User:Pstamber

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Peeter Stamberg

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng käsitles peamiselt Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õppimist puudutavat ja tutvustati põgusalt õppejõude. Loengu alguses õnnitles kaugõppe tudengeid IT Kolledži rekori kt Peeter Lorents. Oma sõnavõtus rõhutas ta, et ITK valdkonnas on halastamatu võitlus ja õpingud peavad jätkuma ka peale selle kooli lõpetamist. Esitlus oli hoogne ja optimismi süstiv. Kiitis kaugõppe tudengite motivatsiooni. Õppejõudude ja personali tutvustus oli ehk liiga kiire ja ka videot teist korda ülevaadates ei jäänud nimed ja näod meelde, veel vähem see, kes millega tegeleb. Õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn andis ülevaate õppekorraldusest ja sisekorrast. Ta tõi välja,et paljud tudengid on varem juba vähemalt ühe kõrghariduse omandanud. Meelde jäi, et eeskirjad tuleb läbi lugeda ja olulise info saab õppeinfosüsteemist (ÕIS). Olulised teemad käidi ka loengus läbi ja toodi välja illustreerivaid näiteid. Kasulik oli teada saada, et EIK tudengid saavad kasutada TTÜ raamatukogu. Kvaliteedijuht Merle Varendi keskendus peamiselt stipendiumitele ja tagasisidele. Stipendiumite osas küll toodi välja fakte palju, mingit stipendiumi saadakse kuid selgusetuks jäi, kui kõrge keskmine hinne olema peaks (ajalooliselt on olnud), et tulemusstipendiumi saada. Tagasiside osast jäi meelde, et see on vabatahtlik, kuid oodatud ja annab võimaluse muuta kooli paremaks. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov rääkis e-õppe keskkonnast MOODLE, sellest, kuidas loengusalvestused keskkondadesse jõuavad ning kelle poole tuleks pöörduda kui salvestust ei leia. Ettekanne oli lühike, konkreetne ja selge.

Andres Kütt pidas loengu teemal "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu". Ettekandja andis ülevaate oma kujunemisest alates ajast, mil tal tekkis esimene kokkupuude arvutitega (keskkooli ajal) kuni tänase päevani välja. Paralleelselt rääkis ta nii õpingutest erinevates ülikoolides (Tartu Ülikool, EBS, MIT) ja nende erinevustest (Tartu Ülikoolist jäi mulje justkui kuskil reaalsusest väga kaugel olevast koolist, EBS vastandina võib olla liiga praktilisi teadmisi jagav ja MIT kui väga lahe kool kuhu kindlasti võimalusel astuda tasub) kui ka tööst erinevates firmades (Hansapank, Skype ja veel mitu, mida nimepidi ei nimetatud) ja probleemidest, mis IT-spetsialistil tekivad (näiteks ei saanud ta pangas töötades aru pankuritest). Kütt tõi välja ka vajaduse õppida lisaks IT-haridusele juurde ka näiteks ärisuuna programme, mis aitavad paremini arusaada klientide vajadustes ja arendavad ka suhtlusoskusi. Õppima asudes tasub aga kindlasti leida kool, mis pakub parimat haridust õpitaval alal (alles MIT'i minnes olevat ta aru saanud, et akadeemiline maailm on äge). Loengu esitus oli väga ladus ka ilma slaidideta ja oli näha, et kõneleja rääkis teemadel, millest hästi aru sai. Haridust puudutavast osast jäi meelde, et õppimine ja hea hariduse saamine on eelkõige õppija enda asi ja tähtis on ise palju õppida. Ajakasutus peab olema hästi planeeritud, samas kui on kindel soov ja tahe leiab alati aja, et vajalikud asjad ära teha. Oluliselt paremaks sai mulle selgus, kes on tarkvara arhitekt - mida ta teeb ja mis kasu temast on. Arhitektiks üleöö ei saada ja see eeldab laia silmaringi nii programmeerimisest kui ka riistvarast. Meelde jäi, et arhitektil peab olema huvi keerukustega tegelda (seda protsessi juhtida). Kogenud arhitekt näeb paljusid peamiselt ebaõnnestunud projekte, kogemusest tekivad mustrid, mis projekti nurja ajavad. Samas arhitektil otsene mõju protsesse muuta on sageli väike, kuid ta peab suutma siis oma ideesid väga hästi kommunikeerida (eeldab ka sotsiaalset kapitali ja oskust asju lühidalt selgeks teha) ja saavutama taseme, kus teda kuulatakse ja tema soovitusi siiski arvesse võetakse. Hea näitena tõi ta, et arhitekti töö on hobuse liigutamine saba alla puhudes.

