User:Aporman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Andreas Porman

Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatavas loengus tutvustati meile õppekorraldust ja sisekorda.

Teine loeng, Andres Kütt, arhitekti lugu.

Loeng oli väga huvitav. Sain teada, mida üks süsteemi arhiktekt tegelikult teeb. Selleks juhtida süsteemi keerukust ehk et kasutatav/loodav süsteem ei kasvaks keerukuselt üle pea ja tootaks korralikult. Rääkis ka, et pahatihti ei taheta arhitekti arvamust ennem kuulda, kui on juba liiga hilja. Väga põnev oli ka kuulata tema elulugu ning hariduskäiku. Tema jutust sain kindlust, et kunagi pole uuesti kooli minna liiga hilja. Ehk tema välajtoodud mõte, et katsuge niipalju õppida kui rahakott lubab. See kõik tuleb elus kasuks, varem või hiljem. Samuti tõi ta põnevaid näited elust enesest. Üks asi, mis mind natuke mõtlema pani, oli et kui palju kordi Andres töökohti on vahetanud. Tekkis küsimus, et kas tal endal tekkis mõnel töökohal motivatsiooni kriis? Minuarust oli see üks põnevaimaid loenguid.

Kolmas loeng, Kristel & Marko Kruustükk, testimine ja startupid.

Ka see loeng oli väga huvitav. On tore kuulda inimestest, kes on väga töökad, pühendunud ja samas peab neil olema ka see väike õnnemoment. Põnev oli kuulata, kuidas nad samuti oma elulugu ja hariduskäiku jutustasid ning mida pidid nad tegema, et jõuda välja sinna kus nad hetkel on. Marko oli küll kogenud startupi mees, kuid õige õnnestumine oli tal alles Testlioga ja seda tänu Kristelile. Mis näitab minuarust, et kui sul on meeskonnas inimesi, kes väga usuvad oma tootesse ja sellesse meeletult aega pühendavad, on võimalik ka unistus teoks viia. Samuti arvan, et ükskõik kui kogenud mees või naine sa mingis asjas oled, kui sul pole piisavalt pühendunud inimesi meeskonnas, ei suuda sa projekti edukalt lõpuni viia. Startupide puhul võib tsiteerida "Tõde ja Õigust": Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus ehk armastuse asemel edu projektis.

Neljas loeng, Lembitu Ling aka Snakeman, süsadminnimisest.

Oli huvitav kuulata iseõppinud IT-mehe elust. Kuidas ta alsutas ja kuhu on jõudnud. Tema jutust jäi enim meelde, et juurde õppimiseks ja arenemiseks peavad olema head kolleegid, kes mitte ei tee sinu eest asju ära vaid annavad su küsimustele suunavaid vihjeid vastuste leidmiseks. Samuti on mõistlik lugeda meetodite, funktsioonide jne täielikku dokumentatsiooni, võid paljugi nii teada saada, mida antud meetod veel teeb. Kuid jälle, üks ebameeldiv infokilluke oli, kui palju on ta töökohti vahetanud. Sain küll aru, et nii mõnigi töökohavahetus on olnud tema ena süü läbi, kuid siiski... Ka peaks tubli süsteemiadministraator võimalikult palju rutiinseid taske automatiseeruma, et mitte jääda ahelas pudelikaelaks.

Viies loeng, Andres Septer ja Einar Koltšanov, karjäärikäänakutest ja SCRUM master.

Loengs rääkis Andres Septer kuidas noore ja vihase värske IT-Kolledži tudengi tööturule siseneda. Jagas palju näpunäiteid, näiteks on mõistlik teha ennem ära "kodutöö" kui uude kohta tööle minna ning et tegelikult käib heade töökohta saamine läbi ettevõtte tagatubade. Samuti toodi näiteid, kuhu on võimalik IT-Kolledži haridusega tööle minna ja mis on palgad. Ka tõi Andres Septer välja ohumärke, millistest firadest hoiduda, et nt kui töötajad käivad kõik nägu maas ringi, ei pruugi töökeskkonda olla väga hea.

Einar Koltšanov rääkis oma elust ning seal oli põhisõnum, et IT-sse võib vabalt tulla ka kui oled teises valdkonnas kõrgema hariduse omandanud ja töötanud. Samuti rääkis ta SCRUM masteri tööst. Selle põhiline töö tagada arendajate tõrgeteta töö ning olla mitte projektijuht vaid pigem nende kolleeg. Tõi välja ka punktid, millega peaks arvestama, kui pakutakse tööd välismaal.

Kuues loeng, Ival Laur, andmete analüüs.

Loengus rääkis EMTA analüütika osakonnajuhata Ivar Laur andmete analüüsimisest. Kuidas nende osakond tegeleb andmete analüüsiga, et nendepõhjal saaks riik otsuseid vastu võtta. Tõi näiteid, näiteks oli 2 situatsiooni, millepuhul tuli valida, kas uurida ühte või teist juhtumit. Esimese juhtumi põhjal kaotas riik 500 000 krooni, teise puhul 100 miljonit. EMTA analüüsi osakond valis prioriteediks teise juhtumi, kuigi esimese juhtumi puhul oldi neile mitu korda öeldud(ja isegi ähvardatud), et palun uurige või teil endil läheb kehvasti. Samuti rääkis, kuidas analüütikud tahavad saada kõige võimsamaid serveried, sest nad tegelevad Big Data-ga. Samuti tõi välja, kui tähtis on, et andmed oleks õiges formaadis ja andmed peavad olema masinloetavad. Samuti on äriline pool tähtis, sest kui andmed on olmeas ja analüüsitud, on nendega ka midagi tarvis pihta hakata.

