User:Eormisso

Erialatutvustus

Autor: Eve Ormisson

Esitatud: 16.10.2016

Essee

Nagu meie õppejõud viimases loengus ka välja ütles, on erialatutvustuse aine loengusari seostest. Seostest IT ja teiste valdkondade vahel. Maailmas on just seosed kriitiliselt olulisel kohal. Ilma seoseid loomata ei õpi me suurt midagi, ei toimu kommunikatsiooni ega arengut. Ilma seosteta eksisteerivad ainult eraldi valdkonnad, kus inimesed ajavad omaette mingisuguseid asju, aga laiema väärtuse loomiseni ei jõuta kunagi. Seega on seostele pühendatud loengud kindlasti väärt kuulamist ja kaasa mõtlemist. Muuhulgas rõhutasid mitmed esinejad, et inimesed, kes mõistavad mitut valdkonda ja oskavad nende vahele seoseid luua, on ääretult vajalikud ja hinnatud. Ühesõnaga, kellel vähegi võimekust, leidku endale koht erinevate maailmade kohtumispunktis. Mulle meeldis, et loengut andis iga kord erinev inimene. Igal kolmapäevahommikul oli võimalik kohtuda uue põneva inimesega – oma ala professionaaliga. Pean tõelisteks professionaalideks neid, kes tunnevad hästi oma valdkonda ja on valmis oma teadmisi jagama. Selliseid inimesi, kes tunnevad ennast piisavalt kindlalt, et neil ei ole põhjust kade olla. Nende käest saab alati kõige paremat infot ja lahkemat suhtumist. Sellistest loengutes on kahju ilma jääda, mis kahtlemata inspireeris end varavalges voodist välja ajama. Kui küsimusi ka kohe hommikul pähe ei tulnud, jäi loengutes kõlama, et esinejatega võib ka hiljem ühendust võtta - nad on ka edaspidi lahkesti valmis oma teadmisi jagama.

Mõni sõna korduvalt kõlanud mõtetest: mitmete valdkondade kohta mainiti, et kui töö on hästi tehtud, ei paista see välja. Töö mahtu ja selle vajalikkust märgatakse alles siis, kui midagi jääb tegemata ja kõik vastu taevast lendab. See näitab jällegi, kui oluline on näha laiemat pilti ja omada aimdust, mida teistes valdkondades tehakse ja milleks seda kõike vaja on. Korduvalt rõhutati kommunikatsiooni ja esinemisoskuse olulisust. Nii verbaalne kui visuaalne eneseväljendus on tänapäeval IT-erialal kõige aluseks. Ajad, mil IT-inimesed kusagil toanurgas oma asjad ära nokitsesid ja sellest piisas, on igaveseks möödas. Seda demonstreeris hästi ka loengu formaat – edukad IT-inimesed suure saali ees oma tööst rääkimas. Järgnevat toon iga loengu kohta välja mõtted, mida mina sealt kaasa võtsin. Loengute märkmed võivad stiililiselt erineda, sest need lähtuvad loengute enda ülesehitusest. Otsustasin liigselt ühtlustamist esinejate omanäolisuse säilitamiseks vältida. Tundus, et ühtlustades võib üht-teist väärtuslikku kaduma minna.

Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: Sissejuhatav loeng.

Esimene loeng kujutas endast sissejuhatus õppeaine ülesehitusse ja üldisesse koolitöö korraldusse. Loeng oli nutikalt planeeritud eelnädalale hoidmaks ära korduma kippuvaid küsimusi ja muud algusnädalate paanikat. Meelde jäi lugu õpilasest, kes oli tagasisideküsitluses kurtnud, et “õppimine on IT Kolledžis endiselt tudengite asi”. Kvaliteedijuht Merle Varnendi tõdes muiates, et nii on see siiani ja küllap jääb ka edaspidi.