Kolmandas loengus rääkisid vilistlased Kritsel ja Marko Kruustük startup firmast Testlio. Loengut otseselt mitte puudutava märkusena - ettevõtte kodulehel oli 14.10.2016 seisuga Kristeli perekonnimena kasutusel endiselt neiupõlvenimi Viidik. Ettekanne oli väga optimistliku tooniga. Sarnaselt Andres Küttile, andsid Kristel ja Marko ülevaate oma õpingutest ja sellest, kuidas ta ametialaselt on jõudnud sinna, kus nad hetkel on. Kristeli esinemisest oli igati tunda, et esineja on leidnud ala, millega ta soovib tegelda ja tegeleb sellega väga innustatult, suure kirega. Mulle väga meeldis, et Kristelile meeldib süvitsi minna ja nägi, et testijaid motiveeritakse sageli valesti (rõhk on vigade arvul, mitte sellel kui tõsiseid vigu leitakse, omavahel konkureeritakse jms). Marko Kruustük andis samuti ülevaate oma haridusteest (lisaks ITK õppinud ja Saksamaal magistriõppes) ja tööalastest tegemistest. Startupide tegemisel on Markol mitmeid kogemusi, kõige edukam Testlio. Loeng huvitav aga veidi kaldus edulugude poolele ja ohtudele väga ei keskendutud, oleks ehk oodanud ka mingeid fakte, kui palju startupidest lõpuks eduni jõuavad. Esitlusest jäi meelde, et tasub keskenduda ühele teemale, olulised on meeskond (motiveeritus ja kirg sellega tegelda), ärimudel (IT-lehendust peab toetama ka äriline pool), julgus, fokusseerimine, mitte alla andmine, pidev arenemine. Loeng andis kindlasti innustust ettevõtlikumatele inimestele ise äri ajamiseks, kuigi alustamine ei ole lihtne ja lisaks suurele kirele peab nähtavasti ka õigel ajal õiges kohas olema.

Lembitu Ling kõneles loengu alguses huvitavalt kuidas ta alustas karjääri ja milline oli töö- ja ärikultuur 90ndatel. Noorena puutus küll kokku arvutite ja programmeerimisega, kuid teda huvitas eelkõige keemia. Tema haridustee jäi pooleli ja esimesed ametikohad ei olnud seotud IT-ga. Nõmme noortemaja elektroonikute ringis käimine pani aluse IT-karjäärile. Kõige parem nõuanne loengust oli, et protsesse mida saab, tuleb automatiseerida. Tuleb olla heas mõttes laisk (kolme reegel - üle kolme korra asja käsitsi ei tee). Hea süsadmin on nähtamatu aga tööandja ei pruugi sellest aru saada, et süsadmin on hea kui tema tegevust otseselt näha ei ole. Asjade toimimiseks on oluline, et vastutusvaldkonnad oleks kokkulepitud (igat kasti peab konkreetne inimene admministreerima). Hea hoiatus oli ka see, et näiteks kui töötada süsteemiadministraatorina, siis ei tasu minna kohta kus oled ainus selle töö tegija. Ka liiga hea inimene ei tasu olla ja liigselt mitte tööalaseid kohustusi võtta (sõprade/tuttavate) aitamine, mis võib liiga koormavaks saada. Loengust oli kasulik ka Septeri märkused pilveteenuste osas (asjad võivad kaduma minna). Teada sain ka, et mitte funktionaalsed nõuded on logid (kes vajutas, millal ja kas asi toimis). Hea süsadmin suudab mitte funktsionaalseid nõudeid kirjeldada, hea arendaja suudab neid koodi kirjutada. Arendajate ja adminnide peamiste konfliktide põhjused- ei teki logisid, kasutatakse erinevates keskkondades erinevaid versioone (asjad ei jookse lives), nõutakse suurt ressurssi (ei optimeerita), ei tehta SQL päringuid. Head adminid on nagu malemängijad, kes suudavad käike ette näha.

