User:Labner

Erialatutvustus ja Õpingukorraldus. Arvestustöö.

Autor: Liina Abner (DK14)

Esitamise aeg: Õige aeg

Küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (IT kolledž, 2015, punkt 5.2.13) Kordussoorituseks tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb registreerimiseks esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. (Ibid., punkt 5.2.8) Saab teha kaks kordussooritust. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. (Ibid., punkt 5.2.14)

Riigifinatseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. Tasulisel õppekohal maksab kordussooritus 20€. (IT kolledž, 2015)

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus: Mistahes ajal õppeaasta jooksul (ja pole kitsendatud, mitmendal õppeaastal) võib akadeemilist puhkust taotleda:

1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.
2. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks.
3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi.

Kõigile loetletud juhtudel saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.

(IT kolledž, 2015. Punkt 6.1)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Arvestatakse kumulatiivselt. Kui X on 20 ja Y on 24, siis esimesel semestril tuleb hüvitada 7 EAPd ja teisel semestril 10 EAPd, kokku 17 EAPd. Arve tuleb 17*50€=850€ (IT kolledž, 2015) (Õpingukorraldus ja erialatutvustus, 25.09.2015)

Essee

Sissejuhatav loeng oli toredaks tervituseks, tundsin, et olen kooli oodatud ja ees on ootamas põnev aeg. Väga abiks oli õppeosakonna info korralduslikel teemadel, sest päris keeruline oleks endal otsast peale kogu virrvarris orienteeruma hakata. Üks oluline infokild jäi mul küll kahe silma vahele, nimelt, et populaarsemaid valikaineid saavad deklareerida ainult kiiremad. Mõtlesin küll seda küsida, sest et paljudes ülikoolides käib ju deklareerimine mitmes raundis ja kõige esimesena saavad oma valiku teha kõige tublimad, aga ei küsinud. Ning hiljem selgus ka oma kogemusest, nagu Kristjan Karmo rõhutas, omaette mõttemõlgutamine asjaajamises edasi ei vii, tuleb suhelda ja küsida. Vähemalt sama oluline kui jagatav info oli minu jaoks ka esimese loengu pidulikkuse moment, usutavasti sai suur osa auditooriumist üle aastate jälle "1.-se septembri tunnet" tunda. Kõik esinejad olid väga kenad ja koos suudeti luua päris mõnus teretulemast meeleolu.

Meeldis, et erialatutvustuseks kutsuti loengut andma inimesed "pärismaailmast".

Tiina Seemani loeng projektijuhtimisest. Projektijuhtimise põhitõdedes otseselt midagi väga uut enda jaoks ei kuulnud, aga ikka oli huvitav kuulda konkreetse inimese kogemust konkreetsetes projektides. Mulle tundusid kasulikud just esineja näpunäited karmis maailmas ellujäämiseks, kuidas stressiga toime tulla ja mitte isiklikult võtta. Huvitav oli väljavõte IT projektide ebaõnnestumise põhjustest, kus koodikirjutaja osakaal oli kusagil kaugel taga ja esimesel kohal olid hoopis muud probleemid. Samal teemal peatus ka Targo Tennisberg - ettevõtmiste ebaõnnestumise põhjused ei ole tavaliselt tehnoloogilised.

Elar Langi loeng oli motivatsioonikõnena omal kohal. Kuna ka mul endal on viimasest keskkooli matemaatikatunnist palju-palju aastaid möödas, siis väike ebakindlus on sees matemaatikale-füüsikale vastu minnes, aga Elar võttis ärevuse maha. Eks need näpunäited ju mõnes mõttes tunduvad enesestmõistetavad elukogenud inimesele, aga alati on hea kuulata edulugusid. Igal juhul minu motivatsioon, mis praegu on veel niigi kõrge sai lisaimpulsi. Kindlasti püüan nüüd mõnda aega jälle ajajuhtimise ja planeerimise külge endas tugevamaks arendada. You can do it!

Kui esimesed kaks loengut olid suures osas rubriigist "Minu edulugu", siis järgmistes räägiti rohkem asjast endast.

Nii mõnedki momendid süsadminnimisest, mida Taavi Tuisk kirjeldas minevikuteemana, on paraku paljudes organisatsioonides veel praegugi reaalsus ja seepärast oli eriti hea kuulda, et tegelikult saab teisiti ning kuidas tänapäeval päriselt olema peaks. Pedagoogiliselt kaheldava väärtusega oli minu jaoks loengu lõpus moderaatoritelt tulnud sõnum, kuidas riigisektoris on mõnus "idletada" (loodan, et püüdsin õigesti kinni selle termini - sõnavara rikastus) või kõrvalt oma firmat teha. Õnneks küll toodi pärast ka vastuargumendid.