Andres Kütt: Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Andres Kütt ütles enda kohta, et ta on “introvert, kes on sundinud end esinema". Tänaseks päevaks valdab ta seda kunsti igatahes suurepäraselt. Ja öelda on tal palju. Loeng oli äärmiselt inspireeriv, leidsin sealt kooliaasta alguse puhul hulgaliselt häid mõtteid õppimise kohta: Kooli mõte on õpetada mõtlemist – või vähemalt peaks olema. “If there is a reason why, every how becomes possible” ehk kuni on põnev, on kõik võimalik. Ära keskendu aine sildile vaid mõtle, mis selle taga on - mida sellega tegelikult õpetada tahetakse. Ülikoolist tuleb võtta kõik, mis võimalik. Ise peab võtma, sest mitte keegi ei tule seda sulle andma. Selle viimase Andrese mõtte peale meenus mulle ühe minu punkarist koolivenna lõpukõne sellest, kuidas keskkool on nagu läbikäiguhoov. Kõik lähevad hoovist läbi ja igaüks ise vaatab, mida ta sealt kaasa võtab. Mõni võtab jalgratta, mõni lillepoti või nööri pealt püksid. Mõni läheb aga lihtsalt hoovist läbi ja kaasa ei võtagi midagi. See kujundlik kõne – mille ajal meie direktor küll rabanduse äärel oli – on mind edasises õppetöös ikka saatnud. Oli tore seda uue kooli alguse puhul meenutada.

Loengu juurde tagasi tulles – Andres rääkis väga huvitavalt tarkvara arhitekti tööst, mis avas minu jaoks uue põneva maailma. Toon ära enda jaoks kõige olulisemad tähelepanekud: Arhitekti töö on juhtida keerukust. Keerukus on kallis, seda peab targalt ja võimalikult suure hulga tuluga tagasi saama. Arhitekt peab ärilistele otsustele keerukuse mõõdu külge panema. Arhitekt ei loo väärtust – õigemini loob ta väärtust ainult kontekstis. Ta töötab arendajate tiimiga, võimendab nende tegevust ja paneb tükke kokku. Tarkavara arhitektuuriga kaasneb paratamatult ka riistvara arhitektuur ning organisatsiooni arhitektuur. Tüüpiliselt kasvab organisatsiooni keerukus üle pea, selleks ongi vaja arhitekti. Seejuures on arhitekti vaja enne, kui keerukus üle pea kasvab. Pärast on juba hilja – keerukusest ei saa enam tagasi tulla, sest keegi ei saa süsteemist aru ja kodutee on silmist kadunud. Arhitekt hoiabki organisatsiooni piire ületamast, aga enamasti kutsutakse ta alles siis, kui juba hilja. Seega näebki kogenud arhitekt ainult ebaõnnestunud projekte, sest kui arhitekti töö on hästi tehtud, ei paista see välja. Andres Kütt rõhutas, et kommunikatsioon on kõige alus. Arhitekti töös on palju suhtekorraldust. Kommunikatsiooni akt on kahepoolne, peab oskama end teisele inimesele arusaadavaks teha. Visuaalne väljendus on väga oluline – kahjuks osatakse seda tänapäeval vähe. Enda kompaktselt, lühidalt ja arusaadavalt väljendamine on omaette oskus ja panus. Sellega seoses jäi meelde tore lugu kirjanikust, kes alustas kirja sõbrale sõnadega: “Kallis sõber, oleksin kirjutanud lühemalt, aga mul ei olnud aega.” Andres tõi oma töö kohta laheda kujundi – see on “hobuse liigutamine tema saba alla puhumise teel”, sest otsene kontakt subjektiga puudub. Tänulikult jätsin meelde ka Andrese nutika põhimõtte - kui küsida mingi asja kohta seitse korda “Miks?”, jõuad kas nonsensi või tuumküsimuseni.

Kristel & Marko Kruustük (Testlio): Testimine ja startupid.

