User:Asamelse
I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (arvestustöö)
Autor: Andero Samelselg
Esitamise kuupäev: 19. detsember 2016
Essee
Erialatutvustuse loengud täitsid oma eesmärki, milleks oli IT-ga tööalaselt tegelevate inimeste poolt oma seniste kogemuste ja soovituste jagamine. Värsked õppurid astusid kooli, kus me hakkame omandama mitmesuguseid IT-alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, aga vägagi tervitatav on kuulda kogenud teoreetikutelt ja praktikutelt, mida see kõik tähendab. Teisisõnu, milline on see "suur pilt", mida me tasapisi avastama hakkame. Muidugi ei ole "suur pilt" kõigi jaoks ühesugune, sest nii infotehnoloogia kui ka esinejate endi elukogemused, töökogemused, töökäigud ja hariduskäigud hargnevad mitmeteks väga erinevateks harudeks. Ühine on neil see, et kõigi käest kuuled miskit, mida teadmiseks võtta ja alanud teekonnal meeles pidada.
Esimeses erialatutvustuse aine loengus[1] anti kõige tähtsamat infot nii IT Kolledžis kui ka kitsamalt, erialatutvustuse aines korralduslikult orienteerimiseks. Näiteks just tänu esimesele loengule valmis see essee. Loengus tutvustati õppekorraldust, kuid ausalt öeldes olin ma selles teinud piisavalt süvitsi eeltööd, mistõttu uut informatsiooni ma selles valdkonnas ei saanud. Küll oli aga tore kuulda stipendiumite, eriti erialastipendiumi kohta, mida käesoleval, esimesel semestril antakse sisseastumistulemuste põhjal. Essee kirjutamise ajaks olen juba mitu kuud stipendiumit saanud. Näen esimese semestri erialastipendiumit kui autasu selle töö eest, mida keskkoolis tegin.
Mul on hea meel ka selle üle, et tudengite tagasiside hinnatakse. Kuna ma olen IT Kolledžis alles esimest semestrit, ei oska ma öelda, kas tudengite tagasiside tagajärjel ka miskit reaalselt õppekvaliteedis paremuse poole muutub, aga see oleks asjade loogiline käik. Esimeses loengus tõi kvaliteedijuht Merle Varendi välja ühe noppe varasemate aastate tagasisidest, mis kõlas järgnevalt: "Jätkuvalt tundub mulle, et IT Kolledžis on õppimine tudengite asi." Kvaliteedijuht nõustus sellega ja ma mõistan selle lause tõlgendamise varianti, et õppimine on tudengi asi ja õppejõud ei tee seda tudengi eest ära, aga samas nii kiiresti arenevas ja muutuvas valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia, tahaksin ma loota, et õppejõud on pädevad ka kõige uuemates tehnoloogiates ning nende teadmised käivad ajaga kaasas tänu nende endi enesearendamisele ja õppimisele. Haridustehnoloogilise poole pealt on Moodle teada-tuntud, aga minu jaoks tõeliselt uudne ning mugav on loengute, praktikumide ja seminaride salvestamine. See on väga õppijasõbralik lahendus, kuna pakub ligipääsu suuliselt esitatud õppematerjalidele igal ajal ning igas kohas, kus on internetiühendus. Juba suvel enne esimest õppeaastat sattusin vaatama otseülekandes diplomitööde kaitsmisi, mis oli põnev.
Teises loengus[2] rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti peaarhitekt Andres Kütt oma IT-alasest karjäärist. Juba loengu alguses rääkis ta avameelselt oma läbikukkumistest (õpioskuste puudumine esimest korda ülikooli astudes), mis on alati positiivne omadus ükskõik mis teemal kõneleja juures. Samas jõudis ta hiljem järeldusele, et esmane ebaedu võis olla osaliselt tingitud kooli eripärast. Nimelt maailmatuntud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kraadiõpingud lõpetas ta "on time, on budget".
Kolmanda loengu[3] pidasid Kristel ja Marko Kruustük, kes on start-up Testlio eesotsas. Aeg-ajalt on meedia vahendusel kuulda, kuidas ühe või teise start-upi tiimid saavad justkui üleöö miljonärideks. Kruustükide Testlio on samuti kiires arengus, aga nagu nad mainisid, ei ole idufirma teekond ideest eduka teostuseni sirgjooneline, vaid lõpmatutena tunduvate käänakutega. Nii Kristel kui Marko olid enne Testlio asutamist soovinud end tõestada välismaal, seoses nii kooli kui tööga ja ka Testlioga seotu juures on suur roll olnud nendel rahasüstidel ja mentorlustel, mis on tulnud Londonist või San Franciscost. Nende lugu oli põnev seetõttu, et tõenäosusega ei oleks saanud seda Eestis taaslavastada. Ühtlasi väärivad nad tunnustust oma idee juurde jõudmise ja sellega jätkamise eest.
