User:Jervald

Õpingukorraldus ja erialatutvustus - Arvestustöö

Autor: Joonas Ervald, DK11, Kaugõpe

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Wiki lehe alus on kopeeritud Kristjan Karmo Wiki lehelt.

Essee

Infotehnoloogia maailmaga olen praeguseks saanud mõned aastad tutvuda. Seetõttu, vaadates loengute nimekirja sain päris kähku aru, et teemade ning külalisesinejate valik annab hea ülevaate infotehnoloogia maailmast kui tervikust. Olles nelja aasta jooksul olnud nii väiksemates kui suuremates ettevõtetes leidsin teemades enda jaoks väga palju tuttavaid elemente.

Andres Küti esitatud sissevaade arhitekti igapäevatöösse tõi minu jaoks tagasi korporatsioonis töötamise ajad. Olen näinud arhitekti töötamas projekti kallal, mille skoop on hoomamatu ning kood üle kümne aasta vana. Selle kohta ütles Andres Kütt väga tabavalt, et arhitekt ise üksinda väärtust ei loo ning kutsutakse kohale siis, kui asjad juba väga jamasti on. Andrese kogemus on suures osas lähedane minu enda omaga. Nägin, kuidas arhitekt peab olema suhtlev, kättesaadav ning võimalikult sõbralik. Samuti, et arhitektil puudus otsene kontakt oma disainitud tootega. Siinkohal meeldis mulle väga Andrese arusaam, et arhitekt peaks ka kontrollima, et tema loodud plaan jõustuks ning inimesed käituksid plaani järgi. See on midagi uut, mida ma siiani arhitektidega kokku puutudes näinud ei ole. See on kindlasti väga aeganõudev ning väistav osa tööst, aga samuti väga vajalik. Toote loomisel on tähtis mitte ainult see, et kõik saavad aru, mis on õige suund vaid ka see, et selles suunas liigutakse.

Kristel ning Marko Kruustük tõid toote loomise teemadel loengusse oma vaatenurga läbi startupide. Külalisesinejate lugu Testlio loomisest oli väga inspireeriv, kuid tasub alati meeles pidada, et startupide läbipõrumise lugusid eriti ei räägita. Külalisesinejate vaatenurk omas arusaama, et kõige alus on hea idee ning esitlus. Samuti nenditi, et hea idee nõuab pikaajalist tööd ja pingutusi. Kõrvalt kuulajana tundsin aga, et tegelikkuses nõuab hoopis startupi loomine ise pikaajalist tööd ja pingutusi. Hea idee on lihtsalt üks osa startupist ilma milleta ei saa alustada tõsiseltvõetava ettevõttega. Kindlasti on hea Kristeli märkus, et kirg on see, mis paneb ettevõtte loomisel pingutama. See paneb läbi töötama ka kõige raskematest probleemidest ning annab võimaluse neile lahendused leida. Kristel ning Marko puudutasid ka põgusalt brändi tähtust, mille mõtet aga Heidi Mardisoo loeng kõvasti laiendas. Kindlasti tasub kõrva taha panna ka nõuande, et iga ettevõtte loomisel on tähtis leida kogemusega nõustaja ning luua pidav ärimudel.

Järgmise külalisesinejana puudutas Lembitu Ling süsteemide administreerimist. Minu arvates hea kokkuvõtlik info, mida sellest esinemisest kaasa võtta on see, et mõtle oma lahendused läbi. Kuna süsteemiadministraatori töö on ettevõttes (eriti suuremates) tehnoloogiliste lahenduste selgroog, siis hea süsteemiadrministraator peab oma tööd tegema targalt. Siinkohal on hea ka arhitektiga koostööd teha, et tehniline lahendus käiks tarkvaraga käsikäes. Lembitu tõi välja mõned põhitõed, mida iga ettevõtja võiks meeles pidada. Esiteks, korduvad ülesanded tuleks lahendad koodiridadega, et mitte pudelikaelaks muutuda. Samuti on korduv töö tühi ajakulu ja ettevõttele kahjulik. Teiseks, süsteemiadministraator võiks kõigest kasvõi natuke teada. Spetsialiseerumine ei ole eriti võimalik, sest tehnilisi lahendusi on mitmeid ja kokkupuuteid erinevate lahendustega on igapäevaselt. Ühte ja kindlat valida ei saa (kasvõi rääkides operatsioonisüsteemidest). Kolmandaks, süsteemiadministraator võiks luua (või aidata luua) tehniliselt olukorra, kus probleemide lahendamine ja nendest aru saamine on lihtsustatud. Minimaalselt tähendab see korralikku logimist. Kindlasti tasub ka mõista, et klient ei pruugi selle vajalikkust mõista ja võib näha seda tühja tööna (raha kulutamisena).

