Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Aet Udusaar

Esitamise kuupäev: 04.11.2015

Essee

Loengusalvestusi oli väga huvitav kuulata, kuna rääkima oli kutsutud oma ala spetsialistid, kes tõesti teadsid, millest nad rääkisid.

Esimene loeng oli kaugõppele üldse esimene loeng selles koolis ja seega rohkem sissejuhatava ja tervitava olemusega.^[1] Räägiti nii õppekorralduse poolest kui ka õppetöövälistest võimalustest.

Projektijuhtimisest oli kutsutud rääkima Tiina Seeman.

Elar Lang rääkis oma loengus õppimisest ja õppima õppimisest.^[2] Usun, et see loeng oli kindlasti kasulikum päevaõppe rebastele, kes äsja keskkoolist tulnud. Nagu paljud teised kaugõppurid olen ka mina juba ühe kõrghariduse omandanud, seega sellest loengust väga palju uut ei leidnud. Põhitõdesid on samas alati hea uuesti kuulata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist. Kordussooritusele tuleb registreerida õppeinfosüsteemis, sealjuures peab registreerimise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 päeva. Riigifinatseeritaval kohal on kordusarvestus tasuta, tasulisel kohal on arvestuse maksumus kinnitatud rektori käskkirjaga ja arve ilmub õppeinfosüsteemi.^[3]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Avaldus tulev esitada õppeinfosüsteemis hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Kui soovitakse arvestada varasemat töökogemust, siis tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada ka kogemusest õpitu analüüs.^[4] Õppekorralduse eeskirjas on kirjas, et varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus seega ei.^[3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 27 Y = 26

Arve esitatakse kui semestris on tehtud vähem kui 27 EAP-d. Arvestus on kumulatiivne ehk kui aasta lõpuks on tehtud vähemalt 54 EAP-d, siis ei ole vaja midagi hüvitada. Antud juhul on esimesel semestril olemas 27 EAP-d, seega teisel semestril arvet ei esitata. Teisel semestril on tehtud 26 EAP-d, mis tähendab, et kahe semestri peale kokku on kogutud 53 EAP-d. Õppeaasta lõpus esitatakse seega arve 1 EAP hüvitamiseks. 1 EAP = 50 €.^[5]