Kristel ja Marko tutvustasid läbi enda loo startup’ide maailma. Ettekanne oli elav, inspireeriv, õppimisele innustav ja headest soovitustest pakatav. Kristel alustas kohe väga julgustava kinnitusega, et IT on igal juhul õige valik - vaja ainult püsivust. Esimene aasta tuleb lihtsalt vastu pidada. See on raske, aga võimalik. Marko rõhutas, et IT on elukestev õpe. Õppimine ei ole tema kogemusel kunagi pidurdunud. Mõned soovitused oma startup’i jaoks: mõtle ise äripoole peale ka, ära jäta seda ainult kellegi teise teha. Kui ise ainult programmeerid, ei pruugi asjad minna nii, nagu sa tahtsid. Startup’i maailmas (nagu maailmas üldse) tuleb jääda lapseks ja olla leidlik. Peab olema kirge ja huvi, aga see tuleb ühendada organiseerituse, struktureerituse ja püsivusega. Tuleb osata hoida fookust. Startup’i elu on suure võnkega sinusoid - kõrgpunktid on väga kõrged ja madalpunkti väga madalad. Tiim on startup’i tegemise juures üks olulisemaid asju, see peab toimima usaldusel. Kommunikatsioon ja esinemisoskus on väga tähtsad, sest ptich’imine on startup’i maailmas ülimalt oluline. Tuleb olla julge ja teiste käest nõu küsida. Kes juba ise on midagi teinud, oskab anda soovitusi - ja tavaliselt hea meelega ka annab. Kristeli ja Marko loengut kuulates ja nendega peale loengut koolikoridoris rääkima juhtudes oli selge, et nad tõesti jagavad hea meelega oma kogemusi ja teadmisi (“Võite meile alati kirjutada, päriselt ka!”). See tekitas meeldiva tunde, et IT-kogukond on sõbralikult kokkuhoidev - kui oskad küsida, siis ka aidatakse.

Kristel lõpetas loengu ilusa mõttega oma elust. Ta ütles, et viimasel ajal ei näe ta probleeme enam probleemide vaid võimalustena, mistõttu madalpunkte enam ei olegi, on vaid võimalused.

Lembitu Ling: Süsadminnimisest.

Lembitu Ling on 21-aastase töökogemusega süsadmin, kes on põhimõtteliselt programmeerimisest eemale hoidnud - see ei ole tema asi. Ta tahtis algusest peale süsteemi hallata. Süsadminnimise kohta oli tal seega palju soovitusi jagada. Lisaks sellele rääkis Lembitu värvikalt 90ndate aastate kohalikust arvutiturust, mis oli ajastukohaselt segane ja sodi täis.

Kogutud mõtted süsteemihaldamisest: HEA süsadmin...

...on laisk, aga mitte liiga laisk.

...ei tee üle kolme korra midagi käsitsi – korduvad asjad tuleb ära script’ida.

...ei ole kogu aeg pildis ja olemas – ta peab olemas olema siis, kui teda vaja on.

...on partner nii arendajale, arhitektile kui ettevõtte juhile.

...on süsteemi arhitekti parem käsi.

Süsadmini töös on oluline teha eelnevalt piisav monitooring selle asemel, et tagantjärele toimetada. Kui kõik on hästi, pole süsadmini näha, mistõttu ei pruugi tööandja aru saada, mida süsadmin täpselt teeb. Sageli ei mõisteta, et olukord, kus kõik on hästi, on süsandmini reaalse töö tulemus.

Lembitu õppetunnid:

Õppetund nr 1: Vastutusvaldkonnad olgu paigas.

Õppetund nr 2: Ära lase endale pähe istuda. 24/7 süsteemi haldamiseks on vaja minimaalselt 3 inimest, normaalne oleks 4-5 inimest.

Õppetund nr 3: Ära tee endale tööalaseid “sohilapsi” ehk suvalisi tasuta servereid sõbrale. Need kipuvad tagasi tulema, mistõttu teed lõpuks palju tasuta tööd. Ka siis, kui sul selleks enam aega ei ole.

Mõni sõna süsadminide ja arendajate konfliktist: Põhiliseks tüli põhjuseks süsadmini ja arendaja vahel on tavaliselt see, et arendaja eeldab, et ressurss on lõputu. Loomulikult see nii ei ole ehk oleks mõistlik aegsasti optimeerida. Hea süsadmin oskab mittefunktisonaalseid nõudeid kirjutada ja hea arendaja suudab neid täita. Lõpetuseks lisals Lembitu veel ühe soovituse: kasutage valmisolevaid standardseid lahendusi ja mooduleid. Kui on vaja midagi luua, tasub enne üle vaadata, kas midagi sarnast on juba olemas.

Andres Septer ja Einar Koltšanov: IT tööturg. Karjäärikäänakud.

