User:Kmuuga

Erialatutvutsuse aine arvestustöö

Autor: Karl-Hendrik Muuga
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Alustuseks võin ma täiesti julgelt väita, et konkreetne erialatutvustuse aine oli auditooriumi-loengutest kõige põnevam. Ilmselt ei ole just kõige lihtsam leida käputäit spetsialiste, kes oleksid nõus pidama kell 8.15 hommikul pea 80-minutilist loengut uniste tudengite ees. Lisaks sellele võib minu arvates olla veelgi raskem valida esinejad ja teemad just täpselt nii, et kõik omavahel seotud oleks ning lõppude-lõpuks tekiks kokku ühtne, loogiliselt seotud tervik. Siinkohal väärib õppejõud suurt aplausi. Nagu pikkadele loengutele kohane, oli soovituslik märkmete tegemine ja soovi korral küsimuste esitamine. Minu jaoks oli põnev ka jälgida, kuidas peamiselt introvertsed IT-inimesed pidid oma mullist välja tulema ja värsketele tudengitele võimalikult palju teadmisi edastama.

Esimene loeng leidis aset augustikuu lõpus ning oli vormilt mõnevõrra pidulik. Kooli alguse puhul oli näha paljude seljas pidulikku riietust ja ka auditooriumi ees polnud vaid üks, vaid mitu inimest. Peamiselt oli tegmist sissejuhatusega - räägiti paljudest erinevatest teemadest, kusjuures nende hulgast jäid kõige rohkem meelde kordvalt mainitud laused - “Ärge kunagi tehke plagiaati!” ning “Proovige iga hinna eest ikka kool lõpetada!” Minu jaoks tundus see küll ilmselge, kuid usun, et saalis oli ka neid, keda selline jutt veidike mõtlema pani.

31. augustil saali sisse astudes nägin auditooriumi ees lisaks õppejõule keskmist kasvu kirju triiksärgiga meest. Teadsin, et järgneb põnev erialane loeng IT-teemadel. Esinejat kuulates selgus, et tegemist on RIA arhitekti Andres Küttiga ning et tema tuli meile rääkima tarkvaradisainist, arhitektuurist ja projektidega töötamisest ning nende juhtimisest. Võib öelda, et loeng oli üles ehitatud kronoloogiliselt - kõneleja alustas juttu kaheksakümnendatest meenutamisega ja rääkis enda esimestest kogemustest arvutitega. Kui mainiti, et esimene suvi arvutiga möödus pea täielikult toas istudes ja toimus isegi mõningane reaalsustaju kadu, suutsin tõmmata paralleele iseendaga - minu esimene suvi programmeerimist harjutades oli mõnevõrra sarnane. Loengust jäi mulle meelde see, kuidas meile jagati soovitusi selle kohta, et kui me soovime õppida projektijuhtimist, peaksime koguma vajaliku raha ja minema hea mainega ülikooli Ameerika Ühendriikides.

Kolmandas loengus esinesid juba palju nooremad inimesed Kristel ja Marko Kruustük idufirmast nimega Testlio. Julgen kindlalt väita, et tegemist oli kahtlemata kõige huvitavama ja inspireerivama ülesastega loengusarjas. Noored testijad andsid oma energiat ja motivatsiooni meile edasi misjärel tundsin endas suurt soovi uuesti mõne start-up teenuse kallal nokitsema hakata. Lihtsalt selline võimas esitusviis, nagu neil oli, tekitas ilmselt paljudes kuulajates soovi proovida ka ise start-upindust. Kui loeng oli läbi, kirjutasin kunagisele koolivennale, mööndes, et miks küll jumala eest meie oma startup-ideega lõpparve pidime tegema. Testlio loeng oli selge näide sellest, kuidas suurest kirest tööalase tegevuse vastu võib sündida tarkvaraarendajatele tohutult abiks olev platvorm, mis tõeliselt hindab tiimiliikmete ja klientide huve.

