User:Skiviber

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Svetlana Kiviberg

Rühm: DK14

Esitamise kuupäev: 31. november 2015

Essee

„Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aine raames said IT Kolledži esmakursuslased osaleda kaheksas väga informatiivses loengus. Eesmärgiks oli tutvustada tudengitele eriala, mida nad on asunud õppima. Leian, et antud aine on väga hästi koostatud ning täidab oma eesmärki suurepäraselt. Kõige enam hindasin külalisesinejate nõuandeid, seoses IT ala omandamisega. Siinkohal toon välja väikese kokkuvõtte sellest, mis minule igast loengust kõrvu jäi ning mida tähtsaks pidasin.

Esimene loeng: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Toomas Lepikult, Kristjan Karmo, „Õppekorraldus ja sisekord” 

Nagu iga uue asjaga, tuleb alustada ikka kõige algusest. Tutvustati siis kolledži sisekorda, õppekorraeeskirja, stipendiumivõimalusi, õppettöövälist tegevust, eesotsas robootikaklubi. Loengust jäi kõlama, et kuigi reeglid on paigas ning nõutakse palju, on IT Kolledži meeskond vastutulelik ning alati tuleb oma muret kurta. Kui ei küsi abi, siis keegi seda pakkuda ei oska.

Teine loeng: Tiina Seeman, „IT projektide juhtimine„ 

Tiina Seeman tutvustas, kuidas näeb välja ühe korraliku IT projekti kavandamine ning läbiviimine. Kõige enam kukuvad projektid läbi, sest ei mõelda, mis on lõpptulemus ning kelle jaoks seda lõpuks tehakse. Seetõttu on väga tähtis kaasata projekti klient, juhid ning võimalusel ka lõppkasutaja. Toonitatud sai, kui tähtis on iga töö juures hea tiim, kes on nõus pingutama ning andma kõik, et projekt annaks kvaliteetse tulemuse. Lisaks on vaja pidevat kommunikatsiooni ning palju-palju koosolekuid.

Kolmas loeng: Elar Lang, „Õppimisest, omast kogemusest” 

Mina leidsin, et Elar Langi loeng oli kõige motiveerivam. Külaline oskas hästi välja tuua kõige tähtsama, mida me õppimisel meeles peame pidama. Arvan, et antud loengu tarkusi võiks lisada ka järgmiste aastate ainet avavasse esimesse loengusse. Elar Langi õpetas, et tudengil tuleb vältida elamist homse arvelt, leida projekt/eesmärk, planeerida aega ning seada esikohale õige suhtumine. Koolis peame me õppima õppimist ning olema valmis pingutama oma eesmärgi nimel. Abiks on õpiplaani koostamine, edenemise jälgimine ning enda saavutuste korral premeerimine. Tuleb keskenduda sellele, et suudad leida lahenduse ning saad hakkama. Ei tasu ka üle pingutada. Tähtsal kohal on ka aeg puhkamiseks ning hobideks.

Neljas loeng; Taavi Tuisk, „Millega tegeleb süsteemihaldur” 

Taavi Tuisu ettekandest oli raske teha kokkuvõtet, kuna ta kasutas palju tehnilist sõnavara. Sedalaadi loengut oleksin hea meelega kuulanud teisel kursusel. Loengut kuulates jäid kõlama siiski mõned nõuanded. Tuisk toonitas, et süsteemihalduses on vaja ka programmeerimisoskust ning kui tähtis on antud alal ametieetika ja usaldus. Ka siin sai mainitud koostöö tähtsust. Antud teema puhul koostöö arendajate ja süsteemiadministraatorite vahel.

Viies loeng: Kert Suvi, „Testimine ja tarkvara kvaliteet”

Ettekanne tutvustas testijate tööd, mida peetakse mitteseksikaks ning igavaks. Kert Suvi tõdes, et ainult 25% projekti mahust kulutatakse testimisele. Kuna aga testimise eesmärk on riski maandamine, siis peaks see olema kaasatud juba projekti arengufaasis. Kõiki vigu pole võimalik üles leida ning natuke peab olema ka õnne, et koperdada vigade otsa. Meelde jäi ehk õpetus ka enda tulevaste projektide eeluviimiseks, et riskid realiseeruvad siis, kui tööd ei testi.

