suuda jääda edukaks kui me ei ole erilised ja hädavajalikud. Samuti avaldas ta kaua otsitud edu valemi, kas sellest ka abi oli peab igaüks ise otsustama. (T.Tennisberg, 2015)[6]
Hr Unt tutvustas kogemusi oma varajasest ettevõtlusest mis algas juba kekskoolis ja kuidas paljud projektid tal vett vedama läksid. Kohustused aga tihtipeale jäid, mis tekitasid korralikke finants probleeme. Parim viis oma ettevõtteks on proovida, läbi kukkuda ja uuesti proovida. Vältima peaks laene, sest ettevõtte läbikukkumisel laenust ei pääse. Kindlasti peab meeskonna valima ettevaatlikult, sest mitte sobivas meeskonnas ei ole võimalik äri ajada. Probleeme on võimatu ette ära lahendada ja need tekivad nii või teisiti protsessi käigus aga kui tekivad, peab nendega tegelema. Töötajate motiveerimine on äärmiselt vajalik. Selleks et saada heaks ettevõtjaks tuleb uskuda iseendasse. Alustada väikeselt ja vaikselt kasvada. Kui oled projekti juba pikalt teinud ja tundub, et ei ole päris õige ning venib peab olema julge, et asi ära lammutada ja uuesti alustada. Kui tahad alustada ettevõtlusega on soovitav käia garage48 üritustel, kus saab hea ülevaate kuidas see protsess ka tegelikult toimib. Investorid otsivad meeskondi kes teevad asja ära, ideedest lihtsalt ei piisa, neid on miljoneid. Palka tahavad kõik töötajad saada ja kui sa ei suuda neile tööd tagada siis sa töötad kahjumiga kuna ei ole võimalik palka maksta. Tihti juhtub ka seda, et ajutised asjad jäävad alatiseks ja tekitavad hiljem jubedalt probleeme, tark oleks selliseid lahendusi vältida. Lisaks rääkis ta oma humoorikatest seiklustest Kosovo vabariigis. Alati ei ole otstarbekas investeerida riisvarasse vaid optimeerida saab ka tarkvara platvormidega. Tähtis on teha oma tööd või äri entusiasmiga. (T.Unt, 2015)[7]
Hr Kadak tutvustas andmete analüüsi ja selle vajalikkust. Millist infot on võimalik koguda ja millise pildi saab sellest kokku panna. Ei ole oluline millise valdkonnaga on tegemist, kas riigi ettevõtte, IT või kaubandus kettiga on alati võimalik teha statistikat ja aru saada kuhu on vaja suunata ressursse või ära võtta. Jah, tihtipeale võib tava inimesel tunduda, et neid kiusatakse lihtsalt taga kuid äri ettevõte mõtleb ikkagi kõigepealt kasumlikkusele ja põhjendamatud kulutused tuleb ära kaotada mis ei teeni kasumit. Sama ka riigi ettevõtetega, kus muidu toimuks põhjendamatu maksumaksja raha kulutamine. Kahjuks oli hr Bogdanovi osalus loengus väga minimaalne ja piirdus kõigest pigem enda tutvustamisega. Äärmiselt huvitav oleks olnud kuulata rohkem näiteid tema tööst ja saavutustest. (O.Kadak, O.Bogdanov, 2015)[8]
Vaatamata esinejate mitmekesisusele ja erinevustele oli nende kõigi poolt välja antud sõnum kõigile suhteliselt sarnane. Selleks et olla edukas, peab olema huvi õppimise vastu ja selle nimel peab tegema väga palju tööd. Selleks, et lihtsalt hakkama saada pead olema väga hea ja hinnatud spetsialist. Keskpärased isikud peavad ikka ise edasi rügama. Mitte kedagi ei huvita sinu ideed kui sa ise ei suuda neid ellu viia. Samuti väga oluliseks peetakse meeskonna tööks vajalikke isikuomadusi. Ilma nendeta ei taha sind keegi oma meeskonda võtta ja jäädki üksiküritajaks. Edu saladuse võibki kokku võtta, et pead oskama teha oma tööd ja hästi. Olema hingega oma projektide juures ja mitte loobuma kui tulevad tagasilöögid. Väga hea meel oli näha nii palju erinevaid inimesi oma elust ja edust rääkimas, avardamaks õpilaste silmaringi ja maailma vaateid. Põhipunkt, et panna inimesed mõtlema ja oma ajurakke liigutama sai täidetud.
Õppingukorralduse küsimused.
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Eksamit on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku tuleb leppida õppejõuga ja registreerida tuleb ÕISis. Registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[9] Riigifinantseeritaval(RF) õppekohal on kordus sooritus tasuta, oma finantseeritud(OF) kohal maksab 20 €.[10]
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (tööandja tõend, soovikorral ametijuhend, motivatsioonikiri, soovikorral sertifikaadid). Tasuda menetlus tasu 13 € ja ainepunkti tasu 5€ iga 1 ainepunkti kohta. VÕTA kaudu ei arvestata semestri õppekava täitmisesse aga arvestatakse aasta õppekoormusesse.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
Sügissemestri lõpus 22 EAP täitmisel esitatakse arve suuruses 250€.
Kevadsemestri lõpus 25 EAP tüitmisel esitatakse arve suurusega 350€.
Viited
- ↑ Loeng "Õppekorraldus ja erialatutvustus" (Kristjan Karmo, Toomas Lepikult, Sandra Niinepuu, Inga Vau, Merle Varendi, Lauri Võsandi) 25. september loengusalvestus
- ↑ Tiina Seeman.(3 september 2015). IT projektide juhtimine
- ↑ Elar Lang. (10 september 2015). "Õppimisest. Omast kogemusest."
- ↑ Taavi Tuisk. (17 september 2015). Millega tegeleb süsteemihaldur
- ↑ Kert Suvi. (24 september 2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet
- ↑ Targo Tennisberg. (1 oktoober 2015). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda
- ↑ Tanel Unt. (8 oktoober 2015). Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel
- ↑ Oleg Bogdanov, Oliver Kadak. (15 oktoober 2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat
- ↑ Õppekorralduse eeskiri
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015_2016 õppeaastal