User:Mbelzets
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Marko Belzetski
Esitamise kuupäev: 11. november 2014
Essee
Erialatutvustuse aine formaadis külalisesinejate ettekannete näol oli oma olemuselt minu arvates väga hea viis kuidas tõepoolest siis IT eriala esmakursuslastele tutvustada. Kui kooli asusin arenduse erialale kindla mõttega, et kooli lõppedes saab minust kindlasti tarkaraarendajast ettevõtja kes loob mingi maailmamuutva uue rakenduse või toote, siis oli see arusaam juba esimese kuu lõpuks kummutatud. See, et ma nii kiiresti oma meelt muutsin ei ole kindlasti halb asi, vaid pigem just näitabki kuivõrd kasulikud olid need loengud oma ala spetsialistide poolt. Kindlasti aitasid kaasa ka muud esimese semestri ained.
Kõige esimesel tutvustaval loengul käsitleti palju õppetööga EIKs seonduvat. Anti soovitusi kõrghariduse omandamise hõlbsustamiseks, mis ei jooksnud kindlasti mööda külgi maha ka neile, kes juba kõrghariduse omandanud on, kaasa arvatud siis ka mina ise. Räägiti õppekoormustest, õppemaksudest, arvestustest ja kordussooritustest, erinevatest infokanalitest ja ka kõigest muust, mis õppetööga seondub. Kindlasti pakkus kõigile palju huvi ka stipendiumite kohta käiv informatsioon.
Nagu ma esimesest loengust aru sain, siis IT on tõepoolest selline valdkond, kus kõige suurem osakaal on iseseisval õppimisel. Samuti mainis ka Targo Tennisberg oma esitluses, et arendaja parim sõber on Google. Ja ma olen täiesti veendunud, et nii ongi. Olen täheldanud esimese pooleteist kuu jooksul EIKs õppides üht mustrit. Kuulsin mõne külalisesineja esitluses või loengus midagi huvitavat, millest päris täpselt veel aru ei saanud kuid siiski tekkis loengu lõpuks soov selle teema kohta üht-teist juurde õppida. Õhtul koju jõudes seda märksõna või teemat Googlest otsides aga imeb mind endasse põhjatu informatsiooniallikas millesse süvenedes on paar korda isegi õhtusöök ununenud.
Ilmselt pidas Targo küll seda silmas, et mingi kindla koodijupi tööle saamiseks on kõige kindlam viis probleemi lihtsalt Googeldades, kuid seda teadsin ma juba ka oma varasematest iseseisvatest koodimisõpingutest. Aga väärt tarkus siiski, mis kehtib ka mitmetes olukordades. Nende loengute abil olen saanud ka seoseid IT maailma tuua ka oma „eelnevast elust“ hotellinduse ja finantsmaailmas. Kõige rohkem seoseid oskasin ilmselt leida Tiina Seemanni loengust, kus ta rääkis meile projektijuhtimisest. Olen olnud nii mõnegi projekti eesotsas erinevatel positsioonidel oma karjääris. Mõned neist on olnud edukad ja mõned mitte nii väga.
Üheks ebakõlaks oli aga Tiina poolt mainitud projektiplaanid, mis olid minu mäletamist mööda tema sõnul projektide A ja O. Ehk tuleb siinkohal sisse erinevate erialade vahelised erinevused ja mastaabid, kuid paljud projektid mida olen pidanud läbi viima pole alguse saanud mingist konkreetsest plaanist. Mõistan, et mingil määral oli mul küll plaan olemas, kasvõi mingisuguse checklisti kujul märkmete hulgas, et mis etappides midagi teha, kuid vähemalt hotellinduses lokaalsel hotelli tasemel neid nii väga ei koostata.
Tiina rääkis ka väga põhjalikult inimeste juhtimisest ja nendega suhtlemisest, millest rääkis ka Tanel Unt oma ettevõtluse esitluses. Kuigi temaatika oli sama, siis katsid nad kahe peale inimsuhtluse kahte erinevat aspekti. Esimeseks siis kuidas inimesi juhtida ja suunitleda mingit ülesannet täitma ja teiseks siis kuidas koostööd teha samaväärsete partneritega mõnes idufirmas. Meelde jäi hästi see, kuidas igas tiimis peavad kõik korda mööda „psühholoogi mängima“ ja tiimisiseseid ebakõlasid lahendama.
Elar Langi esinemine oli huvitav tänu mitmele erinevale aspektile. Esiteks pakkus kindlasti huvi mulle ja kõigile teistele esmakursuslastele tema õppimise „metoodika“. Mingisugust imevalemit, mille abil Cum Laudega lõpetada ta meile lõpuks ei avaldanudki, kuid pigem rääkis ta heade õppimisharjumuste loomisest. Cum Laude valem on meil kõigil erinev ning tuleb iseenda jaoks ise avastada.
Kõige rohkem resoneerus mul Elari jutust aga see, et ta on küll omandanud EIKst bakalauruse- ning TTÜst magistrikraadi kuid kui keegi küsiks tema käest praegu näiteks kõrgema füüsika kohta (mille ta sai TTÜs A) siis ei oskaks ta ilmselt midagi eriti kasulikku selle kohta öelda. Küll aga on ta selle aine juba endale ühe korra selgeks teinud ja vajadusel suudaks seda uuesti. Olles samuti juba ühe bakalaurusekraadi omandanud ja juba praeguseks paljud õpitud ained unustanud siis neid teemasid uuesti üle korrates tuleb kõik kiiresti meelde. Nii on näiteks meie esimese semestri makroökonoomika ainega. Olen seda kunagi üsna süvitsi õppinud, kuid praeguseks on palju ununenud. Seega on taaskord hea seda uuesti läbida. Teada on ka ju väljend „kordamine on tarkuse ema“. Aga Elari loengust sain ma ka veel midagi, mis on mulle viimaste nädalate jooksul tohutul huvi pakkuma hakanud. Nimelt on selleks siis penetration testing. Ega ta sellest väga põhjalikult oma loengus ei rääkinud, kuid piisas vaid sellest ühest huvitavast ideest, mis ajendas mind iseseisvalt õppima ja uurima. Kuna need esseed on aine lehel avalikud ja kõigile loetavad, siis Elar, kui sa juhtumisi minu tööd peaksid lugema- kas suveks Clarified Securitysse praktikale saaks?
