User:Apaumees

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Anni Paumees

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Esimene loeng tutvustas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorraldust ja sisekorda. Eesti Infotehnoloogia Kolledž on rakenduskõrgkool, mis pakub tudengitele praktilist IT alast haridust ning paindlikku õppekorraldust. Rakenduskõrgharidust on võimalik omandada erinevatel erialadel päevases, õhtuses või kaugõppes, lisaks on võimalik end täiendada nii tasemeõppes, eksternõppes kui ka täiendusõppes. Õpingute jooksul on tudengitel võimalik taotleda mitmeid erinevaid stipendiume, kuid nende saamiseks peavad ka õppetulemused olema vastavad. IT Kolledžis edukalt hakkama saamiseks on vajalik kohe alguses endale selgeks teha kõik õppekorralduse reeglid ning kolledžis kehtiv sisekord, oluline on ka suhtlus kaastudengitega, kes pakuvad vajalikku tuge õppeteekonnal. Lisaks õppetegevusele, on võimalik IT Kolledžis aktiivselt kaasa lüüa ka üliõpilasesinduses, Robootikaklubis, EIK Meediaklubis või muudes huvitegevustes ja -gruppides. Loengus kõlanud tarkuseteradest jäi eelkõige meelde Andres Septeri soovitus: "Õppige programmeerima!" – see on üks vajalikumaid oskuseid, mida läheb vaja nii praegu kui ka tulevikus, et muuta inimkonna tööd ja tegevusi lihtsamaks ja (kulu)efektiivsemaks.

IT-arhitekt Andres Kütt pidas loengu teemal "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." . IT-arhitektina tegutsev Kütt rääkis enda erinevatest kooliteedest, töökohtadest ja tööst, elukogemustest, huvitavatest mälestustest ning õppetundidest, mida ta kogenud on. Tema arvates on koolil ja koolil vahe, õige ülikooli valimine mõjutas Andres Kütti väga tugevalt ning ta otsustas tänu õpingutele Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis pühenduda edaspidi hoopis akadeemilisele karjäärile. Andres Kütti loengust jäid kõlama kaks väga olulist ning inspireerivat mõttetera :

• "Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks";
• "Ainuke, kes on päriselt huvitatud, et te saaksite hea hariduse, olete teie ise."

Kristel ja Marko Kruustük rääkisid enda karjääritee leidmisest ning esimestest sammudest IT maailmas, andsid ülevaate mitmest Eesti start-up eduloost, sealhulgas Transferwise, Pipedrive, Starship Technologies ja GrabCAD ning rääkisid pikemalt sellest, kuidas nad jõudsid äriideeni, kuidas asutati Testlio, kuidas kaasati raha erinevatest ärikiirenditest, kust tulid ja kes olid esimesed tiimiliikmed, kuidas on ettevõte ainult mõne aastaga arenenud ja kasvanud ligi 50-töötajaga edukaks ettevõtteks ning millised raskused on nad pidanud sealjuures ületama. Kruustükid andsid nippe värbamiseks startup-maailmas, jagasid ideid alustamiseks ning tõdesid, et äri tegemiseks on vaja palju enamat, kui vaid tehnilisi teadmisi. Hea soovitus Markolt start-upi tegemiseks oli järgnev: "Leia enda kirg. Kui sa ehitad midagi, mis sulle ei meeldi, siis sa ilmselt sellesse palju unetuid öid ei pane ka ."

Lembit Ling rääkis, kuidas ta leidis tee tehnikust süsteemiadministraatoriks (edaspidi süs-admin), milline oli tema kogemus erinevates ettevõtetes (sh Transcom, Sertifitseerimiskeskus, SMIT, SignWise, CGI, Titanium Systems), jagas oma olulisemaid õppetunde ning reegleid enda kogemustest :

• Kui on mitu süs-adminni, siis süs-adminnide vahelised vastutusvaldkonnad peavad olema kokku lepitud;
• Süs-admin peab olema laisk;
• Hea süs-admin üle kolme korra ei tee ühtegi asja käsitsi. Kui sa kolmandat korda pead mingeid samu asju tegema, siis on tark see ära skriptida, et ei peaks nii palju tööd tegema;
• Hea süs-admin ei ole see, kes kogu aeg on pildis ja olemas, hea süs-admin oled siis, kui sind pole näha (kuid siinkohal on oht, et võib tekkida vastuolu tööandjaga);
• Ärge kunagi tehke tööalaseid sohilapsi – servereid, mis te panete püsti kõrvalt, tasuta, sõbrale;
• Hea arendaja on see, kes on nagu malemängija – ta suudab käike ette näha;
• Hea süs-admin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõtte juhtkonnale – ta suudab anda sisendit selle kohta, mis ja miks katki läks, kui läks, ning mida on vaja teha, et seda edaspidi ei juhtuks ning ennetada süsteemi katki minemist;
• Kasutage valmisolevaid standardseid lahendusi, alati ei ole vaja jalgratast leiutada;
• Hea süs-admin peab koodist aru saama.

