User:Mvorklae

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" arvestustöö

Autor: Madis Võrklaev

Essee

Olen aastaid tagasi õppinud TTÜ-s telekommunikatsiooni erialal, kuid keskkoolist tulnud noorel inimesel on tihti palju muid asju, millele kooli kõrvalt keskenduda, ja tihti kipuvad õpingud tahaplaanile jääma. Nii ka minul - paljud alusained jäid tegemata, palgatöö oli äärmiselt huvitav ning nii ta pooleli jäigi. Puutudes igapäevaselt kokku IT ja elektroonikaga, jääb tihti tunne, et teadmised on pealiskaudsed. Suuresti sellest sündis ka otsus kooliteed jätkata.

Aine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" on loodud abistamaks tudengil koolielus ning IT-maailmas orienteeruda. Kooli personal tutvustas õppekorralduse eeskirja, arvestuste ja eksamite aegasid, aga ka võimalikke stipendiume ja huvitegevust. Õppeaine raames on tudengitel võimalus silmaringi laiendamiseks kuulata mitme oma ala spetsialisti loenguid.

Andres Kütt, kes töötab RIA peaarhitektina, tõi välja mitmeid huvitavaid seiku oma eluteelt. On ütlus, et tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest. Andrese mõtted ei olnud küll mitte vead, vaid pigem head nõuanded, kuid eks kipuvad needki meelest minema ja tähelepanuta jääma, nagu ka teiste vead. Seepärast tasuks ehk kõrvataha panna ja veidi mõtiskleda fraaside üle, nagu: "If there's a reason why, every how becomes possible", "On ainult üks inimene, kellele su haridus tõeliselt korda läheb - sina ise", "influence without authority". Need ja paljud teised mõtted tekitasid äratundmisrõõmu, ja ehk aitasid sõnastada varem kogetut. Muuhulgas tutvustas hr. Kütt (tarkvara)arhitketki ametit, ning tõi välja hea arhitekti (aga kindlasti ka mitme muu ameti) omadusi - ülihea suhtlemisoskus, lai kogemustepagas, oskus töötada erinevate inimestega erinevatest kultuuridest, planeerimisoskus.

Testlio loojad Kristel ja Marko Kruustük andsid väga ilmekalt edasi startupi loomise rõõme ja muresid. Arvutiteadlane ja riskiinvestor Paul Graham on defineerinud startupi kui kiire kasvuga ettevõtte. On loogiline, et kiire kasv eeldab tegijailt kiiret tegutsemist, mis on nagu sõit ameerika mägedel. Kõige erinevamad probleemid, nagu välisriigis ettevõtte loomisega kaasnev bürokraatia, rahanappus, töötajate ja kõiksuguste muude ressursside puudus nõuavad inimestelt loovust, suurt stressitaluvust ja äärmist pühendumust eesmärgile. Lisaks oma ettevõtte tutvustamisele tõid nad välja ka mitmed teised edukad Eesti startupid, nagu GrabCad, Pipedrive, Trasferwise ja Starship Technologies. Samuti nimetasid ka kohalikke kiirendeid, kust lasta lendu oma idee: Garage48, Technopol, Mektory, Prototron.

Suure kogemustepagasiga paadunud süsteemiadministraator Lembitu Ling oli elav näide õppimisest läbi kogemuste. Ta tõi välja mitmeid näiteid oma elust, kui ta kas teadmatusest, laiskusest või halbadest harjumustest tulenevalt vigu oli teinud, ja kuidas need hiljem kätte maksid. Elust enesest tuleb ka nõuanne, et "ära tee endale sohilapsi", ehk inimestele (peaaegu) tasuta teeneid, mis sind hiljem kummitama tulevad. Kindlasti on see tuttav probleem paljudele tehnikainimestele. Samasse kategooriasse võiksin lisada veel tarkusetera, et ei maksa teha poolikuid lahendusi - kui on projekt, kus research & development-ist saab aja- või rahapuudusel development, tuleks sellest algusest peale eemalt hoida.

Tööturust rääkivas loengus tehti lühike, kuid väga hea ülevaade erinevat tüüpi ettevõtetest, toodi välja igaühe head ja vead. Riigiasutuses võivad küll olla head vahendid töötamiseks, kuid on suur oht jääda kinni bürokraatiasse, ülemuste rägastikku, ning võtta omaks "keegi ei vastuta"-mentaliteet. Suurkorporatsioonides kasvatatakse tihtipeale idioote, kes oskavad käituda ainult vastavalt reeglitele. Sealgi, sarnaselt riigiasutusele, on oht manduda, loomingulisusele väga ruumi ei jäeta. Samas tuleb aru anda, et reegleid ei kehtestata lihtsalt niisama - tõenäoliselt on see ainus võimalus ülemaailmses ettevõttes asju süsteemselt toimima saada. Kindlasti tuleb töökoha valikul lähtuda ka inimesest endast - on inimesi, kes ei oska oma aega planeerida, ja ilma ülemuse käsuta on kui peata kanad. Teisele sobib jälle täielik kaos - selline peaks siis vaatama startupi poole. Loengust jäi kõrvu kõlama mõte, et probleemide korral jääb IT-mees tihti süüdlaseks, teda peetakse üleolevaks ja muidusööjaks. Samas on esinejad ka korduvalt rõhutanud, et korralik IT-mees on laisk, tegeleb jäigalt oma reaga, ja loeb rangelt töötunde. Olen seda meelt, et selline suhtumine tekitabki tüli ja vastuseise, ning tihti juhtub administraator olemagi nii laisk, et kannatavad ka tööülesanded. Tööturul, eriti kui rääkida tagatubadest ja tuttavate võrgustikest, on väga hinnatud universaalse(ma)d ja suhtlemisoskusega inimesed! Ehk tasuks sõna laisk asemel kasutada nutikas, tark või kaval?

EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laul tutvustas põgusalt big data maailma, ehk kuidas saadakse ja töödeldakse suurt hulka andmeid, ja milliseid järeldusi neist välja lugeda on võimalik. Saime teada, et andmete analüüs eeldab nii võimekat rauda, head tarkvara kui pädevaid inimesi. Et tabada rohkem pettureid ja välistada valepositiivseid tulemusi, tuleb järjepidevalt näha vaeva, panustada nii raua kui intelligentsiga. IT seisukohalt on samuti tegemist keerulise alaga, just andmete rohkuse tõttu.

Jaan Priisalu rääkis ajaloost ja protsessidest, mida on tehtud meie riigi küberturbe tagamiseks. Ta tõi välja, et küberkaitse eesmärk ei ole kaitsta mitte masinaid ega asutusi, vaid protsesse ühiskonnas. Samuti nimetas hr Priisalu ära põhilised Eesti väljakutsed, nagu väiksus, vananen varhvastik, logistiline kaugus keskustest ja agressiivne naaber, kui ka saavutused, mida maailmas nähakse: töötav digiallkiri, e-riik, küberturbe alane kompetents ja EU ning NATO liikmelisus.

Õppeaine raames rääkima kutsutud inimesi oli väga põnev kuulata. Kõigil neist oli tubli kogemustepagas, mida jagada, ja millest tuua näiteid. Kuulates oli palju äratundmisrõõmu ja tarkusi, mida järgides on võimalik elu lihtsamaks ja edukamaks teha.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamite ja arvestuste korraldus:
5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE KORD:

• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).
• Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid
• Taotluse tähtaeg on hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva
• Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017. õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.

Õppekava täitmine täies mahus on õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.

Esimese semestri lõpus tuleb tasuda (27-23)*50=200€. Teise semestri lõpus tuleb tasuda (54-27-23)*50=200€.