User:Jvaher

From ICO wiki
Revision as of 23:26, 25 October 2016 by Jvaher (talk | contribs) (→‎Essee)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jaak Vaher

Essee

Esimene loeng[1] oli päevastele tudengitele sarnane nagu meil kaugõppes ja andis soovitusi ülikoolis toime tulemiseks. Soovitati järgida õppekava ja sellest mitte spagetti teha ning jätta valimata aineid, mis on järgnevatele semestril olevate ainete eeldusaineteks.

Teises loengus[2] tutvustas Anddres Kütt süsteemiarhidekti ametit. Töötades hetkel juba programmeerijana, sain ka lõpuks teada, millega antud ametikohal tegeldakse. Õigemini meeldis mulle eriti definitsioon, et arhidekti peamine ülessanne on keerukuse madalal hoidmine ning see on ainus ülessanne, mida teistes ametites olevad inimesed eriti ei puuduta. Samuti jäid kõrva soovitused olla akadeemilises maailmas eriti tähelepanelik, sest bürokraatiat on palju.

Kolmandas loengus[3] keskenduti rohkem startuppidele. Kristel ja Marko maalisid Testilio näitel hea pildi startupi arengust, alates idee tekkimisele viivatest sündmustest, kuni selle ellu viimise ja vahepeal olevate takistuste ning komistuskividega. Läbi loengu jäi kõlama Kristeli suur kirg testimise vastu.

Neljandas loengus[4] "Süsadminnimisest" rääkis Lembitu Lingi süsteemiadministraatori töö olemusest. Süsteemiadministraatori hea töö indikaatoriks pidi olema it süsteemide kindel ja usaldusväärne toimimine. Ettevõtte juhatuses vaadatakse seda aga mõnikord vale nurga alt, et meil on kõik ju hästi ja süsadminn ei teegi nagu midagi. Veel tõi ta välja, et juhul kui mingit tegevust on vaja teha rohkem, kui üks kord, siis hea süsadmin automatiseerib selle.

Viiendas loengus[5] anti nõuandeid tööturul ellu jäämiseks. Arvestades, et it alal asutakse erialasele tööle tihti juba koolipingis, oli antud loengus saadud nõuannetest eriti kasu. Kuna endal on plaan peale kooli lõppu välismaal mõned aastad veeta, olid mulle abiks soovitused jälgida tööle asumise riigi elatustaset ja elukallidust, seda lisaks palganumbrile. Väiksema palgaga võib ühes riigis ära elada palju paremini, kui suurema palgaga teises.

Kuues loeng[6] Andmed ei allu analüüsile, rääkis Ivar Laur big datast ja andmeanalüüsist. Kui arvutustehnika hind on langenud tänaseks päevaks oluliselt ja tihti on odavam tehnikat juurde soetada või kiirema vastu välja vahetada, optimeerimise asemel, kuna antud töö maksumus võib olla suurem. Aga andmetööstus on valdkond, kus vajatakse väga suurt arvutusvõimsust ja siin eelpool mainitud võimalust tihti enam ei ole. Huvitav oli ka osa, et maksudeklaratsioonide kontroll on peaaegu täielikult automatiseeritud ning erinevad algoritmid peavad silma peal markeritel, mille järgi tuvastatakse maksurikkumisi.

Seitsmendas loengus[7] rääkis Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest, selle tekkimise ajaloost ja vajalikkusest. Huvitav oli fakt, et Jaapanist käiakse siin enne konsulteerimas, kui nad ise midagi teevad.

Kaheksandas loengus[8] rääkis Hedi Mardisoo turundusest ja selle kohast it maailmas. Kuidas turundada ja viia toode tarbijateni ning milline peab toode olema. Samuti räägiti brändi olemusest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

Õppekorralduse eeskirja järgi [9] on ühe õppeaine piires õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Korduseksamile registreerumine on nõutav ja seda tuleb teha vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust õppeinfosüsteemis[10] . Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Hetkel on tasu suurus 20€ [11]


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?


Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[12]. Diplomini jõudmiseks tuleb sooritada kõik õppekavas märgitud kohustuslikud ained ja õppekavas määratud mahus valikaineid. RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega olles deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse õppemaksu arve.


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


Vastus

Täiskoormusega õppes õppides on vaja koguda semestris 27 ainepunkti [13]. Kui esimesel semestril jäi puudu sellest 27 - 22 = 5 ainelunkti, siis vastavalt ainepunktitasule [14], mis on 50€, tuleb tasuda 5 x 50 = 250€ esimesel semestril. Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2 x 27 = 54EAPd. Olles kogunud 22 + 19 = 41EAPd, esitatakse uus arve 51 - 41 = 13EAP eest summas 13 x 50€ = 650€. Seega aasta lõpuks tuleb kokku osaliselt hüvitada õppekusid summas 250€ + 650€ = 900€.

Viited