Kui siiani olid puudutatud teemad üpriski tehnilised ning vajalikud teadmised ettevõtte või tarkvara loomisel, siis Andres Septeri ja Einar Koltšanovi esinemine keskendus pigem sellele, kuidas olla ise hea osa meeldivast tööprotsessist. Keskenduti nii meeldivale protsessile töökoha leidmisel kui ka sellele, kuidas ära tunda sobiv töökohta. Minu arvates oli hästi välja toodud vajadus teha eeltööd. Tundub, et Eesti töömaastikul tehakse seda vähe ja leitakse, et ettevõte peab ise endast märku andma ja lähemalt tutvustama. Küll aga annab hea eeltöö sujuvama intervjuu ja kindlama enesetunde. Ka kontorit külastades tuleks silmad lahti hoida, et märgata, kuidas ettevõtte töötajad käituvad. Siinkohal aga ei nõustunud ma arusaamaga, et suurfirmad on turvalisemad töökohad kui startupid ja väikeettevõtted. Minu enda kogemuses on väiksemad ettevõtted isiklikuma ja inimlikuma lähenemisega igasse protsessi. On vähem tööd töö pärast ja rohkem usku loodavasse tootesse. Kindlasti on see erinevates töökohtades erinev, kuid minu soovitus oleks pigem proovida, mis on iga inimese jaoks sobiv lahendus (eriti noorte inimeste puhul). Küll aga meeldis mulle väga toodud märkus, et ka arendaja peab äriloogikat mõistma. Toote loomisel on suureks piduriks kui kogu meeskond ei mõista, mida nad tegelikult valmis üritavad saada.

Ivar Lauri loeng andmeanalüüsist naasis tagasi infotehnoloogia teemadesse. Ühel või teisel viisil tuleb arendajatel sellega kokku puutuda ning siis on igasugune teadmine ja arusaam abiks. Välja oli ka toodud see, et tänapäeval info hulk on suur, kuid info töötlemine raske tänu selle formaadile. See on järjekordne näide sellest, et andmete koguja tõesti peab mõistma, mida ta üritab saavutada. Kui näiteks koguda inimese aadress ühte ja samasse sisendkasti, siis sealt pärast ainult tänav kätte saada on tehnoloogiliselt keerukas. Ma arvan, et IT Kollediži tudengitele ongi kõige tähtsam infokild, mis loengust kaasa võtta tuleks see, et andmeanalüüsi peaksid oskama (või sellest mingil tasemel aru saama) kõik arendajad. Minu enda kogemuses on tänapäeval igasugune kasutajakogemus (vähemalt mobiilirakenduste maailmas) kaardistatud vastavalt, et oleks võimalik hiljem aru saada, mida kasutaja tegi. Selline kaardistamine annab võimaluse väga lihtsalt rakenduse kasutamise analüüsi teha. See on ettevõttele väga kasulik info ning annab võimalus järgnevaid otsuseid teha (leides murekohti ning pudelikaelu).

Järgmine IT Kolledži tudengitele tähtis teema on küberkaitse, millest Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis. Üleüldiselt anti päris hea arusaam küberkaitse loomusest ning sellest, kuidas Eesti Vabariigi küberkaitse ennast läbi aja muutnud on. Siinkohal pean tähtsaks arusaama, et korralik kaitse nõuab erinevate süsteemide koostööd ning on täpselt nii tugev kui selle nõrgeim lüli. Priisalu tõi välja ka selle, et tehnilised lahendused peaksid olema efektiivse kaitse jaoks võimalikult lihtsad ja usaldusväärsed. Ma arvan, et mulle kui IT Kolledži tudengile on tähtis arusaam, et ka kõige lihtsama rakenduse loomisel tegelen ma igapäevaselt küberturbega. Pisiviga võib viia suurema probleemini täiesti ettenägematutel põhjustel. Seega võtan Priisalu esinemisest kaasa arusaama, et tasub olla teadlik sellest, kuidas ja miks süsteeme rünnatakse ja kuidas kasvõi natukenegi neid süsteeme selle rünnaku eest kaitsta.

Õpingukorralduse küsimused ning vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

• Arvestust on võimalik järele teha ülejärgminse semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.
• Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava õppeaine õppejõuga (ning õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks).
• Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis .
• Korduseksamile peab registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust .
• Kordussooritused on tasulised ainult OF õppekohal .
• Kordussoorituse tasu OF tudengile on 2016 aastal 20€ .

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

• Akadeemilist puhkust omal soovil saad taotleda alates 2. õppeaastast. Akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, lapse hooldamiseks või ajateenistusse asumiseks saad taotleda mistahes ajal õppeaasta vältel .
• Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga esitades õppeosakonda vabas vormis avalduse rektori nimele ja vastava lisadokumendi (arstitõend, lapse sünnitunnistus, kutse kaitseväeteenistusse vms.) .
• Akadeemilise puhkuse pikkus on makismaalselt:
  • Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat .
  • Aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta .
  • Lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni .
  • Muudel põhjustel kuni üheks aastaks .
• Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga .
• Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või aadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbijaga .
• Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega .

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAPd ning see arvestatakse kumulatiivselt.

Esimesel semestril tegemata jäänud 4 EAP (27-23) eest esitatakse II semestri alguses arve. Teisel semestril tegemata jäänud 3 EAP (27-24) eest esitatakse samuti arve, kuid kumulatiivsuse tõttu lisandub sellele ka esimesel semestril tegemata jäänud ainepunktide arve.

Kahe semestri peale kokku tuleb arve 4 + 4 + 3 EAP eest ning õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Sellest tulenevalt on kogu arve kahe semestri kohta 11 * 50€ ehk 550€ (200€ I semestri eest ning 350€ II semestri eest).