Kert Suvi testimisest. Pole tõesti suuremat tähelepanu testimisele pööranud, kui et kasutajalidese nupud ja lahtrid enam-vähem toimiksid enamlevinud platvormidel. Esineja argumendid testimise vajalikkusest oli väga pädevad, aga reaalaelust ideaalellu on pikk tee. Jõudlustestid veel mahuvad pilti, aga koodiaudit - selle jaoks peaks tõesti kusagilt sihtotstarbelisest fondist palju raha kukkuma.

Targo Tennisbergi loeng oli minu jaoks kõige huvitavam. Ta tõusis kogu seeriast esile sellega, et kui teised loengud olid praktikute argipäevast, siis Targo Tennisberg vaatas avarama pilguga kogu teemale. Jutt jooksis hästi ja näited ilmekad. Meeldisid ka mittetriviaalsed võtted, mida auditooriumi peal kasutati. Õnnestunud kostüümivalik annab esinemisele alati palju juurde - ilma võluri-outfit-ita ei oleks alkeemiku metafoor pooltki nii mõjuv olnud. Ja viktoriin näitamaks, milline on tarkvaraprojektide hindamise metoodika. Kui mõnes teises loengus jäi kõlama mõte, et vanasti tehti nii või tavaliselt tehakse nii, aga nüüd on uued metoodikat ja vahendid ning õigete võtete järgimisel on tee edule avatud, siis selles loengus saabus teadmine, et kogu keerukust ei ole võimalik kellelgi hoomata, et elu ongi hullumeelne ja see ongi paratamatus, et tarkvaraprojektide ebaõnnestumisprotsent on suurem kui muudes tööstusharudes. Ei teagi, kas see tõdemus on lohutav või masendav. Kui varem mõtlesin oma mitte nii 100-protsendiliste projektide puhul, et kindlasti tõsistes ettevõtetes tõsised inimesed teevad asju kuidagi paremini ja kõik õnnestub, siis selles loengus illusioonid natuke hajusid. Väga kasulik oli ka valem oma väärtuse hindamiseks - tõkimise automaarne ulatus ja muu sinna juurde kuuluv. Et kui inimene ei saa päris täpselt aru, kas tahaks olla "sisuinimene" või "it-inimene", siis parim valik on olla mõlemad korraga. Mõtlema pani ka loengu lõpu tulevikunägemus, kus enamuse tööd teevad robotid ja inimestest parimad leiavad rakendust tehnoloogia käigushoidjatena ning ülejäänud saavad heal juhul sotsiaalsed töökohad. Aga parimad meie seast on ju ikka filosoofid, luuletajad ja heliloojad. Võiks filosofeerida teemal, mis on sotsiaalne töökoht.

Tanel Unt rääkis oma ettevõtmiste näitel praktikute argipäevast. See esineja eristus teistest sellepoolest, et ei omanud tehnilise kõrghariduse diplomit, kuid sarnaselt teiste esinejatega rõhutas siiski kooli tähtsust õppima õppimisel. Huvitav oli ka kuulda, kuidas mõnes teises loengus välja toodud teoreetilised põhimõtted ettevõtte praktikaga haakusid. Testimise olulisus, meeskonnavaim, töökorraldus. Tore oli kuulda, et arendajaid peab kaitsma igapäevase bugifiximise ja nipet-näpet nõuete eest. Oma kogemusest tean, kuidas ühe käega arendamine ja teise käega haldamine hulluks saab ajada. Ilmselt edu saladus on õige tasakaalu leidmisel. Autistilik geenius vs head meeskonnaliikmed, kes võib-olla pole nii teravad programmerijad.

Oliver Kadaku ja Oleg Bogdanovi loengut ootasin suure põnevusega, sest andmetes kaevamise teema tundub mulle väga huvitav ning peale loengu kuulamist muutus veel huvitavamaks.

Natuke kriipis kõrva, et mõned esinejad ei suutnud kohati eestikeelseid sõnu leida, aga see ei ole etteheide. Teadmine, mille siit kursuselt kaasa võtan: tuleb õppida õppima, ei tohi ühe nooruses omandatud oskuse peale tiksuma jääda, hea kui leiad oma nišši, milles süvitsi minna, aga kasulik on olla kursis kõigega mis maailmas toimub, tuleb järgida parimaid praktikaid, aga lähtuda ikka tervest mõistusest ja intuitsioonist. Kogu seeria oli väga hea võimalus ka enda perspektiivide üle mõtiskleda ja peakujule punkte anda.