Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Edgar Tereping
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Essee

Tulin IT Kolledži maskuliinsesse ja ratsionaalsesse keskkonda kaunist ja romantilisest klassikalise muusika maailmast. Kuna minu eelnevat kogemust IT-s ei saanudki tegelikult kogemuseks nimetada, puudus mul ka info tulevikuvõimaluste ja hetkeolude kohta IT-maastikul. Antud loengusari oli mulle väga tähtis sild, mis aitas mul minna üle selle kuristiku, mis lahutab kunstimaailma IT-maailmast, ning õppida, mida see uus ja põnev valdkond mulle võib pakkuda.

Esimesel loengul olid kõik väga pidulikult riides ning, kuna tegemist oli ühtlasi ka kooliaasta esimese loenguga, oli ootus näha midagi põnevat ja inspireerivat. Mu labased hollivuudilikud unelmad ülilahedast ja –motiveerivast plahvatusterohkest ülikooli esmaloengust hävisid heleda leegiga, sest kõnelema hakkas õppeosakond ja teemaks oli õpingukorraldus. Kuigi kuulata oli võrdlemisi igav, oli see siiski natuke kasulik, sest ma seda eelnevalt lugeda ei olnud viitsinud. Põnevamaks läks, kui lavale astus Andres Septer, kes tutvustas loengusarja ennast ja mainis ka, mis muud võimalused koolis on aega sisustada. Meelde jäi ka lause „Opossumitamise aeg on läbi!“, mis natuke tekitas hirmu, ent hirm on ka parim motivaator.

Teisel loengul esines Andres Kütt, kes töötas arhitektina. Andres oli olnud väga tubli õpilane ja üliõpilane ning oma haridusteel on ta läbinud mitu erinevat õppeasutust. Ta oli vast ka kõige paremini akadeemiliselt haritud inimene selles loengusarjas, kes isegi MIT-s kaugõppes õppinud. Huvitav oli kuulata tema elu- ja haridustee kirjeldust. Minu jaoks oli uus teadmine ka see, et arhitekt ei pruugi olla ainult hoonete disainija. Seega ka kuuldud arhitektitöö kirjeldus oli uudne ja huvitav.

Kolmandal loengul esinesid Testlio startupi käima lükanud Kristel ja Marko Kruustük. Kristel oli väga energiline, mis mõjus nii varajasel kellaajal natuke võõrastavalt, ning talle tasakaaluks Marko võrdlemisi rahulik. Kristel oli alustanud oma IT-õpinguid nullist, mis andis mulle natuke lohutust, kuna ka mina hetkel sirgun valgustatuse poole täielikust pimedusest. Testlio pakub mingeid testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele ning ka Kristel oli sellega pikka aega tegelenud, Markol seevastu oli suur programmeerimiskogemus. Testimine on töö, millega ka mina lähitulevikus ehk tegeleks, seega oli põnev sellel teemal teavet saada. Kuigi kõnelejad said oma startupi väga edukalt käima, oli sellega tegelemine väga vaevarikas. Mõned soovitused, mis meelde jäid: mõtle ärilisele poolele, võta korraga ette üks projekt ning üksi ei maksa alustada.

Adminnile omasel kombel hilines neljanda loengu pidaja Lembitu Ling. Lembitu oli IT-sse jõudnud võrdlemisi käänulist teed pidi. Samuti oli ta üsna varajalt otsustanud, et programmeerimine talle ei meeldi ning seetõttu pühendus puhtalt adminnimisele. Mulle jättis Lembitu inimesena kõige sümpaatsema mulje. Ta oli loengut pidades väga rahulik, inimlik ja aus. Tema arvates peaks süsadminn olema nähtamatu ja efektiivne (laisk) oma töös, skriptides ära kõik korduvad tegevused. Samuti oli hea soovitus mitte kunagi teha tasuta tööd.

Viies loeng oli kõige kasulikum. Andres Septer andis väga otsekoheseid soovitusi tööotsinguteks. Tuleks alati kontrollida töökoha tausta, leida seejuures keegi seestpoolt. Veel peaks looma tuttavate võrgustiku, sest „parimad töökohad liiguvad tagatoas“. Eestis inimesi ei edutata, vaid ametikõrgendust soovides tuleb liikuda mujale. Samuti tõi Septer välja erinevate töökeskkondade head ja halvad.

Einar Koltšanov, kes nüüd töötab SCRUM masterina, oli väga loogelist teed pidi jõudnud IT-sse ja tema elukäiku oli seega eriti huvitav kuulata. Ka Einar oli väga otsekoheste soovitustega, mis mulle meeldis. Tema sõnul peaks sotsiaalministeeriumist eemale hoidma ning enne välismaale töötama asumist tuleks hoolikalt uurida kohalikke elutingimusi. Einar rõhutas ka koostöö tähtsust IT- ja ärimaailma vahel.

