User:Mtammai

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Tammai
Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer

Erialatutvustuse aine sissejuhatavas loengus rääkisid tudengitele mitmed IT Kolledži töötajad koolieluga seonduvast. Merike Spitsõn tegi ülevaate haridussüsteemist ja viitas õppekorralduseeskirjale, millega peab tutvuma. Samuti tutvustas ta õppeinfosüsteemi kui kõige tähtsamat infoallikat koolitööga seoses. Merle Varendi tutvustas stipendiumite süsteemi ja andis mõista tagasiside tähtsusest. Juri Tretjakov rääkis loengusalvestuste toimimise põhimõtetest ning ka moodle õppekeskkonna olemusest. Viimaks andis Andres Septer ülevaate erialatutvustuse aines toimuvast ja korralduslikust poolest ehk kuidas arvestus saada.

Teine loeng: Andres Kütt – „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“

Riigi infosüsteemi ametis arhitektina töötav Andres Kütt rääkis meile enda loo. Nimelt arhitekti ametinimi on minu jaoks juba võõras kuid sellest loengust sai natukene selgust. Arhitekti töö on juhtida keerukust kuid selle ametikohal töötav inimene ei loo mingisugust väärtust. Arhitekt saab anda nõu ja viidata kus võivad tekkida ja kus kindlalt tekivad probleemid, aga kas teine osapool seda ka kuulda võtab ja vastavalt ka tegutseb, on enda otsustada. Arhitekt on väga ebapopulaarne töötaja kuna ta teavitab alati teisi mingisugustest probleemsetest asjadest. Andres rääkis ka oma kooliteest ja andis soovitusi haridusmaastikul toime tulemiseks. Nimelt tema sai valusa kogemuse osaliseks kuna ei jälginud hoolikalt paberimajandust ja ei hoidnud olulistel asjadel silma peal. Seetõttu rõhus ta, et oma enda hariduse omandamine on täielikult tudengi enda asi. Kooli personali mure ei ole see, kas tudengil on paberimajandus õigel ajal ja korrektselt esitatud.

Kolmas loeng: Kristel ja Marko Kruustük – „Testimine ja startupid“

Kristel ja Marko on mõlemad IT Kolledži vilistlased ja ka varasemalt käinud siin tudengitega vestlemas. Seda oli kohe tunda kuna ettekande sisu oli väga hästi läbi mõeldud. Nimelt rääkisid mõlemad alustuseks endast ja mõlemi puhul oli enne ülikooli astumist sama probleem – ei tea mida enda eluga peale hakata. Kumbki ei teadnud, mis kooli minna ja mis eriala valida. Ega muudmoodi teada ei saagi kui järgi ei proovi. Alles koolis oldud aja jooksul hakkas välja kujunema see, mis täpsemalt endale meeldib. Kristel leidis endas testija pisiku ja Markot huvitas programmeerimine ning projektijuhtimine. Ülevaade startup’idest oli väga huvitav. Nende sisu siiani oli minu jaoks küllaltki võõras maa olnud kuid selle loenguga sai pildi palju selgemaks. Startup’i tegijate elu on kindlasti huvitav ja mitmekesine, samas äärmiselt raske ning ebastabiilne. Kuid see ongi töö võlu, et kunagi ei saa stabiilselt istuma jääda ühel tasemel. Pidevalt vahelduvad äärmuslikud emotsioonid – headel aegadel on kõik nii hästi, et enam paremat ei oska tahtagi kuid koheselt kimbutavad raskused, millest väljatulemist teinekord ei oska ette kujutadagi. Kõlama jäid kolm olulist punkti, mida tuleks silmas pidada startup’i loomisel. Esiteks tuleb leida oma kirg ja teha seda, mis tõesti meeldib. Teiseks tuleb alati nõu küsida targematelt, kel on kogemus olemas. Kolmandaks märksõnaks on fookus. Ei tohi minna liiga laiahaardeliseks ja teha mitut asja korraga, see tuleb kõik kvaliteedi arvelt. Pigem teha ühte asja ja hästi kui mitut ning kehvasti.

Neljas loeng: Lembitu Ling – „Süsadminnimisest“

Lembitu Ling on vanakooli süsadmin. Või teisisõnu „Self made sysadmin“. Loengus sissejuhatuseks mainis ta kohe ära varasema esineja nime Andres Kütt, kellega on tal õnnestunud koostööd teha. Lembitu on Andresele täielik vastand – pea kõik omal käel selgeks teinud ja järgi proovinud. Esimene pool loengust sisaldas arvutiajalukku jääva riistvara põhjalikumat ülevaadet 80-ndatest aastatest alates. Ehk teema, millega minuvanusel puudub igasugune kokkupuude ja kõlas suur kogus võõraid arvutimarkide nimetusi, millest polnud varem kuulnudki. Süsteemide administreerimise poole pealt jagas Lembitu näpunäiteid, mida peaks üks hea süsadmin tegema. Näiteks tegevuste automatsiseermine. Selle asemel, et käsitsi korrata mingit kindlat tegevust pidevalt uuesti, saab seda skriptiga automatsiseerida.

Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov – „IT Tööturg“ ja „Karjäärirännakud“

Loengu esimeses osas andis õppeaine enda õppejõud Andres Septer ülevaate IT tööturust Eesti kontekstis. Juttu oli nii suurtest kui väikestest era- ja riigiettevõtetest. Selle ettekande puhul meeldis kõige rohkem ausus ja otsekohesus. Tegu ei olnud kusagilt õppematerjalidest leiduva ilusa jutuga, mis aitaks tööturul paremini hakkama saada vaid käsitlusel olid äärmiselt konkreetsed nüansid, millele tuleb tähelepanu pöörata töökoha otsimisel, leidmisel ja valimise otsuse tegemises. Suuresti oli abiks olukorra ilmestamiseks kõneleja isiklikud kogemused. Teisena kõneles Einar Koltšanov karjäärirännakutest. Einar ise saabus IT-maailma hoopis teiselt alalt. Nimelt algas tema haridustee meditsiini õppimisega. Selgub, et IT on tegelikult väga hea valdkond selles mõttes, et IT alale tulla ja minna saab alati sõltumata sellest, mis valdkonnaga on eelnev kokkupuude olemas ja mis valdkonna peale üle minna. Samuti saab IT sees ameteid vahetada. Einar rääkis ka IT ja äripoole konfliktist. Kumbki osapool ei taha üksteisega läbi saada, üksteist ei tahetagi mõista. Äripoole inimeste jaoks on alati ja eranditult IT osakond süüdi tehnilistes probleemides ka siis kui see on põhjustatud kehvast äriotsusest. IT töötajad jällegi ei saa aru äripoole keelest ja eesmärkidest.

Kuues loeng: Ivar Laur - „Andmed ei allu analüüsile“

Ivar Laur töötab Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) analüütikaosakonna juhatajana. Selle loengu sisu oli minu jaoks täielik üllatus. Esiteks ma polnud kunagi mõelnudki, et maksuamet võiks tegeleda sellisel tasemel andmete analüüsimisega, et leida pettureid. EMTAs toimub pidevalt ettevõtete maksukäitumise analüüs ja küllaltki peensusteni. Andmetest võib välja lugeda muutusi majanduses, poliitilises olukorras ja ebaõnnestunud tehinguid. Selle kõige juures on aga ka probleem, millele ettekande pealkiri ka viitab. Andmeid võib koguda igasuguseid ja palju kuid need ei kajasta kunagi reaalset olukorda. Andmeid võib tõlgendada valesti, neid võib olla vähe kogutud ja valel kujul. Seepärast on oht, et tehtud analüüsi põhjal saadud tulemused ei pruugi kajastada reaalset olukorda.

Seitsmes loeng: Jaan Priisalu – „Eesti Vabariigi küberkaitse“

Jaan Priisalu on pikaaegse küberturbe kogemusega inimene. Oma loengus rääkis ta küberturbe olemusest Eestis. Samuti oli ta digiallkirja ja e-valimiste süsteemide loomise juures. Ühtlasi töötanud nii Hansa- kui Ühispangas (praegused Swedbank ja SEB pank). Küberturvalisuse koha pealt oli huvitav juhtum see, kus kaks konkureerivat suurpanka olid sunnitud koostööd tegema kuna küberturvalisuse koha pealt on nende ründajateks samad isikud.

Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo –„IT ja turundus“

Aine viimases loengus rääkis Starmanis töötav Hedi Mardisoo IT ja turunduse koostööst. Loengus oli kohe hea näha kuidas kõneleja on suutnud ennast positsioneerida mõlema valdkonna keskmesse ja saab mõlemast aru. Juttu tehti „brändingu“ mõistest. Hedi tõi suurepärase paralleeli brändingu kohta IT-st. Nimelt saab brändingut teha samuti nagu arendatakse tarkvara – agiilselt või koskmudeliga. Veel jäi meelde üks oluline punkt reklaami tegemise koha pealt, et ainult reklaamist ei piisa. Hea peab olema ka toode ning vastupidi. Hea toote ja kehva reklaamiga kaugele ei jõua.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordussooritust saab teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordusarvestusele peab registreerima ÕISis.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva.

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. RF õppekohal on kordussooritused tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).

Taotluste koostamisega seotud küsimustes nõustab taotlejat õppekonsultant. Õppekava- ja/või erialaspetsiifilistes VÕTA küsimustes on taotlejal õigus pöörduda nõustamise saamiseks vastava aine õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikme poole. Kui taotletakse praktika sooritamist lihtmenetluse korras nõustab taotlejat praktikaspetsialist.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

VÕTAga saadud EAPd ei arvestata semestri täitmisesse aga need täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Viited

<references>