Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Erik Pille

Esitamise kuupäev: 16.10.2016

Essee

Sissejuhatuseks tooksin välja, et loengud olid väga huvitavad. Meile käisid rääkimas inimesed, kes on kõik IT valdkonnaga oma elus kokku puutunud. Tean, et IT on tänapäeval väga laialdaselt kasutusel ja seda saab kasutada igas erialas vähemalt minimaalselt. Esinesid oma eriala spetsialistid, kui ka need, kes esialgu ei olnud õppinud IT inimesteks. Loengud toimusid iga nädal ja mul oli alati aega tulla, kuigi need toimusid tavaliselt kohe hommikul. Ma ise arvasin, et loengud annavad vähem infot, kui ma esialgu lootsin. Kindlasti see nii ei olnud, loengud olid asjalikud ja räägiti erinevatest valdkondadest.

Esimeses loengus räägiti meile IT kolledži õppekorraldusest ja kuidas asjad käivad. Mina tulin otse gümnaasiumist ja sain teada, kuidas kõik käib. Samuti räägiti igasugustest üritustest ja ringidest, mis koolis toimuvad, et sa saaksid endale leida sobiva ja huvitava ringi. Kõige tähtsam, mis ma teada sain on see, et siin peab sul ise olema soov teha tööd. Sissejuhatavaks loenguks oli see loeng minu arust, päris tähtis, kuna see andis mulle päris palju olulist informatsiooni kolledži kohta.

Teises loengus käis meil rääkimas Andres Kütt, kes rääkis oma kogemustest arvutitega, kuidas ta esimest korda nendega kokku puutus ja oma töökogemustest. Samuti rääkis ta, kes on IT valdkonnas arhitekt. Loeng oli minu jaoks päris huvitav, kuigi slaide ei olnud (ja ei pea ka olema). Kindlasti sain teada, et IT lahendustele on mingi piir. Arhitekti tööks on hoida seda piiri, et ükski IT süsteem ei läheks liiga keeruliseks, kuigi selleks ajaks on tavaliselt piir juba ületatud. Lõpu poole räägiti ka sellest, kuidas käivad asjad välismaal, et ülemused ja kolleegid suhtlevad erinevates maades täiesti erinevalt.

Kolmandas loengus käisid meile esinemas Kristel ja Marko Kruustük, kes on loonud oma firma Testlio. Nad rääkisid ka startupidest ja testimisest. Sain teada, et startupi on väga raske alustada - sa pead pidevalt töötama ja tegema ise palju, et läbi lüüa. Väga paljud Eesti startupid on olnud edukad ja levinud üle maailma. Mina ei teadnud täpselt, mis on startup ega ei olnud kuulnud Testlio’st ja sain loengu käigus teada mis need on. Testlio tegeleb igasuguse IT testimisega, et aidata firmasid nagu Microsoft testida erinevaid äppe ja programme.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling „Süsadminnimisest“. Toodi välja, kuidas käib erinevate firmade administreerimine. Sain teada, et erinevatel firmadel ja organisatsioonidel on kõikidel tihti erinevad IT süsteemid ja, et ei saa eriti spetsialiseeruda ühele operatsioonisüsteemile. Kindlasti sain teada, et süsadmin on tavaliselt „nähtamatu“ ettevõtjatele ja tööandja ei saa mõnikord aru, et süsadmini on vaja. Ma ei teadnud üldse, et keskhaldusega on võimalik teha tööd ära kiiresti ja efektiivselt. Samuti sain aru, et IT puhul on aeg väga oluline. Ühesõnaga oli see üldine loeng, kuidas toimub süsadmini töö.

Viiendas loengus käis meil rääkimas Einar Koltšanov ja loengu alguses ka õppejõud IT tööturust ja karjäärikäänakutest. Anti soovitusi töökoha otsimisel ja mida tähele panna. Räägiti erinevatest töökoha variantidest ja mida peaksid arendaja ja admin teadma. Loeng oli informatiivne ja ma sain teada töökohtade erinevustest. Teisel loengu poolel rääkis meile inimene, kes alguses ei õppinud IT’ed, tutvustades nii äripoole, kui ka IT vahelist suhtlust. Sain teada, et töökeskkond eelmainitute vahel peab olema tasakaalus ja töötama. Samuti sain teada, et SCRUM master’i töö on aidata „koristada“ ära takistusi ja hoida käigus töö tegevus.

