Osadmin spikker

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Osadmin spikker V1.0

Antud materjal on lubatud abivahend OSadmin praktilisel eksamil. Antud lehte võib täiendada. Selleks tuleks leitud vigades teavitada discussion lehel.

Kataloogid

1. Mine kodukataloogi

                cd /home/kasutaja

                nii saad liikuda suvalise inimese kodukataloogi 

                cd ehk change directory

2. Loo kodukataloogi kataloogid 01 02 03 04

                mkdir 01 02 03 04

                nii luuakse kataloogi, kus sa hetkel oled alamkataloogid 01, 02, 03 ja 04.

                mkdir -p 1/2/3 luuakse kolm kataloogi üksteise sisse.

                mkdir ehk make directory

3. Liiguta kataloog 01 kataloogi 02

                mv kes kuhu

                mv 01 02 - katalood 01 liigutatakse kataloogi 02 sisse

                mv käsuga saab liigutada ja ümber nimetada. mv [source][uus asukoht OR uus nimi]

4. Liiguta kataloog 03 kataloogis 02 asuvasse kataloogi 01

                mv 03 02/01

5. Kustuta kataloog 02

                rm fail –r

                rm 02 –r OR rm –r 02

                rm ehk remove

                kataloogi kustutamiseks vajalik võti –r. faili saab niisama kustutada.

Liikumine

1. Mine 2 kataloogi kõrgemale

                cd sihtkoht [change directory]

                cd ../..

2. mine ühe korraldusega kodukataloogi

                cd ~

                cd ja enter viib samuti hoobilt sinu kodukataloogi

                tilde tähistab sinu kodukataloogi

3. mine ühe korraldusega juurikas asuva var kataloogis oleva log kataloogi sisse

                cd /var/log

 

Otsimine

1. Leia /var/log kataloogist failid, millede laiendiks on .log

                find [kust] [mille alusel] [mida]

                find /var/log -name "*.log" 

                võti -name otsib faili/kataloogi nime või omaniku või muutmiskuupäeva järgi, tõstutundlik

                -iname  ei ole tõstutundlik

                -user     leiab antud kasutaja failid


2. Leia /etc/ kataloogist või tema alamkataloogidest fail interfaces

                find /etc –name interfaces


3. faili seest otsimine

                Grep otsib faili seest.

                grep [otsitav] [failinimi]

                grep test *  --otsib sõna test kõikidest failidest

                kui ei soovi täpsustada näiteks failinime, siis võib selle asendada metamärgiga ehk tärniga.

Õigused

s-bitt ehk sticky bitt võimaldab faili käivitada biti lisaja õigustes.

t-bitt kirjutab õigused üle selliselt, et faili saab kustutada ainult tema looja, isegi kui teistele on vastavad õigused antud.

drwxr-xr-x student student – antud faili puhul on tegu kataloogiga, mille kasutaja on student, kuulub ta gruppi student. Kasutajal on õigus lugeda, kirjutada, siseneda. Grupp ja ülejäänud maailm saavad õiguse kausta siseneda ja sseda lugeda, kuid kummalgi pole lubatud sinna kirjutada.                          

fail/kataloog kasutaja grupp muu maailm kasutaja grupp kataloog
d/- rwx       rwx  rwx  kala    kala kataloog

1. loo kataloog 01

                mkdir  01

2. võta grupilt õigus sinna kataloogi siseneda ja kirjutada

                chmod g-xw fail

                g=group, u=user, a=all, o=other

                r=read, x=execute, w=write

                kausta puhul execute ehk käivitusõigus annab õiguse kausta siseneda

                chmod ehk change mode

3. Loog grupp audio2

                addgroup audio2

4. muuda kataloogi grupp audio2-ks

                sudo chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]

                chgrp ehk change group

5. muuda kataloogi omanik

                sudo chown [system_username] [location_of_files_or_folders]

                chown ehk change owner

Vaatamine

1. Ava less abil fail /var/log/messages

                less /var/log/messages

2. Otsi stringi sda

                /sda   --otsime alla

                sda   --otsime üles

3. Otsi järgmist

                n

4. Liigu faili lõppu (kiirkorraldus)

                G

5. Liigu faili algusesse

                g

Töö protsessidega

kill -9 korraldus tapab protsessi kohe ära. Kill -15 saadab aga protsessile signaali ja viimane paneb end ise kinni (näiteks DB lõpetab oma töö ilusti ära)


1. Käivita protsess topp

                top

2. Sunni top seisma (klahvikombinatsioon)

                <ctrl> z

3. too top esiplaanile tagasi

                fg

4. kuva tööde nimekiri

                jobs

5. tapa töö (top)

                kill -9 [process id]

                protsessi ID leiad ps –ef käsuga, PID tulbast

6. kuva kõikide protsesside nimekiri

                ps -ef

7. suuna tulemus grep sisendisse ja otsi root stringi sisalduvaid ridu

                ps –ef | grep root

                Protsessi väljundit saab suunata teise protsessi sisendisse toru ehk | abil

8. käivita top tagaplaanil

                top &

9. too top esiplaani

                fg

10. käivita korraldus ls -l ja suuna selle protsessi väljund faili õigused.txt

                ls –l >> õigus.txt

Kasutajate haldamine

man usermod annab lisainfot erinevate võtmete ja nende kasutamise kohta

 

1. loo kasutaja kala

                adduser kasutaja

2. loo grupp kalad

                addgroup grupp

3.lisa kasutaja kala gruppi kalad

                adduser kasutaja grupp

4. pane kasutaja kala parool lukku

                usermod -L haug

5. muuda kasutaja kala kasutajanimi kala2-ks

          usermod -l [uuskasutaja] [ muudetav kasutaja] 

          usermod –l kala2 kala

6. muuda kasutaja kala2 kodukataloog kala2-ks (failid peavad vanast kataloogist kaasa tulema)

                usermod -l [uuskasutaja] -d [uus kodukataloog] -m [vana kasutaja]   << selle käsuga kaks eelmist ühe hoobiga!

          usermod –d /home/kala2 kala

 

          -d on kodukataloogi muutmiseks

          -l on kasutajanime muutmiseks

          -m on vana kasutaja eemaldamiseks

 

 

7. lase kasutaja kala2 parool lukust lahti

usermod -U haug

8. kustuta kasutaja kala2

                userdel [opt] kasutaja

                userdel -r kala

                võti –r kustutab ära ka kasutaja kodukataloogi

 

Tarkvara haldamine

/etc/apt/sources.list asuvad depositooriumite aadressid.

 

1. paigalda programm nano

sudo –i apt-get install nano

         apt-get install firefox –s

         võti –s simuleerib installi, nii saab võimalikud probleemid tuvastada

 

2. leia programmi nano version

   apt-cache policy pakinimi

   apt-cache policy nano

 

3. leia mis tarkvarast nano sõltub

         apt-cache showpkg pakinimi

              apt-cache showpkg nano

 

4. värskenda tarkvara nimekirja (hoidlatest)

              sudo apt-get Update

 

5. leia tarkvarapakkide nimekiri, mille nimes või kirjelduses sisaldub sõna "monitoring"

  apt-cache search kirjeldus

  apt-cache search monitoring

 

6. uuenda süsteemi

        sudo apt-get upgrade

 

Partitsioneerimine

Legendi järgi on vaja luua grupp lab ja kaust /var/opt/lab

               mkdir /var/opt/lab

 

Määra kausta lab grupiks lab.

              chgrp [system_groupname/group] [location_of_files_or_folders]

         chgrp lab lab

 

 

võta kasutusele ketas /dev/sdb

loo sellele 1 primaarne (1GB) partitsioon ja 2 loogilist (512MB) partitsiooni

 

                loogilised partitsioonid on alati laiendatud (extended) partitsiooni sees

                primaarseid kettajagusid saab teha kuni 4

 

               sdb1  -- primaarne e primary

               sdb2 -- laiendatud e extended


     sdb5  --  esimene loogiline partitsioon, laiendatud partitsiooni sees.

 

loo 1 primaarne (1gb partitsioon)

loo extended partitsioon, kuhu sisse 2 loogilist (512)

 

loo primaarsele partitsioonile ext3 failisüsteem

              mkfs –t [failisüsteem] [kasutatav kettajagu]

         mkfs –t ext3 /dev/sdb1

 

seadista /etc/fstab faili selliselt, et loodud süsteem ühendataks alglaadimisel kausta /var/opt/lab

         nano /etc/fstab

 

        # <file system> <mount point> <type> <options> <dump> <pass>

        /dev/sdb1     /var/opt/lab  ext3

       

        täida ära vajalikud lahtrid, eraldajaks tab 

  mount –t ext3 /dev/sdb1 /home

  moutn –t [failisüsteem][mille ühendan] [kuhu ühendan]

 

 

Kontrolli seda mount -a korraldusega.

Sisene kataloogi /var/opt/lab ja loo sinna kataloog data

määra kataloogi grupiks lab

anna kataloogile data õigused, et grupi lab inimesed saaks sinna kataloogi kirjutada

 

 

 

 

Swap

loo kettale /dev/sdb üks partitsioon lisaks

määra loodud kettajagu sapiks

 

            mkswap /dev/sdb5


    swapon -a lülib sisse alglaadimisel küljes olevad swapid (loeb seda fstabi uuesti sisse)    swapon -s näitab külgeühendatud swape

 

 

    määra /etc/fstab failis, et loodud saaleala ühendataks automaatselt arvuti alglaadimisel

 

 

 

Teenused

Linuxi all asuvad kõik teenused /etc/init.d/ all

1. peata mysql teenus

                /etc/init.d/mysql stop

 

2. uuri, mis võimalused (näiteks start, stop jne) on ssh teenusel

                /etc/init.d/ ssh

         *usage: /etc/init.d/ssh {start:stop:reload:Forde-reload:restart:try-restart}

 

              Nii näed ära, mida antud teenusega teha võimaldatakse.

 

3. käivita mysql teenus

                /etc/init.d/mysql start

 

Webmin install

 

1. Otsi üles webmin koduleht

 

2. Lae alla webmin debian package ( wget http://siia pane link.deb)

                wget gttp://kus_on_fail.deb

 

3. installeeri alla laetud deb fail

          dpkg -i allalaetudfail.deb

 

4. lahenda sõltuvusprobleemid

                apt-get install –f

 

          sudo apt-get clean -- installjääkide kõrvaldamine

          sudo apt-get remove tarkvarapakk -- eemaldatakse ka sõltuvad pakid