Talk:DevHelpVR

Retsensioon projektile DevHelpVR

Sissejuhatus

Retsensiooni eesmärgiks oli võrrelda püstitatud ülesannet lõpptulemusega ning analüüsida esmalt veebiteenuse poolt, kasutatud andmemudeleid, mustreid ning koodi jälgitavust ehk visuaalset poolt. Teiseks tuli analüüsida ka kliendirakendust, mis eesmärgipäraselt peaks suhtlema loodud veebiteenusega. Retsensiooni käigus hindasime veebiteenuse ja klientrakenduse osas vastavalt järgmiseid nüansse:

1. Andmebaasi olemite arv

2. Kastutatav tehnoloogia (WCF või ASP.NET MVC Web API)

3. Veebiteenuse olemasolu

4. Mitmekasutaja funktsionaalsuse olemasolu

5. Kasutajate tuvastamist ja haldamist

6. Kasutusstatistika üle arve pidamist

7. Piirangute olemasolu pöördumiste arvu osas ning nende haldust

8. Kasutusjuhendi olemasolu

9. Klientrakenduse tehnoloogia, ülesehitus ja kasutusmugavus

Andmemudel, olemid

Projekti eesmärgiks oli luua rakendus, mis aitaks arendajal oma töid paremini planeerida ja omada ülevaadet käimasolevatest ning järgmisena algavatest ülesannetest. Projekti andmemudel on ilusti üles ehitatud, kuid võrreldes esialgu planeerituga esineb erinevus olemite koguarvus, samas on põhifunktsionaalsus kenasti olemas. Andmebaasi olemite arv, ilma Identity olemiteta, on 10 (esialgses analüüsidokumendis saime neid kokku 16). Analüüsi käigus ei suutnud tuvastada ühtegi suurt viga, küll aga saaksime teha mõned soovitused. Nimelt enamik olemeid, milles esineb nn algus ja lõppaeg, võiks lõppaja väli olla pigem valikuline, kuna alati ei pruugi projektil, meeskonnal või muul olemil olla teada lõppaeg selle objekti sisestamisel - ehk et see võib selguda alles peale mõningast analüüsi. Lisaks, tõenäoliselt tähelepanuta jäänud, on UserStory olemi Storypoints attribuudil annotatsioon [Required]. Seda aga tegelikult vaja pole, kuna int on väärtustüüpi muutuja ja nõuab vaikimisi väärtust. Kolmanda soovitusena võiks mainida ka seda, et tegelikult saaks edukalt ära kasutada ka Identity-ga kaasa tulevaid olemeid näiteks rollide ja kasutajate kirjeldamiseks.

Välja võib tuua seda, et kõik olemid ja seosed on hästi läbimõeldud, kasutatud on piisavalt annotatsioone ja kõik viitetüüpi olemi atribuudid on sobivalt piiratud (eelkõige string muutujad).

Kasutatav tehnoloogia ja veebiteenuse olemasolu

Projekt on ülesehitatud kasutades ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat nii, nagu kirjas ka õppejõu poolt antud projekti nõuetes. Rakenduse ülesehitus on hajutatud, mis tähendab, et andmekihid on üksteisest eraldatud ja kogu andmevoog on hästi jälgitav ning lihtsasti muudetav. Eraldi asuvad mudelid, äriloogika kiht, teenused ning kontrollerid ja klientrakendus. Kontrollerite ülesehitus on loogiline - iga ärilise funktsionaalsuse kohta on oma kontroller - eriti jääb silma ja peab siin ära märkima kommentaarid, mis aitavad selgemalt aru saada kontrolleri taustast. Andmevoog liigub nagu raamatus :), kontrollerist teenusesse ja sealt edasi kasutatakse Unit of Work ja Repository mustreid, mis aitab kindlasti jõudlusele kaasa. Kokkuvõtvalt on veebiteenus hästi ülesehitatud, kuid silma jäi ja välja võiks tuua ehk selle, et mitte kõik kontrollerid ei tagasta vea korral 404 veateadet.

Kasutajate tuvastamine, haldus, mitmekasutaja funktsionaalsus, statistika

Teenus on ülesehtitatud kasutades Asp.Net enda Identity moodulit, mistõttu toetab see mitmekasutaja funktsionaalsust ja kasutajate hallatavust. Võib näha, et esialgne andmemudel oli planeeritud kasutama iseseisvat kasutajate andmemudelit ja nii on see ka teostatud. Küll aga on lisandunud seos AspNetUsers tabelile, kui kasutaja registreeritakse ja hilisemate mõningate teenuste puhul. Parendusettepanekuna, nagu eelpool mainitud, võiks selle tulevikus viia ühtse mudeli peale, oleks kokkuvõttes lihtsam koodi hallata. Kontrolleris kasutatakse teenusetarbijate autentimist, mistõttu on raskendatud juurdepääsu mitteomavate kasutajate süsteemi sisenemine. Lisaks on rakendatud ka autoriseerimist, mis omakorda piirab juurdepääsu omavatel süsteemi kasutajatel üksteise sessioonide kuulamise ja andmelekke tekkimist. Iga päringu tegemiseks kasutatakse sisselogimisel saadud tokenit, mis võimaldab eelpool toodut rakendada. Nõuetekohaselt salvestatakse statistikat kasutaja tegevuste kohta, mis kokkuvõttes on kindlasti hea nii kasutajale endale oma protsesside optimeerimiseks kui ka eelkõige rakenduse arendusmeeskonnale erinevate tegevuste optimiseerimiseks. Küll aga leidsime ühe vea, kus kõigil kasutajatel on võimalik näha kõiki sisestatud projekte, see aga ei oleks ka ettevõttesiseselt ehk alati otstarbekas, ja tasuks kindlasti üle vaadata ning muuta kui soovitakse rakendust ka SaaS mudeli alusel müüja.

Klientrakenduse tehnoloogia, ülesehitus ja kasutusmugavus

Pealkiri 13