Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Christo Aruste

Esitamise kuupäev: 15.10.2016

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse kursuse vastu tekkis minul huvi ootamatult. Algselt mõtlesin, et kohal käies ma küll õpin juurde, kuid ei osanud arvata kui palju ma tegelikult õpin selles kursuses ning kui palju ma naudin seda tundi. Iga esineja oli professionaalne ning teadis, millest ta räägib ning iga esitlus õpetas minule midagi uut. Olgugi, et seminarid olid enamasti esimese tunnipaari ajal, ei tekitanud need kordagi minust igavust. Samuti on tähtis, et esinejaid oleksid üksteistest erinevad. Kui tuleksid kaks korda järjest kaks professionaali, kes oskavad vaid professionaalselt rääkida ja kuulajatega kontakti mitte luua, siis tunnid oleks möödunud laiseldes ja mõteldes, millal see küll lõppeb. Seda mina kordagi ei kogenud ja külalisesinejad suutsid ennast väljendada väga hästi ning kõik rääkisid teemadest, mis kindlasti mind tulevikus aitavad, ükskõik mis valdkonnas ma tulevikus töötan, olgu see ka klienditeenindaja.

Esimene loengu teema oli õppekorraldus ja sisekord IT Kolledžis. Esitlejaid oli mitu ning sellest esitlusest õppisin kõike tähtsamat kooli kohta ning selle kohta, kuidas läbi lüüa. Ei tohi karta küsida ning lolle küsimusi siin koolis ei tunnustata. Samuti kohe kui abi on vaja, tuleb seda küsida. Tähtis on vaadata, et kõik eeldusained saavad tehtud ning kindlasti peaks ära tegema matemaatika, füüsika ning java kursuse. Samuti sain teada kooli eeskirjade kohta ja seda, et igat loengut ja praktikumi filmitakse, jättes alati võimaluse tagant järgi vaadata või haigena kodust õppida.

Teise loengu teema oli sinna ja tagasi, arhitekti lugu, millest käis kohal rääkimas Andres Kütt. Tema esitlus oli läbi elulugude ning see oligi seepärast üks kõige huvitavamaid esitlusi. Algselt rääkis ta oma kooliajast, kust ta sai koju oma esimese arvuti ning läbi kooli tema IT huvi alguse sai. Tema õpetaja oli kunagi öelnud, et programmeerimist ei ole mõtet õpetada, vaid tuleks õpetada loogilist mõtlemist. Ta ise nõustus sellega ja soovitas meil teha sama ning vaadata õppeaineid sellisena, mis õpetavad mõtlemist, mitte programmeerimist. Tuleb õppida ka tema vigadest, bürokraatial tuleb hoida täpset silma peal, kuna kui sellega on viga, siis juhtub midagi, mida sa ei eelda. Näiteks bürokraatia tõttu sai tema hoopis matemaatilise statistika diplomi.

Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko Kruustük ning teemaks oli testimine ja startupid. Nemad lõid ise startup firma nimega Testlio ning hetkel tundub, et neil läheb sellega väga hästi. Kuid kõige tähtsam punkt, mis minule meelde jäi oli see, et startup-ide loomine on väga kerge, kuid nendega edu saavutada on keeruline. Startupi loomisel peab olema väga hea ja lööv idee, mis toob ka investoreid sisse. Samuti tuleb otsida koheselt kliente ning luua investoritega sidemeid, kes aitavad sinu ideed ellu tuua. Startupidel ei ole kõige tähtsam olla kasumis, vaid tähtis on oma idee ellu tuua ja seda väga kiiresti.

Neljandas loengus rääkis Lembitu Link süsteemi administreerimisest. Kohe algselt ütles ta välja, et süsteemi admin ei ole lõbus olla, kuna nemad ja süsteemide arendajad ei saa väga hästi üksteisega läbi. See tuli minule suure üllatusena ja siiani sellest väga aru ei saa, miks see nii peaks olema, kuid eks ma siis tulevikus näen, miks see tõsi on. Kui eelnev esitlus startupidest oli heade kogemustega, siis Lembitul kahjuks nii hästi ei läinud. Ühes startupis ei makstud temale palka 4 kuud, kuna rahad olid otsas. Parim süsteemi administraator on nähtamatu. Usun, et see väide on täiesti õige, kuid kahjuks nagu ka Lembitu mainis, siis ka mina näen selles probleeme, nimelt ülemused ei näe süsteemi administraatorite tööd, kui nemad teevad oma tööd nähtamatult.

Viiendas loengus oli teemaks IT tööturg ja karjäärikäänakud, kus esinejad olid Andres Septer ja Einer Koltšanov. Tulevikus tava töökohale minnes on see esitlus kindlasti kõige õpetlikum. Minnes uude firmasse tööle tuleb kindlasti ära teha firma taustakontroll. Kui on võimalik, siis tuleks vaadata, kuidas seal tehakse tööd ning kui on võimalik, siis suhelda kunagiste või hetkel tööl olevate inimestega ning uurida millised on tööliste emotsioonid. Kui firma tundub kahtlane või firma tundub liiga kaootiline või ülejäik, siis hoiduda firmast pikalt eemale. Eelistada võiks samuti suuremaid firmasid ning ei tohiks olla ainuke IT tööline, kuna muidu parandad sina kõike. Soovituslik on ka minna mõneks aastaks välismaale tööle ja õppida seal uusi oskuseid. Kui Eesti firmas soovid palgakõrgendust, siis vii sisse lahkumisavaldus, saa pakkumine palgakõrgenduseks ning võta lahkumisavaldus tagasi.

Kuuendas loengus räägiti sellest, et andmed ei allu analüüsile. Esineja oli Ivar Laur, kes töötas EMTA-s analüütikaosakonna juhatajana. Kohe algselt ütles ta välja, et alati on kuskil keegi, kes teab sinust paremini. Esitluses tuli välja, et analüütikud on töölised, kes nõuavad kõige suuremaid ning tugevamaid arvuteid oma analüüsideks ning sellega seoses mõeldakse tihti, et kas on parem optimiseerida arvutikasutused või lüüa lihtsalt probleemidest läbi toore jõuga, kuigi jõud, mis neil on vaja, maksab palju. Loengus räägiti ka excelist, mis oli kunagi üks osa levinud kommentaaris uudistekanalites, kui poliitik rääkis ametlikest andmetest. Excelile kirjutatud andmed ei võta arvesse inimese tundeid ega reaalseid olekuid, vaid excelis näeb kasutaja numbreid kindlast valdkonnast ja tervikut pilti sellest ei saa.

Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Esimene tõsine teema, mis minule meelde jäi on see, kui internetipanka sisse murtakse, siis kaob inimestel usaldus ning aina vähem kasutatakse neid. Seetõttu tegid Hansapank ja Ühispank koostööd, et turvalisust tõsta. Kui inimene endasse ei usu, siis võib ta sattuda halba seltskonda ja hakata hoopis kuritegevusega tegelema ning Jaan tõi ka selle kohta näite ühest viiruse kirjutajast, kes kirjutas pea 70mb suuruse viiruse, aga tal polnud endasse usku, et ta lööks seaduslikus töös läbi, seetõttu tegi illegaalseid tegevusi. Nagu ka kuuendas loengus öeldi, siis ka mainiti siin, et keegi meist ei ole targem kui kõik teised kokku. Jaan mainis ka seda, et küberkaitsel ei ole riigipiire ning Eesti aitab oma riiginaabreid.

Kaheksandas loengus rääkis Hedi Mardisoo IT ja turundusest ning nende seostest. Nagu ka Andres Kütt, tõusis Hedil huvi arvutite vastu juba noorena. Tema esitlus jäi just silma selletõttu, et ta oli Starmanist. Küsimuse tekitas tema esitluse ajal tema väide, et töölise suhtumine klienti on väga tähtis müümisel ning küsimus tekkis kaubanduskeskuses asuvate müüjate kohta kuna nemad ei ole viisakad, pigem väga ebameeldivad ning on sundinud mind Starmanist eemalduma. Küsimuse jätsin küsimata, kuna see oleks võinud tunduda rünnakuna või ebameeldiva kommentaarina. Sellegipoolest meeldis mulle esitlus ning õppisin palju uut marketingu kohta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. 7

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi, ning seal on eraldi link nime kordussooritused, mis viib kordussoorituste lehele.

Mis on tähtajad?

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [9] Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [10]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kordussoorituse tasu on 20 eurot. [8]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Akadeemilisele puhkusele on võimalik minna esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel, kuni kaheks aastaks, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [1]

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [2]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, see on lapse hooldamiseks võetud puhkusega. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse võtmine on kuni kaheks aastaks ning teistel põhjustel üks aasta. [3]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Akadeemilise puhkuse lõppemise järge punase joone päevaks tuleb esitada valdus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. [4]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeained vaid järgmistel juhtudel: [5]

1) Üliõpilane on keskmise, raske või sügava puudega,

2) Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eeskostjaga,

3) Akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Jah, eksameid ning arvestusi saab järgi teha. [6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X(9) = 28; Y(5)= 24;

Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP kohta ja õppeaastal peab saavutama 27 EAP semestris, 2 semestri kohta 54, siis tuleb tasuda 100 eurot. [11]

(54-52)*50=100 eurot