User:Anleppik

Erialatutvustuse aine arvestustöö (Kaugõpe)

Autor: Andres Leppik

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Alustada saame õppekorralduse ning erialatutvustusega. Viibides ise kohal kaugõppe loengutes, siis pigem kirjutaksin kokkuvõtvalt nendest esimese teema all, nähes et kiirelt sirvides ühtib enamus juttu ka päevase õppe loenguga.

Sissejuhatuseks hea ja kokkuvõtlik loeng, seletades kiirelt ära kus ning mida leida. Esimeses loengus üldinfo kooli olemusest, töötajatest ning õppejõududest. Suund kätte näidatud milliste probleemidega kellegi poole pöörduda. Näiteid kohustustest, võimalustest ning nõudmistest et hakkama saada.

Järgnevalt siis juba konkreetsemal selle aine loengu kohta. Meeldejääv loeng, sest vahetust kogemusest kuulata on alati huvitav, eriti kui endal on sama tee ees ootamas. Kasulikud soovitused tegutseda parem kohe mitte hiljem ning proovida olla aktiivses suhtluses eelkõige iseenda kursusekaaslastega. Kaugõppe puhul on inimeste vahelised suhted kindlasti keerulisemad tekkima, sest koosveedetud aeg võrreldes päevase õppega minimaalne ning väljaspool kooli enamasti kokkupuuted puuduvad.

Põhilise märkusena tuua välja ka enda jaoks oluliseim, programmeerima õppimine. Komistuskiviks olevat ainet nimega "Programmeerimise Algkursus", mis on siis alles kõige algus, tuleb ette võtta täie tõsidusega ning baasteadmiste omandamist, just selles aines võib pidada üheks tähtsaimaks esimesel semestril, eriti juhul kui tegemist inimesega nagu mina kelle teadmised selles valdkonnas on hetkel veel väga madalad.

3

4

5

6

7

8

9

Refereerimist saab teha <ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref> märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: <references />

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt.

Notes

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituse kuupäevad ja võimalus registreerimiseks tekkib ÕIS-i, eraldi kellegagi kokku leppima ei pea.

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreeruda kordussooritusele saab läbi ÕIS-i.

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasulise õppekohal olles on kordussoorituse tasu 20 Eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus

1. Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava 2. Peavad olema toimunud akadeemilised liikumised. 3. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada enne punase joone päeva. 4. Akadeemilisele puhkusele minnes üksikute ainete deklareerimise tähtaeg kehtib samamoodi.

Ülesanne

X=23 ja Y=21 Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

[(27-23)x2+(27-21)]x50

Esimesel semestril puuduolevad ainepunktid korrutada kahega, kanduvad üle ka aasta lõikes ning liita sinna teisel semestril puuduolevad ainepunktid. Lõpus kokku puuduolevad korrutada 50Euroga läbi.

4x2+6=14 14x50=700Eurot

Õppekulud tuleb hüvitada 14 EAP vääringus ning arve suurus tuleks 700 Eurot.