User:Vaprelko
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Vjatsheslav Aprelkov
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016
Essee
Antud aine raames oli vaja läbi vaadata 8 videoloengut. Algul ma mõtlesin, et see on puhtalt aega raiskamine, sest iga loeng kestab umbes 1,5 tundi ja kokku see teeb ca 12 tundi! Kuid neid vaadates, ma sain aru, et tegelikult nad pakuvad palju huvitavat ja kasulikku infot. Nüüd mul on olemas parem ettekujutus minu erialast. Peale seda need videod tõstsid minu õppemotivatsiooni. Ma nägin erinevate inimeste näitel, et õppides saab areneda ja palju saavutada.
Esimesest loengust [1] sain teada üldistest asjadest nagu raamatukogu kasutamine TTÜ-s, ainete deklareerimine, vajalik õppekoormus ja ühe EAP maksmus, punase joone päev, ISIC-u kaardi kasutamisest uksekaardina ja muudest hädavajalikutest asjadest. Peale seda oli meeldiv kuulda erialastipendiumist. Sellest ma ei teadnud ja see oli üllatus. Hea, et mainiti tulemusstipendiumist. See kindlasti motiveerib õppida võimalikult hästi.
Teisest loengust [2] ma sain teada, et introverdid siiski saavad hästi hakkama IT alal. Andres Kütt rääkis huvitavalt sellest, kuidas oli lugu IT alaga nõukogude ajal. Olulisemad aspektid olid siiski see, et arhitekti töö on juhtida keerukust ja et kogenud arhitekt näeb kohe ebaõnnestunud projekte. Andres rõhutas sellele, et arhitekti kritiline oskus on kommunikeerimine. Enda jaoks tegin märkuse, et ma pean seda kogu aeg meeles pidada ja pean alati aru saama, et minu jaoks asi võib loogiline ja selge olla, aga teised võib olla ei saa sellest aru ja ma pean oskama seletada seda niimoodi, et keegi ei solvuks minu peale.
Kolmas loeng [3] oli väga põnev minu jaoks. Sain sellet hea näide sellest, kuidas saab edu saavutada. Oli antud hea ülevaade eesti startup-idest. Kristel ja Marko edulugu on väga inspireeriv, see näitab, et on mõte osaleda IT võistlustel ja et on vaja osata endast müüa. Samuti ei pea kartma oma startup-i idee ära muuta.
Neljas loeng [4], kus esines Lembit Ling, oli süsteemide administreerimisest, mis ei ole seotud minu erialaga. Kuid oli siiski üldise silmaringi laienemise jaoks kasulik kuulata. Mulle meeldis, et tema esimesed töökohad ei olnud seotud IT alaga. Mina, näiteks, juba viis aastat töötan mehaanika insenerina. See on hea näide, et eriala saab ja peab vahetama. Väga huvitav oli kuulata arvutite turust Eestis 90-tel aastatel. Üllatav oli see, kui suur marginaal oli võimalik saada ja see, et arvuteid pandi kokku soome ja rootsi sodist. Hea süsadmin on partner nii arendajale, kui ka peaarhitektile.
Viies loeng [5] oli üks kasulikumatest ja huvitavatest. See andis head, selget ülevaadet erinevate suuruste ettevõttetest ja nende eelistest ja miinustest. Enda jaoks tegin järelduse, et ma algul tahan töötada keskmise suuruse ettevõttes ja seejärel tahaksin avada enda OÜ-d. Veel kord tuli välja tõde, et Eestis saab leida head tööd ainult tutvuste läbi. Ja siis jälle tuli hea näide sellet, kuidas inimene, kes ei olnud seotud IT alaga vahetas tööd ja saavutas edu. Kõik see motiveerib mind õppida IT kolledžis.
Kuues loeng [6] andis ülevaadet andmete analüüsist. Esines Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Mind üllatas see fakt, et ta on töötanud üle 14 aastat ja tal ei hakanud igav. Töötamine andmetega praegu ei tähenda alati koodi kirjutamist. On olemas erinevad vahendid. Andmeanalüüs on vajalik objektiivsete otsuste tegemiseks. Oli huvitav kuulata MTA tööst ja nende tuleviku plaanidest. Ausalt öeldes, ma pole kunagi arvanud, et andmetöötlusel on nii suur tähtsus.
Seitsmes loeng [7] oli küberkaitsest. See teema minu jaoks on tegelikult täiesti uus, ma pole kunagi varem tundnud huvi selle vastu. Oli hea ülevaade sellest, kuidas arenes Eestis digiallkiri ja mis probleemid sellega kaasnesid. Loengu käigus ma sain aru, et kübermaailm tuleb järjest peale. Oli hea lause sellest, et kübermaailm on esimene koht, kus hakkab midagi juhtuma. Seejärel võib juhtuda midagi tõsist juba mingis riigis. Eestile, kui väike riigile, on tähtis koostöö partneritega.
Kaheksas loeng [8]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9] Et kordussooritust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. [10] Koordussooritusele registreerimine toimub Õis-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [11] RF õppekohal see on tasuta. Ainult aine korduvdeklareerimine on tasuline. [12] OF õppekohal see maksab 20€. [13]
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 24. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman) 14. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 5. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT ja turundus" (Hedi Mardisoo) 12. oktoober loengusalvestus
- ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.
- ↑ ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ [hhttp://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.]
- ↑ pääsen kordussooritusele? 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?
