User:Hkosta

Erialatutvustuse arvestus

Autor: 'Helen Kösta

Esitatud: 11.11.2015

Essee

Kõiki loenguid oli väga huvitav jälgida ja mõne puhul oli isegi kahju, et ei saanud ise auditooriumis istuda, arutelust osa võtta ja esinejate vahetut energiat tunnetada.

Mitmes ettekandes toodi välja ühesuguseid olulisi omadusi it-valdkonnas edukas olemiseks (mis loomulikult sobivad rakendamiseks ka teistes eluvaldkondades): hea stressitaluvus, võimekus ja tahe õppida ja areneda, mitmekülgsus (praktiliselt igaüks tarkvara-arenduse maailmas peab teadma kuidas programmeerida, testida ja turustada), ettenägelikkus, oma töö nautimine, hea meeskonna komplekteerimine ning ise hea tiimikaaslane olemine, julgus võtta vastutust, julgus teha valikuid, olla unikaalne ja kvaliteetne.

Kuna ettekannetes on väga palju loogilist ja vanade tarkuseterade kordamist, millele läheneti küll läbi väga erinevate ja huvitavate aspektide, siis toon siinkohal välja kõige meeldejäävamad punktid või fraasid erinevatest ettekannetest.

Kahjuks jäi mul esimeses, sissejuhatavad loengus osalemata, mistõttu esimene kaugõppe sessioon möödus nagu „uneskõndijal“. Kuigi mõned infokillud olen vahepeal juba ise suutnud välja uurida, siis hea oli ennast kooli õppekorraldusega selle loenguvideo abil kurssi viia.

Tiina Seeman rääkis juhtimisest IT- ja ka teistes valdkondades. Kuna ma alustasin loengute kuulamist tagant poolt ettepoole, siis selles ettekandes oli juba väga palju tuttavat eelnevatest. Projektijuhi eesmärk on kaasata erinevad osapooled, teha valmis projektiplaan ja eelarve. Projektijuht peab olema adekvaatne ja hoidma „lippu kõrgel“, sest kui projekt on võidukas, võidab meeskond, aga kui projekt on ebaedukas, kaotab projektijuht. Tiina juhtis tähelepanu sellele, et me kõik peaksime oma igapäevaelu suunama nagu projektijuhid: seadma esmalt paika lõppeesmärgid, koostama graafikud ja eelarve nende saavutamiseks ning püüdma säilitada kainet meelt. Lisaks tuleks hoida oma elus ka midagi sellist, mis aitab sul igapäevaelust eemalduda ning mis sind rõõmustab. (Seeman, T., 2015)

Elar Lang rääkis õppimisest ja omadest kogemustest kõrghariduse omandamisel. See oli väga hea motivatsiooniloeng. Kõlama jäid järgmised mõtteterad: Tuleb õppida õppima – ehk selekteerida oluline ebaolulisest, analüüsida ja leida „tõde“. Ülikool ei anna sulle kõikvõimsat teadmist vaid ainult sissejuhatuse, tutvustuse erialast. Ülejäänud teadmised tuleb ise omandada. Sõnasta see eesmärk, mille pärast sa oled kooli tulnud – „Kui sa ei tea, kuhu sa tahad jõuda, siis sa oled kohal, siis pole sul kuhugi vaja minna“. (Lang, E., 2015)

Taavi Tuisk rääkis süsteemihalduri tööst. Huvitav oli kuulata eriala nii-öelda ajaloolist poolt, kuidas varem oli süsteemihalduri töö rohkem nokitsemine ja raudvara käsitlemine, siis nüüd läheb tarvis programmeerimisoskust ja kuna suur osa serverist asub „pilves“, siis raudvaraga tegelemist tuleb vähe ette. Süsteemihaldur peab olema leidlik, usaldusväärne ja töökas – „Süsadmin on nagu bändi bassimängija, kui ta teeb oma tööd hästi, siis ta ei paista välja“. (Tuisk, T,m 2015)

Kert Suvi tutvustas tarkvara testimise ja kvaliteedi maailma. Kuna ma ise olen tarkvaratestimise ja sealjuures ka IT-maailma alles hiljuti astunud, siis seda ettekannet oli väga huvitav kuulata. Mitmes tema poolt välja toodud punktis oli äratundmisrõõm. Kinnituseks tema ettekandele ütlen, et testimine ON huvitav ja ka selles võib-olla vähemtuntud valdkonnas on võimalik palju õppida ja areneda. (Suvi, K., 2015)