Kuna kogenenud IT arendaja või penetration tester peab kindlasti oma tööriistakastis omama ka muid oskuseid peale programmeerimise siis on ka süsteemihaldurite pärusmaa konsooli tundmine väga tähtis. Kahjuks sellest väga Taavi Tuisk ei rääkinud kuid siiski jagas ta oma huvitavaid töökogemusi ja seikasid. Kuna ma süsteemide haldamisest eelnevalt suurt midagi ei teadnud, siis üllatas mind peamiselt kogu selle töö mastaap, olulisus ning kahjuks ka tänamatus. Süsadminnide töö üheks paradoksiks ongi see, et kui kõik jookseb ilusti ja on korras, siis on tegelikult tööd vähe ja tekib illusioon, et süsadminnid ei tee suurt midagi. Reaalsus on aga see, et süsadminnid peavad koguaeg valmis olema „tulekahjusid kustutama“.
Kert Suvi ettekandes räägitud testimine on kindlasti üks kõige vähem attraktiivsemaid ameteid IT valdkonnas. Seda mainis ta ka ise oma loengus ning kahjuks kipun ma temaga nõustuma. Samas mõistan ma ka selle vajalikkust ja olulisust. Korralikult läbi testimata süsteemid võivad põhjustada ettevõttele tohutuid kahjusid ning testimisega tegelevad ettevõtted ja seda oskavad inimesed on kulda väärt.
Samuti sai ka mainitud, et tegelikult tegelevad kõik mingil määral testimisega, erinevad ainult mastaabid. Kõige rohkem peaksid testimisega tegelema just arendajad ehk siis testimine on kindlasti üks oskus, mille kallal kavatsen kindlasti ka tulevikus vaeva näha. Turvalisuse testimine läheb ju otseselt kokku ka mulle huvi tekitanud penetration testimisega.
Targo Tennisbergi esitlusest ma juba natuke kirjutasin, kuid eriti meeldis mulle veel tema sissejuhatus, kus ta kõrvutas arendajaid keskajast tuntud alkeemikutega. Teadmatutele võivad mõlemad tõepoolest tunduda kui maagia või mõni must kunst. Tanel Unti ettekanne oli huvitav eeskätt tänu tema elulistele lugudele oma startupinduse karjäärist. Eriti hästi jäid meelde seiklused Kosovos, kus probleemid said alguse juba riiki sisenemisel. Ehk siis ettevõtlus tundub paljudele kui püha graal teel palgatööst vaba eluni, kuid reaalsuses on väljakutseid ja probleeme rohkem kui paljud suudavad isegi ette kujutada. Mainimata fakti, et enamus idufirmasid lihtsalt ei suuda piisavalt hoogu koguda ja kaovad sama kiiresti kui nad tekkisid, olgu idee ükskõik kui hea ja maailmamuutev.
Üks nauditavamaid ettekandeid oli kindlasti Oliver Kadakul ja Oleg Bogdanovil, kes avardasid mu silmaringi sellele kui palju on tõepoolest väärt informatsioon ja kui tähtis on oskus sellest informatsioonist midagi väärtuslikku välja lugeda, millega tegelevad siis andmeteadlased või „data scientistid“. Huvitav oli just see, et alustades bensiinijaamades müügil olevate limonaadipudelite paigutusest, pangaautomaatides hoiul olevatest rahasummadest lõpetades posti sorteerimise ja ettevõtete müügiprognoosidega baseerub kõik andmeanalüüsil. Ja seda kõike on võimalik optimeerida toetudes päris andmetele.
Nautisin kõiki ettekandeid ja sain igalt esinejalt midagi väärtuslikku teada, mis saab kindlasti olema minu IT karjäärile tugevaks vundamendiks. Samuti sain ka iga ettekandega kinnitust sellele kui palju teadmisi mul veel omandada on tarvis ja kui vähe ma veel kõigest ITga seonduvast tean.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Kordusarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
- Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.
- Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis.
- Kordusarvestus on tasuta RF õppekohal ja tasulina OF õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve tuleb ÕISi.
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
- Koostada ja kinnitada semestri individuaalne õpingukava
- Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine(alates teisest õpinguaastast), kui akadeemilise puhkuse põhjus ei tulene tervislikkest põhjustest, ajateenistusest või lapse hooldamisest.
- Esitada akadeemilise liikumise taotlus
- Esitada taotluse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks
Eelnevalt positiivsele hindele sooritatud eksamit saab parandada ühe korra kahe semestri jooksul. Akadeemilisele õiendile läheb kõrgem hinne.
Ülesanne
1. Semestri EAPd - 22
2. Semestri EAPd - 22
1. semestril puudu jäänud EAPd: 27-22 = 5 Peale esimest semestrit tasumisele kuuluv summa: 5 EAPd * €50 = €250
2. semestril puudu jäänud EAPd: 54 - 44 = 10 Peale teist semestrit tasumisele kuuluv summa: 10 EAPd * €50 = €500
Kokku tasumisele kuuluv summa:
€250 + €500 = €750