Seitsmes loeng, Jaan Priisalu, küberkaitse.

Seitsmes loeng oli minu jaoks jälle väga põnev loeng. Väga huvitav oli kuulata Eesti küberkaitse koostöö ajalugu. Kes, millal ja kuidas midagi tegi, väljapakkus ja kuidas asjad arenesid. Väga põnev lõik oli küberkuritööstusest ning üllatav olu, et ülemaailme küberkuritegevuse ametlik keel on vene keel. Põnev oli ka kuulata Jaanus Priisalu enda hariduskäigust ning tähtis õpetus temalt oli, et me kunagi ei tea, millal meil tegelikult ühte või teist õpitut vaja peaks minema ja mida selle kunagi triviaalseks peetud teadmise põhjal saavutada võime. Meeldis ka tema Toulouse-is õpitud, et väga keerulisi asju võib õpetada ka väga mänguliselt ning lapsikult. Ei pea alati kasutama hirmkeerukaid meetodeid. Põnev oli ka kuulata, kuidas ja kellega on Eestil kõige parem koostööd teha (nt Balti riikidega on kehvem, sest Leedukad on Euroopa südamele lähemal kui Eesti ja seega arvavad, et nad on tähtsamad/targemad kui Eestlased. Soomlased jälle kaugemal ja meretaga ning nendega saab palju mõistlikumalt koostööd teha).

Kaheksas loeng, Hedi Mardisoo, IT ja turundus.

Oli jällegi väga põnev loeng. Põhisõnum oli, et IT ja turundus peavad omavahel suhtlema ja hästi läbi saama.Rääkis natuke üleüldiselt brändingust ja PR-ist. Välja tuua midagi konkreetsed ei oskagi. Tähtis on, et kui teed mingit toodet, siis peab sellel ka hea turunuds olema, muidu kirjutad lihtsalt koodi sahtlisse. Võib küll hea toode, kuid kui keegi tea, siis ei too see sulle ka kasu tagasi. Kuigi Hedi elukutse tundub põnev, lähed päästad ummikusse jooksnud IT ja äri vahelist läbisaamist ning suhtlust. Swedbanki ja Starmani jutud olid põnevad, ei oleks ka mina uskunud, et kui Starmani turundus üheks kuuks maha võtta, kohe ka müüginumbrid lanevad(tugevalt).

Kokkuvõttes olid väga põnevad loengud, olled ise mitte IT-haridusega, siis kuulata erinevate IT-maailma ametikohtade esindajaid tekkis ka endal parem arusaam kogu sellest maailmast. Lisaks oma huvile, miks tulin IT-d õppima, tekkis veel rida teisi mõtteid, kus võiks end proovile pannan. Samuti sain häid ideid, mida juba praegu proovida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi:

1. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
3. Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
4. Mis on tähtajad?
5. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
6. Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1. ÕKE punkt 5.2.12 järgi on tudengil võimalik arvestust uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni päevani. Seda arvestatakse vastava aine õpetamissemestrist.
2. Kordussoorituse tegemine tuleb kokkuleppida õppejõuga.
3. Kordussooritusele registreerimiseks tuleb KKK küsimus 10 vastuse järgi registreerida end ÕISi kaudu läbi "Minu andmed" lehel asuva lingi "Kordussooritused".
4. KKK küsimus 9 vastuse alusel toimuvad esimesel õppeaastal kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal (kokku vähemalt kahel korral). Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal (kokku kahel korral).
5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tudengile on KKK alusel kordussooritus tasuta.
6. KKK küsimuse 10 vastuse alusel on kordussoorituse tasu (OF) õppekohal 20€.

Küsimus 3

1. Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?
2. Mis tegevused tuleb selleks teha?
3. Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
4. Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
5. Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
6. Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1. KKK küsimuse 12 vastuse järgi saab akadeemilist puhkust võtta esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks. Muidu alates teisest õppeaastast.
2. ÕKE punktis 6.1 on ära toodud tegevused, mida teha, et akadeemilist puhkust taodelda.
3. Maksimaalne puhkuse aeg akadeemilisel puhkusel viibimiseks on lapse hooldamiseks saadud akadeemiline puhkus, mis kestab kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
4. Akadeemiline puhkus lõppeb automaaselt, kui tudeng just ei pikenda seda või ei lõpeta puhkust avaldusega rektorile (ÕKE 6.1.2 ja 6.1.4).
5. ÕKE punktis 6.1.5 toodud tingimustele vastavad üliõpilased võivad deklareerida aineid akadeemilise puhkue ajal.
6. KKK küsimus 9 vastuse põhjal akadeemilise puhkuse ajaks kordussooritustel osalemise õigus peatub v.a õppekorralduse eeskirja p. 6.1.5 loetletud juhtudel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 25 EAP

Y = 24 EAP

1 EAP = 50 EUR

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris(54 EAP aastas).

Seega esimene semestri lõpuks esitatakse arve: 27-25 = 2x50 = 100 EUR

Teise semestri lõpuks esitatakse arve: 54-(25+24) = 5x50 = 250 EUR