Andres Septer jagas enda loengus "IT tööturg" kasulikke nõuandeid, mida järgida end nö "maha müües", ühe olulisima veana, mida inimesed teevad tööd otsides, tõi ta välja, et ettevõtte kohta ei tehta kodutööd, vajalik on kontrollida ettevõtte tausta ning oluline on luua võrgustik . Järgnevalt tõi ta välja erinevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide (sh riigiasutus, enterprise, keskmine ettevõte, väikeettevõte, start-upid) head, vead, omapärad ning tüüpolukorrad, millega võiks arvestada. Septer väitis, et parimad töökohad liiguvad "tagatoas" ning avalik konkurss on "jäänused" . Antud väidetega ei saa ma nõustuda ning arvan, et kui ettevõtted värbavad ainult nö "tagatoast", siis teisi alternatiive mitte kaaludes ei pruugi nad leida soovitud positsioonile parimat võimalikku töötajat. Samamoodi avaliku konkursi puhul, mõnele positsioonile võib olla lihtsalt väga keeruline õiget inimest leida, samuti ei pruugi kontaktvõrgustik piisavalt suur olla, et leida seda õiget inimest, seega oleks mõistlikum lisakanaleid kasutada ning kindlasti ei ole avalikus konkursis olevad inimesed "jäänused", ka seal leidub asjalikke spetsialiste, kes otsivad võib-olla uusi väljakutseid.

Einar Koltšanov tõi välja huvitavaid võrdlusi, mida mõtleb IT äripoolest ja vastupidi, ning milles seisneb nende kahe poole probleem: "Mitte keegi ei õpeta äripoolt aru saama IT spetsiifikast. Mitte keegi ei õpeta IT-d aru saama äri spetsiifikast. IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel halvem ." Sellist tõekspidamist on tõesti tihti näha, kui äripoolel on IT-le ebarealistlikud ootused – nõutakse võimatuid asju või seatakse võimatu tähtaeg, halvimal juhul mõlemad viimased variandid. IT-inimestele aga heidetakse ette nende kitsast arusaama ärist. Mõlemad peavad õppima ja saavutama koostööks ideaalse olukorra.

EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur rääkis teemal "Andmed ei allu analüüsile" , väga huvitav ettekanne andmeanalüüsist, millega esitati palju faktilisi andmeid majandusest, ettevõtetest, maksudest ja maksupettustest. Andmeanalüüs pole pelgalt statistika, vaid on üks olulisemaid töövahendeid objektiivsete otsuste tegemiseks: ressursi (inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks ning prioriteetide määramiseks – mida teha, mida mitte. Kunagi ei ole aega tegeleda kõigi ja kõigega. Andmeanalüüs pakub vastuseid, millega on mõistlikum, vajalikum tegeleda ning mis on kasulikum . Oluline tõdemusena loengust selgus, et kõik andmed ja graafikud ei pruugi olla alati nii must-valged, andmete taga võib peituda varjatut infot, mis ei kajastu andmeanalüüsis, kuid mõjutab selle tulemusi.

Jaan Priisalu rääkis teemal "Eesti Vabariigi küberkaitse" . Priisalu tutvustas põhjalikult Eesti Vabariigi küberkaitse koostöö ajalugu, jagades sealjuures erinevaid põhjendusi, selgitusi, järeldusi ning lugusid. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval kuritegevus valdavalt grupeerunud ja teadlikult organiseeritud ning küberrünnakud on muutunud seoses tehnoloogia osakaalu suurenemisega nii äris kui ühiskonnas ka paratamatult sagedamini esinevaks kuritegevuses üldiselt. Oluline on rõhuda koostöövõrgustikele, et tagada küberturvalisus .

Hedi Mardisoo rääkis teemal "IT ja turundus" . Turunduse ülesanne on paika panna õige toode, õige hind, õige müügitoetus, õige koht ja õiged inimesed ehk turundusmix. Ettevõtteid on väga mitmesuguseid, nii on ka IT ja turunduse roll firmades erinev. Oluline on IT & äri/turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse .

Kursuse loengute fookus oli valdavalt omavahelistel seostel: süsteemiadministraatorite ja arendajate koostöö, süsteemiadministraatorite ja analüütikute koostöö, IT ja turunduse koostöö ning aspektid. Koostöö on oluline, olgu selleks siis erinevate valdkondada vaheline koostöö (IT ja turundus, IT ja äritegevus, IT ja julgeolek) või koostöö naabritega, kontaktvõrgustike loomine (äripartnerite, töötajate või töökoha leidmiseks) või koostöö üldiselt, mis tihti on võtmesõnaks äri tegemisel. Äri on mitmetahuline ning see nõuab erinevaid oskusi ja teadmisi, IT-äris edukalt läbilöömiseks ei piisa pelgalt tehnilistest teadmistest, vaid on vaja enamat ning mõista seoseid. Üheks oluliseks osas äris on ka tootearendus, seda rõhutasid nii Kruustükid kui ka Mardisoo . Mitmest loengust jäi kõlama ka see, et tänapäeval on programmeerimiskeele põhialuste mõistmine väga oluline ning tulevikus on see seda veel enam, IT-d läheb vaja pea igas valdkonnas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks . Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” . Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva . Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 € .

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

• Ainete deklareerimine ja deklaratsiooni kinnitamine
• Akadeemilisele puhkusele minemine või tagasi tulemine
• Akadeemiline liikumine
• VÕTA taotlemine
• Kordussoorituse tegemine

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal .

Peale esimest semestrit: 27 - 19 = 8EAP

EAP maksumus 50€ :

8*50 = 400€

Aasta lõpus esitatava arve suurus on:

2*27 - 19 - 22 = 13EAP

13*50 = 650€

Viited

Notes

Antud arvestustöös on kasutatud numbrilist viitamist. Kasutatud allikate vormistamisel on kasutatud näitena Eesti Infotehnoloogia Kolledži kirjalike tööde vormistamise ja koostamise metodoodilist juhendit , mille järgi internetist pärinevad allikad vormistatakse järgnevalt (lk 24): Lähtutakse samadest põhimõtetest kui publitseeritud materjalide puhul: Autor (internetist materjali lugemise kuupäev). Materjali nimetus, interneti aadress. Näide: Tallinna Väärtpaberibörs. (15.05.2003) Börsi tehingustatistika. [1]