Targo Tennisberg jagas näpunäiteid, kuidas IT-maailmas ellu jääda. See oli silmaringi laiendav ettekanne. Keskendus paljuski tarkvaraprojektide juhtimisele. Kõige rohkem jäi kõrvu, et tuleb olla mitmekülgne, olla kursis erinevate valdkondadega IT-sektoris. Näiteks IT-projektijuht peab olema kursis kogu keerulise tarkvara-arenduse maailmaga alustades eelarvestamisest kuni programmeerimiseni välja. See annab talle võime olla ettenägelik ning projekti käigus tekkivaid probleeme ennetada ning tekkinud probleemidele kiiremini lahendusi leida. Veel tõi ta oma ettekandes välja kommunikatsiooni olulisuse erinevate osapoolte vahel ja võime selekteerida olulist informatsiooni ebaolulisest. (Tennisberg, T., 2015)

Tanel Unt rääkis oma ettevõtte võludest ja valudest. Väga konkreetne ja kergesti jälgitav ettekanne. Hea oli kuulda meeldetuletusi selle kohta, et kuigi igaüks tahaks olla ise-enda peremees, ehk omada isiklikku ettevõtet, ei olda sageli valmis sellega kaasnevaks: range enesedistsipliini, suur vastutus ja kohustus olla sisuliselt 24h tööl. Hästi jäi kõlama lause „Et paigal püsida, tuleb kogu aeg joosta“. Nii ongi, alati peab tööd olema rohkem kui suudad ära teha ja kunagi ei tohi arvata, et oled piisavalt tark, et lõpetada õppimist. (Unt, T., 2015)

Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov rääkisid andmekaevandamisest ja analüüsist. „Olla edukas spetsialist tähendab olla kirglikult meelestatud“. Enamasti peetakse andmeanalüüsi ehk statistikat üsna kuivaks ja üksluiseks tööks, väga värskendav oli kuulata kellegi kirglikku ettekannet antud erialast ning tutvuda erinevate huvitavate valdkondadega, milles andmeanalüüsi kasutatakse. Kui teised näited olid loogilised (näiteks eelanalüüs toote turustamiseks, analüüs tootepaigutusest müügiasutustes jne), siis väga huvitav oli teada saada, et lennujuhtide töögraafikute koostamisel maksimaalse efektiivsuse ja turvalisuse saavutamiseks kasutatakse samuti eelanalüüsi. (Bogdanov, O., Kadak, O., 2015)

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Ühendust tuleks võtta vastava aine õppejõuga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis ÕIS, kus toimub ka kordussooritusele registreerumine. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumise ja sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal ei ole vaja kordussoorituse eest maksta, aga tasulisel REV/OF õppekohal tuleb tasuda kordussoorituse tasu 20 €. (IT Kolledž, 2015a, 2015c)

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained?

Vastus

Akadeemiline liikumine, sh õppekava vahetamine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikainete sooritamine ei ole kohustuslik, kui deklareeritud ainued ületavad etten'htud mahtu. Õppekava ületanud ainepunktide eest tuleb tasuda vastavalt hinnakirjale, ainepunkt maksab 50 €. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. (IT Kolledž, 2015a, 2015c)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X=24 Y=20

Täiskoormuses õppimise minimaalne täidetus EIK-s REV kohal püsimiseks on 27 EAP semestris.

Esimesel semestril tuleb tasuda 27-24=3 EAP * 50 €/1 EAP, 3*50=150. 27-20=7 EAP * 50 €/1 EAP + 150 € esimese semestri eest, 7x50+150=500.

Vastus

Esimesel semestril tuleb tasuda 150 €, teisel semestril tuleb tasuda 500 €, sest kumulatiivselt tuleb tasuda ka nendeainepunktide eest, mis kevadel õppekava täidetusest puudu jäid. (Vau, 2015, IT Kolledž, 2015b).

Kasutatud allikad

Vau, I., 2015. Õppekorraldus ja sisekord. (Loengusalvestus,26.08.2015)

Seeman, T., 2015. IT projektide juhtimine. (Loengusalvestus, 03.09.2015)

Lang, E., 2015. Õppimisest. Omast kogemusest. (Loengusalvestus, 10.09.2015)

Tuisk, T., 2015. Millega tegeleb süsteemihaldur. (Loengusalvestus, 17.09.2015)

Suvi, K., 2015. Testimine ja tarkvara kvaliteet. (Loengusalvestus, 24.09.2015)

Tennisberg, T., 2015. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. (Loengusalvestus, 01.10.2015)

Bogdanov, O., Kadak, O., 2015. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat. (Loengusalvestus, 15.10.2015)

Unt, T., 2015. Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel. (Loengusalvestus, 08.10.2015)

Kaugõppe sissejuhatav loeng, 2015. (Loengusalvestus, 25.09.2105)

IT Kolledž, 2015a. Õppekorralduse eeskiri 1 (12.03.2015)

IT Kolledž, 2015b. Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori käskkiri nr. 3-1/120-15, Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal. (29.06.2015)

IT Kolledž, 2015c. KKK - vastused korduma kippuvatele küsimustele 2 (07.11.2015)