Septembrikuu keskpaigas sai IT Kolledži auditoorium kuulata Snakemani loengut, mille teemaks oli minu palju armastatud tegevus - süsadminnimine. Siinpuhul tuleb tähele panna, et loengu sisuks ei olnud mitte ainult operatsioonisüsteemide administreerimine, nagu mõned arvata võiksid, vaid hoopis peaaegu kogu IT administreerimise tööst - võrgushaldamisest lõppkasutajani välja. See loeng algas samamoodi vanade mälestuste meenutamisega, millest mulle jäi meelde üks konkreetne seik. Nimelt oli kunagise infosüsteemi võrgus kasutusel vana “patchimata” ruuter, kuhu venelased olid endale pesa ehitanud. Nagu esineja Lembitu Ling mainis, oli see tema jaoks esimene kord, kui keegi reaalselt tema “alale” sisse tungis. Võib arvata, et tegemist on tundega, mida enamik süsteemiadministraatoreid tunda ei tahaks.

Viienda loengu alustas Andres Septer ja selle teemaks oli IT tööturg. Tegemist on tähtsa teemaga mis peaks justkui kõigile huvi pakkuma, ning eriti veel neile, kellel pole siiamaani selles valdkonnas erilist kogemust. Üpriski vähe aega peale loengu algust kuulsin midagi uut, midagi mille peale ma väga põhjalikult mõtelnud ei olnud. Nimelt väitis meie õppejõud, et kõik IT-alased töökuulutused, mis on postitatud CV keskusesse, on täielik jäätmekuhila. Seda just kõige otsesemas mõttes - kõigepealt otsitakse tööjõudu firma sisemisest ringist ja tuttavate hulgast ning alles siis kui sealt midagi ei koida, lisatakse kuulutus veebiportaali. Järele mõeldes on see ka loogiline, sest kõik head tööpakkumised käivad tõesti väiksemates ringides.

Kuuendas tunnis saime kuulata Eesti Maksu- ja tolliameti analüütikaosakonna juhataja Ivar Lauri lähenemist andmeanalüüsile. Loengu käigus sain kõvasti rohkem aimu sellest, kuidas suur riigiasutus nagu MTA töötleb massiivset kogust andmeid, mille tegid veelgi lihtsamaks ekraanil kuvatud lihtsustatud skeemid. Samuti kuulsin esimest korda andmeanalüüsisüsteemist SAS (algselt jäi mulje nagu selle nimi oleks Sass) ja selle kasutamisest, kuhu oli huvitaval kombel sõna sekka öelda ka meie õppejõul. Lisaks eelnevalt mainitule jäid minule loengust meelde veel uudse väljanägemisega graafikud, mis meenutasid suuri täpikogumeid. Üllatavalt mõjus mulle ka loengus sõnastatud tees, millega väideti, et kogutud andmete põhjal võiks amet esitada väga suurele osale eesti ettevõtetest küsimuse: “Kuidas te selliste näitajatega üldse elus püsite?”

Seitsmendas loengus ma ei käinud.

Viimasesse loengusse sisse astudes nägin laua taga istumas naisterahvast, kes pingsalt saalis juba istuvaid ja veel sisenevaid inimesi jälgis. Sellist vaatepilti ei ole meie loengusarjas siiamaani kuigi tihti näha olnud. Tegemist oli Hedi Mardisooga, kes hakkas kohe alguses rääkima enda haridusteest ja noorukieast. Lõpetanud Tallinna Reaalkooli, oli süttinud temas huvi IT vastu, kuid huvitaval kombel ei olnud temas soovi koodi kirjutada. Nii hakkaski ta tegelema kommunikatsiooni ja turundusega. Meeldejääv tsitaat tema esitluses pärines Amazoni tegevjuhilt Jeff Bezoselt kõlab järgmiselt: “Bränd on see, mida sinu kohta räägitakse, kui sa pole toas.” Meie kõnelejalt kuulsin samuti esimest korda “agiilse arenduse” kontsepti.

Viited

[[]]