Andres Septer rääkis karjäärivõimalustest eesti turu kontekstis. Millele pöörata tähelepanu töö otsimisel ja kuidas ebameeldivat töökeskkonda eemalt ära tunda. Loengust võtsin kaasa järgmised mõtted: Eesti on nii väike, et tausta uurimine on elementaarne. Kindlasti tead inimesi, kelle käest küsida, mis mingis ettevõttes tegelikult toimub. Enne tööle minemist uuri kõik võimalikult täpselt järele. Andres soovitas töövestlusel küsida, kas oleks võimalik töövoogu vaadata. Nii saad adekvaatsemalt aru, kuidas tööprotsess selles firmas toimub. Võrgustiku loomine on ülimalt oluline, sest paremad töökohad liiguvad alati tutvuste kaudu. Ülikool on väga hea koht võrgustiku loomiseks ja sellega tuleks õppimise ajal ka teadlikult tegeleda. Eestis on mingis mõttes sunnitud mobiilsus. Kohaliku spetsiifika tõttu edutamist ei toimu. Kui tahad paremat kohta, vaheta firmat. Palgaläbirääkimistel on seejuures enese müümise oskus väga oluline.

Mõned mõtted võimalikest töökeskkondadest:

1. Riigiasutustes on rohkelt ebakompetentseid ülemusi (IT-inimestel soovitati Sotsiaalministeeriumist eemale hoida).

2. Suurfirmadel on alati oma korporatiivne poliitika, mis võib olla täiesti ogar. Vaatamata ogaruse astmele järgitakse poliitikat pühalikult.

3. Keskmine ettevõte on üsna toimiv ja mitte liigse bürokraatiaga süsteem – võib olla hea töökeskkond.

4. Väikeettevõttesse tööle minek on alati riskantne. Oled IT-alal üksinda. See on vaimselt kurnav ning stressirohke, sest kõik sõltub sinust.

5. Startup on kaos, aga nalja saab palju. Eelis on see, et lolle inimesi seal põhimõtteliselt ei leidu. Tee startup koos sõpradega, sest üksi on paha tööd teha.

6. Oma firma puhul on oluline meeles pidada, et raamatupidamine võib olla loominguline, kuni käibemaks on makstud – seal ei mingit loomingulisust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töövoo mõttes on halb nii liigselt jäik süsteem kui kaose kuningriik.

Scrummaster Einar Koltšanov rääkis oma teekonnast IT juurde ja tööst scrummasterina. Scrummaster on inimene, kes vastutab ettevõttes agiilse arengumetoodika käigushoidmise eest. Oluline on kommunikatsioon nii tiimide sees kui nende vahel. IT- ja äri-inimeste vahel valitseb sageli arusaamatus. Kummalgi pool ei õpetata üksteist mõistma. Õige kommunikatsiooni abil on võimalik seda arusaamatust vähendada ning pooli üksteist kuulama panna. Einar andis mõne hea soovituse ka välisriikides töötamise kohta: Välismaale minnes uuri teiste eestlaste käest sihtriigi kohta võimalikult põhjalikult. Küsi detaile ja mõtle, kas see koht sulle ka tegelikult elamiseks sobib. Arvesta kindlasti ka palga ja elatustaseme suhet.

Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja: Andmed ei allu analüüsile.

Ivar Lauri loeng oli minu jaoks eelkõige silmaringi avardav. Sai oluliselt selgemaks, mida Maksu- ja Tolliametis tegelikult tehakse ning kuidas näeb välja asutuse sisemine tööprotsess. Ivari põhilisteks küsimusteks on: “Kas elu allub analüüsile?” ja “Kas andmed alluvad analüüsile ning kas nad peegeldavad elu adekvaatselt?” Ivar vastas ise, et andmed alluvad analüüsile küll, aga sageli neid ei osata õigesti kasutada. Või neid ei ole piisavalt. Või nendega ei taheta midagi peale hakata. Andmeid kogudes kiputakse unustama, et andmete kogumine lihtsalt andmete kogumise pärast on kasutu. Andmetega tuleks midagi edasi teha, nende baasil mingit väärtust ja teadmist luua. Vastasel juhul on tegu ressursi raiskamisega. Kogumise juures tuleb meeles pidada, et andmed peavad olema masinloetavad, sest andmemassiivid on väga suured. Ivari sõnul tugineb igasugune objektiivne otsus ainult analüüsil. Selle alternatiiv on lihtsalt emotsioon. Kunagi pole aega kõige jaoks, mistõttu on vaja tervikpilti, et teha adekvaatseid otsuseid – millega tegeleda ja millega mitte.

