User:Skiviber
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Svetlana Kiviberg
Rühm: DK14
Esitamise kuupäev: 31. november 2015
Essee
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga ning registreerida end korduseksamile ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal õppival üliõpilase on kordussooritus tasuta. [9] Kordussoorituse tasu tasulisel kohal (REV ja OF tudeng) on 20 €. [10]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Ainete deklareerimine, akadeemiline liikumine, lõputöö deklareerimine, VÕTA avalduse esitamine, akadeemilise puhkuse taotlemise avalduse esitamine. Positiivse hinde parandamiseks on võimalik taotleda ühte korduseksamit kahe semestri jooksul. Kirja pannakse kõrgem hinne. [11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
Vastus
X = 21
Y = 21
Nominaalkoormus on 60 EAPd õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). Täiskoormusega õppes ja riigieelarvelisel (RE) õppekohal püsimiseks tuleb täita vähemalt 75% nominaalkoormusest – st. koguda vähemalt 45 EAP iga läbitud õppeaasta kohta. Seega antud näite puhul tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 3 EAP ulatuses. Osakoormusega õppes tuleb täita vähemalt 50% nominaalkoormusest- st. koguda vähemalt 30 EAP iga läbitud õppeaasta kohta. Seega antud näites ei tule õppekulud osaliselt hüvitada. [12]
Viited:
- ↑ Karmo, K., Septer, A., Võsandi, L., Tretjakov, J., Varendi, M., Vau, I. (26.08.2015). Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. [1]
- ↑ Seeman, T. (3.09.2015). IT projektide juhtimine [2]
- ↑ Lang, E. (10.09.2015). "Õppimisest. Omast kogemusest." [3]
- ↑ Tuisk, T. (17.09.2015). Millega tegeleb süsteemihaldur [4]
- ↑ Suvi, K. (24.09.2015). Testimine ja tarkvara kvaliteet [5]
- ↑ Tennisberg, T. (1.10.2015). Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [6]
- ↑ Unt, T. (8.10.2015). Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [7]
- ↑ Bogdanov, O., Kadak, O. (15.10.2015). Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat [8]
- ↑ IT Kolledž (20.11.2015). Õppekorralduse eeskiri P5.2 [9]
- ↑ IT Kolledž (20.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.[10]
- ↑ IT Kolledž (20.10.2015). Õppekorralduse eeskiri P5.3[11]
- ↑ IT Kolledž (20.10.2015). Õppekorralduse eeskiri P1.3[12]
