User:Apaumees
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Anni Paumees
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Esimene loeng [1] tutvustas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja sisekorda. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on rakenduskõrgkool, mis pakub tudengitele praktilist IT alast haridust ning paindlikku õppekorraldust. Rakenduskõrgharidust on võimalik omandada erinevatel erialadel päevases, õhtuses või kaugõppes, lisaks on võimalik end täiendada nii tasemeõppes, eksternõppes kui ka täiendusõppes. Õpingute jooksul on tudengitel võimalik taotleda mitmeid erinevaid stipendiume, kuid nende saamiseks peavad ka õppetulemused olema vastavad. IT Kolledžis edukalt hakkama saamiseks on vajalik kohe alguses endale selgeks teha kõik õppekorralduse reeglid ning kolledžis kehtiv sisekord, oluline on ka suhtlus kaastudengitega, kes pakuvad vajalikku tuge õppeteekonnal. Lisaks õppetegevusele, on võimalik IT Kolledžis aktiivselt kaasa lüüa ka üliõpilasesinduses, Robootikaklubis, EIK Meediaklubis või muudes huvitegevustes ja -gruppides. Loengus kõlanud tarkuseteradest jäi eelkõige meelde Andres Septeri soovitus: "Õppige programmeerima!" – see on üks vajalikumaid oskuseid, mida läheb vaja nii praegu kui ka tulevikus, et muuta inimkonna tööd ja tegevusi lihtsamaks ja (kulu)efektiivsemaks.
Teises loengus [2] rääkis IT-arhitekt Andres Kütt enda erinevatest kooliteedest, töökohtadest ja tööst, elukogemustest, huvitavatest mälestustest ning õppetundidest, mida ta kogenud on. Tema arvates on koolil ja koolil vahe, õige ülikooli valimine mõjutas Andres Kütti väga tugevalt ning ta otsustas tänu õpingutele Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis pühenduda edaspidi hoopis akadeemilisele karjäärile. Andres Kütti loengust jäid kõlama kaks väga olulist ning inspireerivat mõttetera:
- "Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks";
- "Ainuke, kes on päriselt huvitatud, et te saaksite hea hariduse, olete teie ise."
Kolmandas loengus [3] rääkisid Kristel ja Marko Kruustük enda karjääritee leidmisest ning esimestest sammudest IT maailmas, andsid ülevaate mitmest Eesti start-up eduloost, sealhulgas Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies ja GrabCAD ning rääkisid pikemalt sellest, kuidas nad jõudsid äriideeni, kuidas asutati Testlio, kuidas kaasati raha erinevatest ärikiirenditest, kust tulid ja kes olid esimesed tiimiliikmed, kuidas on ettevõte ainult mõne aastaga arenenud ja kasvanud ligi 50-töötajaga edukaks ettevõtteks ning millised raskused on nad pidanud sealjuures ületama. Kruustükid andsid nippe värbamiseks startup-maailmas, jagasid ideid alustamiseks ning tõdesid, et äri tegemiseks on vaja palju enamat, kui vaid tehnilisi teadmisi. Hea soovitus Markolt start-upi tegemiseks oli järgnev: "Leia enda kirg. Kui sa ehitad midagi, mis sulle ei meeldi, siis sa ilmselt sellesse palju unetuid öid ei pane ka."
Neljandas loengus [4] rääkis Lembit Ling, kuidas ta leidis tee tehnikust süsteemiadministraatoriks (edaspidi süs-admin), milline oli tema kogemus erinevates ettevõtetes (sh Transcom, Sertifitseerimiskeskus, SMIT, SignWise, CGI, Titanium Systems), jagas oma olulisemat õppetundi seigast, kui Vene häkkerid tegid vanasse Debiani süsteemi pesa: "Kui on mitu süs-adminni, siis süs-adminnide vahelised vastutusvaldkonnad peavad olema kokku lepitud." ning reegleid enda kogemustest:
- Süs-admin peab olema laisk;
- Hea süs-admin üle kolme korra ei tee ühtegi asja käsitsi. Kui sa kolmandat korda pead mingeid samu asju tegema, siis on tark see ära skriptida, et ei peaks nii palju tööd tegema;
- Hea süs-admin ei ole see, kes kogu aeg on pildis ja olemas, hea süs-admin oled siis, kui sind pole näha (kuid siinkohal on oht, et võib tekkida vastuolu tööandjaga);
- Ärge kunagi tehke tööalaseid sohilapsi – servereid, mis te panete püsti kõrvalt, tasuta, sõbrale;
- Hea arendaja on see, kes on nagu malemängija – ta suudab käike ette näha;
- Hea süs-admin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõtte juhtkonnale, et ta suudab anda sisendit selle kohta, mis ja miks katki läks, kui läks, ning mida on vaja teha, et seda edaspidi ei juhtuks ning ennetada süsteemi katki minemist;
- Kasutage valmis-olevaid standardseid lahendusi, alati ei ole vaja jalgratast leiutada;
- Hea süs-admin peab koodist aru saama.
Loeng 5 "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) [5]
Loeng 6 "Andmed ei allu analüüsile" Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja [6]
Loeng 7 Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu [7]
Loeng 8 "IT ja turundus" Hedi Mardisoo, Starman AS [8]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [9]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” [10]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [11]. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 € [12].
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:
- Ainete deklareerimine ja deklaratsiooni kinnitamine [13]
- Akadeemilisele puhkusele minemine või tagasi tulemine [14]
- Akadeemiline liikumine [15]
- VÕTA taotlemine [16]
- Kordussoorituse tegemine [17]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne [18].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal [19]. Aasta lõpus esitatava arve suurus on:
2*27 - 19 - 22 = 13EAP
EAP maksumus 50€ [20]:
13*50 = 650€
Viited
- ↑ Spitsõn, M., Varendi, M., Tretjakov, J., & Septer, A. (24.08.2016). Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]
- ↑ Kütt, A. (31.08.2016). Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]
- ↑ Kruustük, K., & Kruustük, M. (07.09.2016). Testimine ja startupid. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]
- ↑ Ling, L. (14.09.2016). "Süsadminnimisest". [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]
- ↑ Septer, A., & Koltšanov, E. (21.09.2016). IT tööturg. Karjäärikäänakud. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]
- ↑ Laur, I. (28.09.2016. Andmed ei allu analüüsile. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]
- ↑ Priisalu, J. (05.10.2016). Eesti Vabariigi küberkaitse. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]
- ↑ Mardisoo, H. (12.10.2016). IT ja turundus. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.12. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P10. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.8 [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal P5. [https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]
- ↑ Karmo, K. (23.09.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
- ↑ Karmo, K. (23.09.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
- ↑ IT Kolledž (24.05.2016). Õppkorralduse eeskiri P7.1. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
- ↑ IT Kolledž (24.05.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.2.8 [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.05.2016). Õppkorralduse eeskiri P5.3.10. [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]
- ↑ IT Kolledž (24.10.2016). Tudengile KKK P6. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]
- ↑ Karmo, K. (23.09.2016). Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) kaugõppe sissejuhatav loeng nr 1 [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c]
