User:Mpolma

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margus Põlma

Esitamise kuupäev: dd.mm.yyyy

Essee

siia tuleb võrratu essee.

Loengu alguses seletas õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn lahti erinevad õppetasemed ning kõrghariduse õppeastmed. Mina arvan, et enamus kohalviibijatest olid selle teemaga tuttavad, kuid kordamine on tarkuse ema. Ta tegi meid tuttavaks IT Kolledži õppekavade ja -vormidega, mille ma olin jällegi juba enne ise välja uurinud. Uusi teadmisi sain õppekorralduses, siis kui M. Spitsõn rääkis õppekorra eeskirjast, akadeemilisest kalendrist ning tollal enda jaoks täielikult keerulise õppeinfosüsteemi kohta. Lisaks kordas ta üle kõik õppekava läbimiseks vajalikud tingimused ning rääkis õppemaksust.

Kvaliteedijuht Merle Varendi tegi meid tuttavaks stipendiumidega - kes maksab, mis tingimustel saab taotleda, millal on kandideerimistähtajad. Sellest oli palju abi, sest mina kavatsen kindlasti kandideerida kõikidele võimalikele stipendiumitele ning toetustele, sest mitmed tuutorid on soovitanud kindlasti mitte kooli kõrvalt tööl käia, sest kool peaks olema prioriteet. Peale selle rääkis ta sellest, kuidas on võimalik iga semestri lõpus anda tagasisidet iga õppeaine kohta ja miks seda tegema peaks. Tagasisidega saab tudeng kaasa aidata kooli õppekavade, õpikeskkonna ning õppejõudude paremaks muutmisel.

Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tegi meid tutavaks õppekeskondade Moodle ja Wikiga, loengusalvestustega. Viimasest rääkides, pani ta meile südamele, et loengusalvestuste vaatamine ei asenda tunnis käimist.

Loengu teises pooles rääkis õppejõud Andres Septer selle õppeaine eesmärkidest ja ülesehitusest. See õppeaine annab hea ülevaate sellest, mis toimub IT valdkonnas, sest loengutes käivad oma elust ja edust rääkimas erinevate IT valdkondade inimesed. Lisaks sain teada seda, kuidas saada aines positiivne arvestus.

Teises loengus rääkis Andres Kütt enda elust arhitektina ning kuidas ta on sinna jõudnud. Laenates keskkoolieas olles koolist suvevaheajaks arvutit hakkas ta omandama teadmisi arvutitest ning koodi kirjutamisest. Kuna see meeldis talle väga, siis otsustas ta sellega edaspidigi tegeleda. Õppides Tartu Ülikoolis matemaatikat sooviga edasi minna arvutiteadust õppima, samal ajal töötades programmeerijana. Peale ülikooli läks ta tööle panka, kust suundus uuesti ülikooli - EBSi, et õppida pangandust. Peale seda sai ta aru, et see ei ole päris see ning otsustas minna MITsse ning olles käinud nii paljudes erinevates kõrgkoolides, sai ta aru, et koolil ja koolil on ikka vahe sees. Ta soovitas kõigil edasi õppima minna, kuid vähemalt bakalaureus ära teha Eestis. Kõige suurem tarkusetera tervest loengust oli minu arust see, et sinu hea haridus huvitab eelkõige sind ennast. Sama põhimõtet väljendas ka esimeses loengus kvalitedijuht Merle Varendi.

Kolmandas loengus esinesid Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad IT Kolledži vilistlased. Alustuseks nad tutvustasid startupe - mis need on, kuidas neid tehakse, populaarsemad Eesti startupid. Nad rääkisid sellistest Eesti startupidest nagu: Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies, GrabCad. Peale seda rääkisid nad selle, kuidas nemad on oma startupi arendanud. Kuidas see kõik sai alguse hackathonidel käimisega ning kui suureks on Testlio kasvanud. Nendelt sain teadmisi sellest, kuidas võiks alustada startupi ja kust leida abi.

Neljandas loengus rääkis süsteemiadministraator Lembitu Ling elust oma erialal ning kuidas ta sinna on jõudnud. Tal polnud kunagi ideed, et võiks tegeleda arvutitega, kuid lõpuks jõudis sellele rajale. Tema arvates pani aluse tema karjäärile see, et ta käis põhikooli ajal noortekeskuses elektroonikaringis ning tema huvi selle vastu, kuidas asjad tegelikult töötavad. Käies sõbraga tema töö juures kaasas, kus tehti rootsist sissetoodud "IT-rämpsust" enam-vähem töötavaid masinaid, sai ta seal tööd. Väga huvitav oli kuulata, kuidas arvutite leviku alguses Eestis selline äri toimis. Jutt viis sinna, kuidas ta sattus süteemiadministraatori tööle. Tema loeng andis lisaks süsteemiadministraatori töökorralduse ülevaatele ka tegelikult väga hea ülevaate interneti ja arvutite levikust ning arenemisest Eestis. Kuigi kõnelejaks oli süsteemiadministraator, sain palju näpunäiteid arendajaks olemiseks. Kogu loeng oli suhteliselt humoorikas ning seda oli huvitav kuulata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕISi. Kordussooritus maksab OF õppekohal 20 eurot, RF õppekohal on see tasuta, tasu on määratud rektori käskkirjaga.

Nr 3-1/144-16 26.05.2016 "Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal"

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? Vastus: Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse vaid tudengi õppekava mahu täitmisel.

http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#vota2