Järgneval nädalal astus üles süsteemiadministraator Lembitu Ling[4]. Sarnaselt teistele keskealistele IT-spetsialistidele, oli ka tema esimene kokkupuude arvutitega 1980. aastal, aga tollal ei olnud tal tahtmist elu arvutitega siduda. Esimese süsteemiadministreerimisega seotud töö sai ta 1997. aastal, mitu aastat pärast tööturule sisenemist. Ling, hüüdnimega Snakeman, rääkis palju sellest, kuidas õigupoolest toimisid 1990. aastatel tegutsenud IT-ettevõtted Eestis. Tänaseks on Ling end üles töötanud seenior-sysadmin ja süsteemiarhitekti ametikohtadele. Tema loengust kõlama jäänud soovitus: "hea sysadmin peab olema laisk".
Viiendas loengus[5] rääkisid Andres Septer ja SCRUM-master Einar Koltšanov IT-tööturust ja karjäärialastest käänakutest. Mõndadesse nõuannetesse ma ei tea, kuidas suhtuda. Näiteks tõi Septer välja, et avalikule konkursile jõudnud töökohad on "jäänused" ning et paremad töökohad täidetakse tutvuste kaudu, ilma et nad jõuaksid tööportaalideni. Õnneks on minu tutvusringkonna kogemus olnud teistsugune, mis tähendab, et tööportaali kuulutuse kaudu IT-alase töö leidnud sõbrad on oma tööga rahul. Einar Koltšanov alustas 1980. aastate lõpus meditsiiniga ning liikus sealt korrakaitsesse, kus alguses arvuteid ei olnud. Mulle kui teise ringi kõrghariduse omandajana meeldis, kuidas ta ütles, et "sul on alati aega liikuda" ning mulle meeldis, et ta pidas selle all silmas kõiki suundi: aega liikuda on IT sees erinevatel erialadel, mujalt valdkonnast IT-sse kui ka IT-st välja muu eriala poole.
Seejärel astus üles Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütik Ivar Laur[6]. Ta tõi ühe probleemina välja tõsiasja, et andmeid kogutakse ja salvestatakse, aga nendega ei osata midagi peale hakata. Loengu tagajärjena tundub andmeanalüütiku töö väga huvitav, kuna mulle jääb mulje, et algandmed ja baasinfo on ühes vormis, aga nende põhjal koostatud analüüsid on täiesti teistsuguses vormis. Esialgsest massist, mis ei pruugi mitte midagi öelda, on jõutud tulemuseni, kus "saab olukorda juhtida ning mitte lasta olukorral ennast juhtida".
5. oktoobril rääkis Jaan Priisalu Eesti küberkaitsest [7]. Priisalu ekstensiivses CV-s on ka digitaalallkirja ning e-valimiste väljatöötamine, mille taustalugu oli põnev kuulda. Tänapäeval on need meile iseenesestmõistetavad, aga kunagi oli need tulevikutehnikad. Varasematest kõnelejatest erinevalt võrdles Priisalu Eestit ja välismaailma. Tema võrdlust võib usaldada, kuna ta on teinud hulgaliselt koostööd välisriikidega, esindades Eesti riigi huve. Samas rõhutas ta ka koostöövajadust. Eelnevatest kõnelejatest erinevalt olid Priisalul kindlad arvamused sellest, mis tulevikus toimuma hakkab ja seda mitmes valdkonnas, mitte pelgalt küberturbes.
Viimase loengu pidas Hedi Mardisoo teemal "IT ja turundus"[8]. Kuigi loengus kõlas mitmeid valdkonnas laialt levinud buzzworde, mille tegelik tähendus ja sisu on kaheldava väärtusega, meeldisid mulle lõppjäreldused, milleni esineja jõudis. Olen vägagi nõus, et kõige keskne küsimus on "miks?". Sealhulgas tõi ta väga häid näiteid sellest, kuidas IT ja turundus käsikäes teineteist täiendavad ja teineteisele vajalikuks osutuvad.