Kuues loeng: Targo Tennisberg, „Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda”

Ettekandes kõlas tuttav teema kommunikatsiooni ja koostöö tähtsusest projektijuhtimisel. Minule meeldis Targo Tennisbergi kokkuvõte sellest, mis on tegelikult tähtis hea töökoha leidmisel . Olulised on - saavutused, mida näitab näiteks diplom, võime õppida, mida näitavad head hinded, võime asju lõpule viia, võime koostööd teha ning lõpuks on oluline see, et teadmised ei pea olema saadud koolist.

Seitsmes loeng: Tanel Unt, „Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel“

Tane Unt toonitas taaskord seda, et ülikool peab inimest õpetama õppima. Oma IT ettevõtte loomise juures on Unt’i sõnul kõige olulisem luua hea meeskond ning sellesse panustada, sest kui hakata nö „müüma“ oma ettevõtet investoritele, siis eelkõige tuleb „müüa“ ettevõtte meeskonda. Lisaks on meeskonna läbisaamine väga tähtis, kuna veedetakse väga palju aega koos. Minule meeldis, et Tanel Unt tõi välja ka tööt testimise tähtsust. Kõkkuvõtteks tuleb uskuda endasse ning iga 5-7 aasta tagant vahetada suunda. Tuleb julgeda muuta äriplaani, projekti jm.

Kaheksas loeng: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, „Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat” 

Oliver Kadak tutvustas statistika põnevat maailma ning kui palju on sellega võimalik teha. Mõnedeks näideteks oli välja toodud riskianalüüs maksuametis, pangaautomaadid, pakkide saatmine, toodanguahela optimeerimine, sortimendi analüüs jne. Ehk kõige põnevamaks informatsiooniks oli loengus see, kui soovitati leida oma nišš ning olla selles teistest parem. See on suurepärane viis saavutada tööturul hea positsiooni.

Kokkuvõttes olid kõik loengud väga vajalikud ning informatiivsed. Tekkis parem visioon tuleviku karjäärist ning arusaam, kui tähtsad on kommunikatsioon ja koostöö. Siiani on minu ettekujutus IT inimestest olnud, kui erakutest, kes istuvad terve päev muusikat kuulates arvuti taga ning on välismaailmast välja lõigatud. Kui tuleb välja, et suhtlus ning koostöövõime on igal alal tähtis. Mitmest loengust oli ka meeldetuletuseks õpetus, et tuleb leida ka fun tegevus, mis maandab stressi ning viib vahe peal mõtted tööst kõrvale, et ei kaoks motivatsioon ning huvi töö vastu. Ühes loengutest oli ka mainitud, et IT alal on töötajad kõige kiiremad tööstressi tõttu läbi põlema. Kui juhinduda külalisesinejate soovitustest, siis suutes õigesti aega planeerida ning omades õiget suhtumist õppimise osas, peaks stressitaset tõstvad viimase hetke tegemised sageduselt oluliselt vähenema. Nagu mainis Elar Lang oma esitluses – Edukus ei ole juhus, see on Sinu valik.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga ning registreerida end korduseksamile ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal õppival üliõpilase on kordussooritus tasuta. Kordussoorituse tasu tasulisel kohal (REV ja OF tudeng) on 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Ainete deklareerimine, akadeemiline liikumine, lõputöö deklareerimine, VÕTA avalduse esitamine, akadeemilise puhkuse taotlemise avalduse esitamine. Positiivse hinde parandamiseks on võimalik taotleda ühte korduseksamit kahe semestri jooksul. Kirja pannakse kõrgem hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

Vastus

X = 21

Y = 21

Nominaalkoormus on 60 EAPd õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). Täiskoormusega õppes ja riigieelarvelisel (RE) õppekohal püsimiseks tuleb täita vähemalt 75% nominaalkoormusest – st. koguda vähemalt 45 EAP iga läbitud õppeaasta kohta. Seega antud näite puhul tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 3 EAP ulatuses. Osakoormusega õppes tuleb täita vähemalt 50% nominaalkoormusest- st. koguda vähemalt 30 EAP iga läbitud õppeaasta kohta. Seega antud näites ei tule õppekulud osaliselt hüvitada.