Kuuendas loengus esines Ivar Laur Maksu- ja Tolliametist, kus ta töötab analüütikaosakonna juhatajana. Loeng oli pisut igav ja kuiv, aga pakkus ka omajagu mõttematerjali. Andmeanalüüs on miski, millega kindlasti võiks ka ise tulevikus tegeleda. Mälusoppi jäi ka Andres Septeri lausutu loengu lõpus, et inimene, kes tunneb nii IT- kui ka analüüsivaldkonda, võib päris hästi teenida.

Päris huvitav oli ka seitsmes loeng küberkaitsest, mida andis Jaan Priisalu. Jaan oli väga kõrgelt haritud ning laialdaste töökogemustega, konkreetselt andmeturbega tegelenud üle 20 aasta. Oli põnev kuulata olukorrast küberruumist, ohtudest, mis seal valitsevad ning tulevikuennustusi. Hea oli tõdeda, et Eestis on asi üsna hästi arenenud ning, et meie maad peetakse lausa mingiks IT-Mekaks.

Viimase loengu pidas Reaalkooli, mille ka ise olen lõpetanud, vilistlane Hedi Mardisoo, kes rääkis turundusest. Hedi rõhutas turunduse tähtsust iga ettevõtte ja toote puhul. Tegelikult on iga mingit toodet pakkuva firma puhul tähtis kogu kompott. Toode, hind, lahendused küsimustele kus ja kuidas turundada ning ettevõttes töötavad inimesed on kõik väga olulised, et tagada ettevõtte triumf konkurentsitihedal maastikul. Seega on väga tähtis, kuidas leida just see õige segu nendest kõigist komponentidest. Selline olukord, kus toode müüb end ise on pigem väga harva esinev. Hedi rõhutas veel brändi tähtsust. Sageli on just bränd see, mis kannab keskmise lihtsameelse ostja poodi mingit teatud toodet omastama. Veel oli Hedi arvates äärmiselt tähtis ettevõtte arenguks ja edukaks toimimiseks koostöö IT- ja äriosakonna vahel. Kohati läks jutt natuke paigaltammuvaks ja sõnade arvu ning saadud info suhe pisut väikeseks.

See loengusari oli minu jaoks väga kasulik. Viimase loenguga kadus mind kohutanud teadmatus tuleviku kohta olematusesse. Edukalt oli valitud väga erinevate alade inimesed, mis tegi pildi võimalikult mitmekesiseks ja huvitavaks. Samuti olid nende kõigi inimeste soovitused tuleviku suhtes võrdlemisi konkreetsed ning seetõttu kergesti rakendatavad. Vähe oli ähmasust, kahetimõistetavust. Meeldiv oli tõdeda, et nii mõnigi kõneleja oli sellele alale suundunud mingilt IT-ga mittehaakuvalt ametilt, mistõttu minusugusel erialamigrandil oli teatud samastumisrõõm. Korduvalt soovitati koolis korralikult õppida ja see edukalt lõpetada. Samuti oli üheks läbivaks teemaks ärioskuste tähtsus IT-maailmas. Mitmed kõnelejad rõhutasid ka suhtlusvõrgustiku loomise tähtsust, et hõlbustada Eesti väikesel IT-maastikul endale meelekohase töö leidmist, korduvalt peeti oluliseks välismaal õppe- ja töökogemust. Paljud kaasõpilased tõid loengusarja miinuseks välja varajase algusaja, kuid see on minu arvates mõttetu vingumine, sest tsiviliseeritud läänemaailmas on iseenesest mõistetav, et päev algab sellisel kellaajal. Üheks soovituseks oleks tulevikus üritada leida inimesi, kes on edukalt IT ühendanud mingi teise valdkonnaga, näiteks klassikalise muusikaga.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [1]
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga [2]
Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. [3]
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]
RF õppekohal on kordussooritus tasuta. [4]
Kordussoorituse tasu on 20 €. [5]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal on võimalik akadeemilisele puhkusele siirduda:
- Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. [6]
- Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. [7]
- Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. [8]
Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [10]
Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks, aga seda vaid alates teisest semestrist. [9]
Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [10]
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [11]

Õpilase vastamisel samadele tingimustele on võimalik teha järele eksameid ja arvestusi. [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Sügissemester: 20 EAP

27 – 20 = 7 EAP

Arve summa: 7 EAP * 50 € = 350 €

Kevadsemester: 23 EAP

27 – 23 = 4 EAP

Arve summa: 4 EAP * 50 € = 200 €

Kokku EAP: 7 EAP + 4 EAP = 11 EAP Kokku arve: 350 € + 200 € = 550 €

Vastus

Kokku tuleb tasuda 550 € 11 EAP ulatuses.