Kõige rohkem meeldis mulle loengusarja juures see, et esinejad olid piisavalt erinevad. Muidugi oli kõigil ühine see, et nad on praeguseks juba saavutanud edu ja tõestanud end tugeva spetsialistina oma valdkonnas, aga tihti on kuulda, kuidas selleks et olla edukas alal A, tuleb käituda viisil X, Y, Z. Oli värskendav kuulda erinevaid lähenemisi ja vaatepunkte, mitte konformseid seisukohti, kuna see annab mulle innustust jätkata just omamoodi.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[9]. Kordussooritusele registreerimine toimub õppeinfosüsteemis kordussoorituste lingi kaudu[10]. Kordussooritusele saab registreerida kuni 2 tööpäeva enne kordussoorituse toimumist[11]. Riigifinantseeritaval õppekohal ei ole kordussooritus tasuline. Omafinantseeritaval õppekohal maksab kordussooritus 20 eurot[12].
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel õppeaastal on üliõpilasel võimalik taotleda akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel[13], aja- või asendusteenistuse läbimiseks[14] või lapse hooldamiseks [15]. Akadeemilise puhkuse jaoks tuleb esitada vastav taotlus rektori nimele[16]. Akadeemilise puhkuse maksimaalne pikkus oleneb akadeemilise puhkuse tüübist — akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel on maksimaalselt kaks aastat pikk[17]; aja- või asendusteenisute läbimiseks maksimaalselt üks aasta[18]; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni[19]. Muudel põhjustel akadeemiline puhkus võib olla kuni üks aasta pikk[20]. Akadeemilise puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid, kui akadeemilisel puhkusel viibija on keskmise, raske või sügava puudega isik[21], alla 3-aasta lapse või puudega lapse vanem või eestkostja[22] või kui akadeemilisel puhkusel viibimine on seotud aja- või asendusteenistuse läbimisega[23]. Samadel isikutel on võimalik eksameid ja arvestusi järele teha.
Järelarvestuse lisaülesanne
The September that never ended
The September that never ended või Eternal September algas 1993. aasta septembris[24], kui internetiteenusepakkuja AOL võimaldas sadadel tuhandetel klientidel siseneda Usenetti[25]. Kuna suur hulk uusi kasutajaid polnud kursis Useneti reeglite või „netiketiga“, suhtusid vanad olijad neisse põlgusega. Tolle hetkeni oli Usenet olnud nii-öelda arvutinohikute pärusmaa, kus kehtisid kindlad reeglid. Iga aasta septembris sai Usenetile ligipääsu suur hulk ülikoolide esmakursuslasi, kes said esimese kasutamiskuu jooksul kehtivad reeglid selgeks või loobusid Useneti kasutamisest. Kuna AOL-i tõttu oli uute kasutajate osakaal suurem kui eales varem ega vähenenudki, nimetasid Useneti kasutajad uue ajastu lõpmatuks septembriks.
Ka tänapäeval püsivad paljud foorumid üleval tänu reeglitekogumile, mille rikkumise eest võib saada hoiatusi või kasutuskeelu. Samas on järgnevad aastakümned näidanud, et internetiga seonduv on pidevas muutumises. Tolleaegsete uudisgruppidega võrreldes on tänapäeval implementeeritud näiteks lahendusi, kus kasutajate sõnumeid saab hinnata positiivselt või negatiivselt. Ühtlasi on tänapäeval foorumid rohkem killustunud, nii eri portaalide lõikes kui portaalidesiseselt. See tähendab, et on vaid aja küsimus, et keegi leiaks endale koha, kus ta on teretulnud, olenemata varasemast kogemusest.
Viited
- ↑ [1] I020 sissejuhatav loeng 24.08.2016
- ↑ [2] I020 loeng 31.08.2016
- ↑ [3] I020 loeng 07.09.2016
- ↑ [4] I020 loeng 14.09.2016
- ↑ [5] I020 loeng 21.09.2016
- ↑ [6] I020 loeng 28.09.2016
- ↑ [7] I020 loeng 05.10.2016
- ↑ [8] I020 loeng 12.10.2016
- ↑ [9] Õppekorralduse eeskiri p 5.2.12
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1
- ↑ [10] Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p 5
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.3
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.3.4
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.2
- ↑ Õppekorralduse eeskiri p 6.1.5.3
- ↑ Jargon File: September that never ended
- ↑ It's September Forever | Motherboard
</source>