EMTA tegeleb käitumisanalüüsiga. Riskide suure pildi kaardistamisega. Selgitamisega, millised riskid on Eestis üldse olemas. See on hädavajalik, et oleks võimalik juhtida olukorda, mitte lasta olukorral ennast juhtida. Analüüs EMTA-s jaguneb kaheks – järelvalveks ja üldiseks elu monitoorimiseks. Neist viimane on kasvav suund. Kõige parema ülevaate Eesti ettevõtluses toimuvast saab just EMTA-lt, sest neil on 20-päevase viibega “kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga operatiivseim ülevaade” kohalikus ettevõtluses toimuvast. Huvitava faktina sain teada, et Eesti ja teiste väikeriikide puhul tuleb pea kogu maksuraha - ehk raha, mida riik saab ümber jagada - sisuliselt 15%-lt ettevõtetest. Ülejäänud ettevõtted ümberjagatavat raha juurde ei tooda, aga võimaldavad inimestele äraelamise.

Üks oluline mõte analüüsi tehnilisest poolest: “Me teame, et me täna veel ei tea, mida me ülehomme tahame. Aga me tahame seda ülehomme juba kasutada.” Seega on selles valdkonna oluline olla paindlik ja osata kiiresti ümber kohaneda. Vaja on inimesi, kellel on arusaam nii IT-st kui analüüsist. Need inimesed saaksid konfliktikohti ning arusaamatusi arendajate ja analüütikute vahel vahendada.

Jaan Priisalu: Eesti Vabariigi küberkaitse.

Jaan Priisalu loeng oli ainus, kuhu ma kahjuks kohale minna ei saanud. Olin sunnitud loengu videost järele vaatama. Vaatamise ajal oli tunne, et üht-teist on “tõlkes kaduma” läinud. Pidin taaskord tõdema, et minu jaoks annab loengus kohal olemine palju juurde. Ehk siis soovitus tulevastele tudengitele – kui tahate loengusarjast viimast võtta, käige kohal. Video ei anna edasi rohkem kui 80% sellest, mis tegelikult toimub.

Video vahendusel oli siiski selge, et Jaani loeng andis põhjaliku ülevaate Eesti küberneetika ja kübertube ajaloost ning hetkeolukorrast. Eestis hakati küberturbega tegelema juba enne taasiseseisvumist. Selle taga oli mõte, et iga iseseisevust taotlev riik (või firma) peab ise suutma oma infot turvata. Küberturbe enda põhimõtteks on jäänud, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad. Lihtsus on lõpuks turvalisem ja paremini kontrollitav ning oht turvaaukude tekkimisele on väiksem.

Jaan rääkis huvitavalt “küberkuritööstusest”, mille alguseks võib tema sõnul lugeda 2003. aastat. Küberkuritööstuse all pidas ta silmas rahvusvahelist venekeelset küberkuritegevuse võrku. Kui esialgu tegutsesid võrguga seotud kurjategijad iseseisvalt, siis täna on 80 % küberkurjategijatest organiseeritud. Asjad on muutunud ka küberrünnakute vallas. Kui varem olid küberrünnakud muu agressiooniga kaasnev nähtus, siis nüüd toimuvad küberis asjad kõige varem. Selle järgi saavat isegi mingil määral ennustada, kusskandis järgmisena madinaks läheb.

Küberkaitse on pidev õppimine ja selle mõte on oma elu lihtsamaks tegemine. Jaan näeb küberkaitset kui eluviisi kaitse. Selle eesmärgiks on tagada, et me saaksime elada nii nagu me tahame ja et meil oleks selleks aega. Jaani arvates on Küberkaitseliidu eesmärk luua kollektiivne aju, sest kübersõda tuleks alati näha kui mõistuste võitlus. Küberi lahinguväli on keerukus. See on kõige selgemini näha krüptos, kus sisuliselt jäetakse andmed vaenlase nina alla, aga need peidetakse keerukuse taha. Riigi “arvutiseerimisest” rääkides tuletas Jaan meelde, et iseseisva riigi pidamise piiriks peetakse 600 000 inimest. Meil on sellest ainult poole rohkem, mis teeb riigi pidamise kalliks ja nõuab meilt tipptasemel olemist. Riikide funktsionaalne keerukus ei sõltu nende suurusest: samu struktuure ja asutusi on rahvaarust sõltumata kõikidel riikidel vaja. Seega on meie ainuke lahendus kõik mis võimalik automatiseerida. Eestis on seejuures arvutite juurutamine lihtsam kui suurtes riikides, sest paljude tööde jaoks meil lihtsalt inimesi ei jätku. Inimest arvutiga asendada on alati keeruline, aga meid on nii vähe, et arvutid võetakse rõõmuga “kollektiivi” vastu. Jaani sõnul oleme me suutnud oma riigi hästi arvutitesse ära peita ja see on väga äge. Lõpetuseks lisas ta, et kui vigu ei tee, siis õppimisvõimalust ei teki, aga kõike iseenda vigade pealt õppida ka ei jõua.

