User:Nvoropaj

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Niina Voropajeva, rühm DK13

Esitamise kuupäev: 7. november 2015

Kood: ******00

Essee

Esimeses loengus sai sisuliselt teada, kuidas vastav aine toimib. Kiirelt räägiti üle õppekorraldus ning sisekord, mille kohta tuli hiljem ise lähemalt lugeda IT kolledži kodulehelt. Lähemalt tehti juttu ka õppetöövälistest tegevustest – nt robootikaring, Pythoni programmeerimisklubi, üliõppilasesindus jt. Ning mis peamine – kuidas ainest läbi saada (analüüsiv essee ning küsimused õppekorralduse kohta).

Teises loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. õige lihtsam töö, ent hea väljakutse inimesele, kes soovib midagi ära teha ning ei pelga väljakutseid.

Kolmas loeng on arvatavasti värsketele tudengitele kõige õpetlikum ning vajalikum. Külalislektor Elar Lang seletab oma koolitee näitel ära, miks on ülikool vajalik ning kuidas võimalikult efektiivselt oma teadmistepagasit täiendada, et tulevikus tööturul hästi läheks. Kõige olulisem punkt on see, et koolis õpitakse õppima. Õppimine on oskus, mida tuleb terve elu jooksul praktiseerida. Veel üks tähtis punkt, mille külalislektor välja toob, on see, et oma aega tuleb osata planeerida. Sellega hoitakse ära kohustuste kuhjumine ning ajapuudus, mis kõige enam edukust ning motivatsiooni alla viib.

Kuulates neljandas loengus võrdlust süsteemiadministraatorite tööst varajasemal ajal ning tänapäeval, tulevad välja kindlad jooned, mis aja jooksul on arenenud ning paremaks läinud.

Viiendas loengus tuli juttu testijatest.

Kuues loeng – kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda?

Seitsmendas loengus räägiti eraettevõtlusest.

Viimasest loengust sain teada, et olenemata sellest, mis on su toode, tuleb seda enne turule viimist põhjalikult analüüsida.

Viited

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Vastus: Õppekorralduseeskirja p. 5.2.13 kohaselt, "Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks."

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Vastus: "Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis .

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Kordussooritusele registreerimine toimub õppekorralduse eeskirja p. 5.2.8.1. kohaselt ÕISis (klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”) ja akadeemilisel puhkusel oleval üliõpilasel tuleb õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.8.2. kohaselt esitada avaldus õppeosakonda.

Mis on tähtajad?

Vastus:

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Vastus:

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Korduseksam (järeleksam) tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast läbi kukutud aine õpetamissemestri lõppu [?]. Järeleksamile tuleb registreerida üldjuhul õppeinfosüsteemis ÕIS (akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda) ning registreerida tuleb vähemalt 2 tööpäeva enne eksami toimumist [?]. Tasuta õppekohal (RF) õppides järeleksami eest maksta ei tule, tasulisel õppekohal (OF) õppijatel tuleb täiendavalt tasuda järeleksamile registreemise eest ... eurot [?].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekorralduseeskirja p. 7.1 kohaselt, "Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva" ja p. 7.2.1. kohaselt, "Õppekava /..../ vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse."

Õppekorralduseeskirja p. 1.3.6 kohaselt, „Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid“ ehk deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainet ei tule kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada.

„RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve“ . Sel juhul tuleb maksta ühe ainepunkti eest 37.8 € 2015/2016 õppeaastal . Lisaks sellele, õppekorralduseeskirja p.3.1.8. kohaselt „üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.“

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal [?]. Puudujääva osa kohta on IT Kolledžil õigus esitada arve vastavalt ainepunkti tasule, milleks 2015/2016 õppeaastal on 50€ ühe EAP eest . Esimese semestri lõppedes on puudujääk nominaalsest mahust 27 - 19 = 8 EAPd ning teise semestri lõpuks on puudujääk kumulatiivselt 2 * 27 - (19 + 19) = 16 EAPd. Esitatava arve suurus on 50€ * 16EAP = 800€.

Vastuste allikad