Andres Septer ja Einar Koltšanov pidasid loengu tööturu teemadel. Septer andis nõuandeid kuidas tööturul hakkama saada ja millised ohud ja võimalused turul valitsevad. Üldiselt saab tema seisukohtadega nõustuda ja sarnased olud kehtivad ka muudel erialadel (konkursid, edutamine, eraettevõtted vs riigiettevõtted, suurfirmad vs väikeettevõtted jms). Veidi häiriv oli üldine keele kasutus ja kohati inimeste/firmade/ametiasutustele halva varjundi jätmine (oleks võinud umbisikulisem olla), kuid inimestele kes veel ei ole tööturule sisenenud tekkis nähtavasti mõtlemisainet piisavalt. Koltšianov alustas karjääri meditsiinis ja jätkas korrakaitses. IT juurde jõusid hiljem, kuid arvutitega puutus kokku juba varem. Aastast 2011 Scrum Master, mida pidas oma karjääri parimaks otsuseks. Sain teada, et Scrum master ei ole projektijuht - ei käitu nagu kubjas. Ta tõi hästi välja ka IT arenduse ja äri poole vahelise konflikti (üksteise mitte mõistmine). Soovitav oleks, et ettevõtte äripool ja IT-l oleks ühine visioon ja ühetkuuluvus tunne, toimub dialoog, koostöö sujub ja asjad on tasakaalus. Äripoole ja IT pool ei tohiks olla rangelt eraldatud. Äripool peaks kindlasti arvestama IT võimekuse ja piirangutega. IT pool peab aru saama ka äriprotsessidest. Äriliselt "kuumal" ajal ei tasu süsteemides uuendusi, mis võivad süsteemis tõrkeid kaasa tuua teha. Loengus tõi ta häid näiteid mida peab arvestama kui on soov minna välismaale tööle. Kuigi palganumber võib olla kohati suurem/väiksem kui Eestis siis välismaale minekul peaks arvestama rohkem sellega kuidas muutub üldine elatustase ja kindlasti ka kultuuriliste/klimaatiliste eripäradega. Hea IT-inimene peab aru saama ka äripoole tegevusest.

Kuuendast loengust sain teada ...

Seitsmendast loengust sain teada ...

Kaheksandast loengust sain teada ...

Kokkuvõtvalt jäi nendest loengutest meelde, et vanemad esinejad (süsadminnid) olid üldjuhul juba noorena kokkupuutes arvutitega ja neile meeldis ka pajatada lugusid riistvarast (tuli ise kruvikeerajaga ka vajadusel kallale minna), kuna arvutid olid sel ajal haruldused, siis tõenäoliselt paljud, kes siis arvutitega kokku puutuda said ka nende juurde jäid. Hariduse mõttes pigem iseõppijad (õpetajatest mindi teadmistega kiirelt ette). Enamaus esinejate puhul oli läbivaks teemaks see, et eduks on vaja lisaks teadmistele ka suhtlemisoskust (äripartneritega/kolleegidega), lisaks on vaja kirge oma töö vastu (eriti kui ise soovida ettevõte luua), tuleb võidelda enda koha eest tööturul (teada oma väärtust, vajadusel liikuda). Üldiselt IT-selktoris ei olda pikalt lojaalsed ühele tööandjale ja ka ametinimetusi on palju (arenguvõimalused, teatud ametid ei olegi võimalikud koolist tulles vaid eeldavadki pikka karjääri mitmetel positsoonidel nt arhitektid). Mitte IT-alal töötanuna jäi mulje, et kohati valitseb mingi suur konflikt süsteemiadministraatorite ja arendajate vahel. Esinejad olid veidi süsteemiadministeerimise poole kaldu ja võib olla oleks võinud olla ka esinejaid, kes oleks andnud suurema pildi sellest, kuidas IT-alased töökohad/ametid üldiselt jagunevad (kes on tööandjad, milliseid spetsialiste otsitakse) ja ka mida näitkeks tööandjad ootvad (kas mõni värbaja või kasvõi suurema firma personalispetsialist, IT-firma juht).

