User:Mmaesalu
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Maile Mäesalu
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016
Essee
Kaks esimest loengut[1][2] käsitlesid õpingukorradlust ITkolledžis ja tutvustasid või tuletasid värsketele tudengitele meelde õppeasutuse kodukorra ja reeglid. Järgnevad loengud aga pakkusid vägagi hea ülevaate IT valdkonna töötajast erinevates rollides ning seostest eri rollide vahel.
Teine loeng[3], kus esines Andres Kütt, oli minu jaoks üks meeldejäävamaid. Tudengeid kannustavana mõjus sõnum, et kui on põhjus, muutuvad kõik asjad võimalikuks ning samuti see, et akadeemilise bõrokraatiaga on võimalik vägagi kenasti hakkama saada, kui ise asjadel silm peal hoida. Samuti jäi meelde see, kui oluline on hoida kontrolli all infosüsteemide keerukus ning see, et võtmetähtsusega infosüsteemide arhitekti ametis on kommunikatsiooni roll. Viimases edukas olemise eeldusteks on hea taustateadmine ja organistasioonide olemusest arusaamine.
Kommunikatsiooni ja koostööd käsitlesid võtmeküsimusena ka Testlio näitel startup'ide sündimist ja käekäiku kajastanud loengus Kristel ja Marko Kruustük [4]. Nende ettekandest jäid kõlama soovitused tegeleda teemadega, mis tõsist huvi pakuvad, kuna vastasel juhul ei ole võimalik seda pikaajaliselt teha. Samuti soovitasid nad oma kogemuse põhjal kasutada kõiki võimalusi ja küsida kogenumatelt kollegidelt head nõu. Pealehakkamine on pool võitu!
Lembitu Lingi loengust[5] koorus samuti välja koostöö teema. Seda küll eelnevatest kõnelejatest veidi erineva nurga alt. Nimelt tõi Lembitu Ling koostöö esile seoses töötajatevahelise tööjaotuse kokkuleppimise vajadusega, pidades siin silmas seda, et kui mingi valdkond on kokkulepetest väljas, siis selle eest ka keegi hoolt ei kanna. Huvitav oli ka kuulda lähemalt süsadminni töö sisu kohta. Tema on oma töös lähtunud reeglist, et üle kolme korra sama käskude tsüklit käsitsi ei tehta - hea süsadminn on laisk, aga mitte liiga laisk. Samuti peab süsadminn olema nähtamatu, mis praktikas aga tihti viib selleni, et teda peetakse ebavajalikuks.
Viiendas loengus[6] andis Andres Septer soovitusi tööturule sisenemiseks ja seal heade otsuste tegemiseks. Omad plussid ja miinused on nii avaliku sektori kui suurkorporatsioonide jäikusel kui teisalt ka startup'ide ülimal paindlikkusel. Tähtis on seista enda eest ja vajadusel enda soove ja eelistusi silmas pidades edasi liikuda (edutamine Eestis kombeks pole). Samuti on oluline tööandjate tausta piisav uurimine ning kontaktidevõrgustiku omamine töökohtade leidmisel, sest avalikult pakkumisele jõuavad väikeste eranditega vaid probleemsed töökohad probleemsete tööandjate juures. Einar Koltšanov lisas oma ettekandes, et eriti oluline ja hinnatud on oskus viia äripoolt ja ITpool omavahel vastavusse.
Ivar Laur käsitles oma loengus[7] andmete kogumise ja tõlgendamise valdkonda Maksu- ja Tolliameti vaatepunktist. Ta tõi välja, et info kogumise juures on väga oluline see, kuivõrd struktureeritud on kogutav info. Struktureerituse puudumisel on infot küll palju, aga sellega pole võimalik midagi peale hakata. Samuti on andmeanalüüsis oluline oskus teha õigeid järeldusi, kuna nii ebaõnn kui ka pettus paistavad andmekogumis silma ühel ja samal moel. Ka Ivar Laur jagas Einar Koltšanovi seisukohta, et kullahinnaga on anaüütik ja ITmees ühes isikus.
Küberkaitset käsitlev loeng [8] oli väga huvitav, võiks isegi öelda, et kõigist selle aasta loengutest minu jaoks kõige huvitavam. Ka Jaan Priisalu tõi erile koostöö mõistlikkuse, seda siis pankade ja nende ühise huvina toimiva küberkaitse vaatenurgast. Huvitav oli ka kuulda sellest, kuidas rahvusvaheliste konfliktide tekitamine on ajas muutunud. IT roll on seejuures saanud kaasnevast konflikte algatavaks (nn triggeriks). Ka tulevikuperspektiividest, st millistesse eluvaldkondadesse IT järjest enam sisse liigub, oli põnev ülevaadet saada - väljatoodud valdkondadest jäid meelde eelkõige ehitus, transport, haridus ja meditsiin.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordussoorituseks on nõutav registreerumine ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. RF õppekohal olevatele õppuritele on kordussooritused tasuta, OF õppijatele aga tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline.[9]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.[10]
Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama sellega, et mulle väljastatakse arve ettenähtud mahtu ületavate ainepunktide ulatuses.[11] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[12]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X ehk 27 EAPd ja teise semestri lõpuks Y ehk 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[13] Seega hüvitada tuleb õppekulusid teisel semestril vähem tehtud 8 EAP ulatuses ehk 400 euro suuruses summas.
Viited
- ↑ Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)
- ↑ Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Kristjan Karmo)
- ↑ Loeng "Arhitekti lugu" (Andres Kütt)
- ↑ Loeng "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük)
- ↑ Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)
- ↑ Loeng "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))
- ↑ Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur)
- ↑ Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P7
- ↑ IT Kolledž, Tudengile,KKK P2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P3.1.8
- ↑ Finantsinfo