Hedi Mardisoo (Starman AS): IT ja turundus

Särav Hedi Maridsoo rääkis oma loengus turunduse ja IT seostest. Ise on ta vanemate kõrvalt lapsest peale näinud Eesti IT-maailma arengut ning sellest tekkis tema loomulik huvi IT vastu. Hedi sõnul on Eesti ühiskonnas suur töö ära tehtud selles mõttes, et inimeste pähe on jõudnud arusaam IT olulisusest. See ei ole kaugeltki kõikides ühiskondades nii. Turundusest rääkides tõi Hedi välja kolm põhiküsimust, millest kõige olulisem on “Miks?”. See on brändingu tuum. Miks sa tuled hommikul tööle? Mis on see väärtus, mida sa lood? Teiseks küsimuseks on “Kuidas?”, see hõlmab müüki, turundust ja organisatsiooni. Ja lõpuks kõige välimine kiht on toode ise ehk “Mis?” (Hedi soovitas siinkoha internetist üles otsida Simon Sinek). Bränding hõlmab tervet organisatsiooni, see on väärtuspõhine töö. Turundus on brändingu üks osa – see on see “Kuidas?”. Inimesed on hästi suur osa turundusest. Turundus paneb kokku segu tootest, õigest kliendist, hinnast ja kontekstist. IT-maailm on seejuures jõuliselt turundusele appi tulnud. Just tänu IT-lahendustele on võimalik kliente paremini analüüsida ja toodet lihtsamalt testida. “Growth hacking” on koht, kus IT, turundus ja andmetöötlus tänapäeval kohtuvad. Hedi viitas Kissmetrics’ile ja ütles, et tänapäeval on meil tohutud ressursid, mis annavad võimaluse turunduse osas palju ise ära teha ka väga vähe investeerides. IT või turunduseta ettevõte ei saa tänasel päeval enam eksisteerida. Oma firmat luues on varem või hiljem vaja hakata turunduse peale mõtlema. Esialgu saab võibolla peaaegu selleta hakkama, aga ühel hetkel tuleb sein ette. Tänapäeval ei ole võimalik olla ka täiesti IT võõras. Mingi arusaam sellest peaks olema terviku tajumiseks. Hedi sõnul peavad IT inimesed suutma küsida teatud olulisi küsimusi nn “inimkeeles”, sest äripoole inimesed eeldavad seda. Arusaamatused tekivad sageli mõlemapoolse liialt spetsiifilise keele kasutamisest. Seda peab proovima vältida, sõbralik kommunikatsioon ning täpsustamine on siin määrava tähtsusega. Suures organisatsioonis on tänapäeval IT ja äri omavaheline koostöö ülimalt oluline. Selleks tuleb teineteise keelest aru saada ning väga oluline on osata identifitseerida juurprobleemi.

Hedi arvates (ja mina kui EKA taustaga inimene nõustun täielikult) on kunstnik ja programmeerija väga sarnased. Mõlemad on loovad inimesed, sest probleemi lahendus on loov mõtlemine. Oluline on olla milleski väga hea, aga tajuda ka suuremat pilti, et osata erinevate valdkondade vahel seda teadmist kommunikeerida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is. Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta[9]. Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€[10].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Punase joone päevaks peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised[1] ehk täpsemalt: punase joone päevaks tuleb ÕISis igaks semestriks koostada ja kinnitada individuaalne õpingukava. [2] Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks tuleb esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.[3] Üliõpilastel, kellel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava, tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[4] Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks või külalisüliõpilaseks kandideerimiseks tuleb esitada avaldus 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. [5]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 26 Y = 22

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €.[7]

Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 22 EAPd, siis:

Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+22= 48 EAP 54 - 48 = 6 6 x 50 = 300

Vastus: Esitatav arve on 300 €

Viited

9. [8] Õppekorralduse eeskiri 5.1