Notes

Kokkuvõtteks ...

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

Kaua on võimalik arvestust järele teha?Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi siis vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 5.2.12 on õigus kordussoorituseks ülejärgmise semestri punase joone päevani arvares aine õpetamissemestrist.

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kordussoortituste ajakava avaldatakse ÕIS-i kaudu vt 10. Kuidas pääsen kordussooritusele? Samal lehel on märgitud ka seitsmenda punkti all, et mõjuvatel põhjustel tuleb õppeosakonda esitada vabas vormis avaldus, millel on märgitud õppejõuga kooskõlastatud uue arvestuse sooritamise aeg. Ehk siis juhul kui on soov kokkuleppida endale sobib arvestuse aeg, tulen see kokkuleppida õppejõuga aga kui ÕISis märgitud kordussoorituste ajad sobivad eraldi kokku lepet vaja teha ei ole.

Mis on tähtajad? Kordussooritusele registreerimise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kodulehel korduma kippuvate küsimuste all [xxx]punktis 10 on öeldud, et RF tudendi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF õppekohal õppides tulen kordussooritusele pääsemiseks maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Selleks, saada vajaduspõhist õppetoetus peavad olema täidetud järgmised eeldused:

• on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. • õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Suurimat toetust 220 eurot saavad üliõpilase kelle sissetulek pereliikmekohta on kuni 74,75 eurot, 135 euro suurust toetust saadakse kui sissetulek pereliikme kohta on 74,76-149,50 eurot ning 75 euro suurust toetust saavad tudengid, kelle keskmine sissetulek pereliikme kohta on 149,51-329 eurot.

Mida peab toetuse saamiseks tegema? Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis [www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/].

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? Õppetoetuse saamiseks peab õppekava nõuded olema täidetud täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Eraldi minimaalsete ainepunktide arv semestriks ei ole määratud, küll aga peab kumulatiivselt olema nõue täidetud. Kuna kaugõppe õppekava on hajutatud neljale aastale, siis võetakse kaugõppurite õppemahu täitmise arvutamisel aluseks 75% nominaalmahust.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Koodi number	Ainepunkte
0	19
1	20
2	21
3	22
4	23
5	24
6	25
7	26
8	27
9	28

Allikas:

Vastus Üliõpilase koodi kaks viimast numbrit on 1 ja 9, seega esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAP-d ja teise semestri lõpuks 28 EAP-d. 2016/17 õppeaasta õppekulude osalise hüvitamise tingimuste ja määrade kohta on rektori käskkiri 3-1/145-16, mille kohaselt Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/17 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Seega esimese semestri eest tuli hüvitada: 27-20=7EAP-d ehk 7*50€=350 €, teise semestri lõpuks oli kogutud 48 EAP-d ehk siis hüvitada tuli 54-48=6EAP-d ehk 6*50=300€. Kokku tuli aasta lõpuks üliõpilasel hüvitada 350€+300€=650€.

Lisainformatsioon

Selle vikilehe loomiseks on kastuatud näitena Kristjan Karmo vikilehte. Abi mediawiki kirjutamisel saadi ka mediawiki kodulehelt.