Kuuendas loengus käis meil rääkimas Ivar Laur Maksu- ja tolliametist. Kirjeldati, mis on andmete analüüs, milleks seda vaja on ja mida selleks vaja on. Arvasin, et andmete analüüs peaks olema tänapäeval väga kerge, kuna meil on ju head IT lahendused, mis teevad seda automaatselt. Paraku nii see ei ole, sest sinna kuulub ka reaalne elu, paljud ettevõtted ei anna tegelikke andmeid, või ei anna neid üldse. Samuti ennustatakse andmete alusel igasuguseid majanduslikke muutusi järgmistel perioodidel.

Seitsmendas loengus käis rääkimas Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Räägiti Eesti tähtsusest Euroopas ja kuidas oleme me seotud teiste riikidega. Sain aru, et kübermaailm on on tavaliselt just esimene koht, kus midagi juhtuma hakkab. Ma ise olen kogu aeg arvanud, et läbi kübermaailma saame me teada mis juhtub, mitte mis hakkab juhtuma. Me oleme väga tihedalt seotud Euroopa riikidega ja teiste küberkaitse organisatsioonidega.

Viimases loengus käis meile rääkimas Hedi Mardisoo Starmanist. Esitlus oli rohkem keskendunud tänapäeva turundusele. Ma sain teada, et sul võib olla hulk proffe arendajaid ja väga hea toode, aga sa ei müü seda korralikult maha, kui sul ei ole läbimõeldud turundusplaani. Tavaliselt on just turunduse töötajaid ettevõttes kõige rohkem. Loeng oli erinev teistest loengutest selle poolest, et keskenduti rohkem turundusele, kui IT’le.

Kokkuvõteks võiksin öelda, et loengud on saavutanud oma eesmärgi ja on mulle andnud piisavalt teadmisi, kuidas käib õppekorraldus IT kolledžis ja milline näeb välja IT tööturul ning millega tuleks arvestada tööle minnes. Ma olen aru saanud, et töökohta on arvutite valdkonnas keeruline leida ja oleks vaja vaadata ja uurida just endale sobiv töökoht, et sa ei satuks ametisse, kus sa pead jälgima rangeid firma eeskirju, näiteks tegema „kasutaja“ igasse arvutisse eraldi, ilma mingi kesksüsteemita. Kindlasti soovitaksin kõigil, kes tulevad IT kolledžisse osaleda kõigis loengutes, sest nendest saad sa teada väga palju huvitavat infot selle kohta, kuidas IT töötab erinevates elu valdkondades ja see aitab sind kindlasti tulevases karjäärivalikus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Arvestus on võimalik järgi teha sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [1] Õppejõud määrab järgmise kordussoorituse aja. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS’i kaudu ja registreerimise ja soorituse vahele peab jääma 2 päeva. [2] Tähtaja määrab õppejõud. RF õppekohaga õppuritele on kordussooritus tasuta ja OF õppekohaga õppuritele tasuline (20€). [3]

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus: Õppur saab taotleda akadeemilist puhkust esimesest õppeaastast alates, kui põhjusteks on tervislikud põhjused, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks. [4] Akadeemilise puhkuse taotlemiseks ja katkestamiseks on vaja esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. [5] Akadeemilist puhkust saab taotleda maskimaalselt kuni 2 aastaks või, kui laps saab 3 aastaseks. Õppur saab deklareerida puhkuse ajal aineid, esitates kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks ja vastab tingimustele punktis 6.1.5. Õppur saab teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui ta vastab punktile 6.1.5. [6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Esimene semester: 27

Teine semester: 24

Kokku: 51

Vajalik minimaalne EAP arv semestris, et oleks tasuta õpe: 27

Vastus: