Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?

From ICO wiki
Revision as of 15:12, 2 December 2017 by Mamahl (talk | contribs) (→‎Ajalugu)
Jump to navigationJump to search

Sissejuhatus

Eestis kui ka maailmas on jätkuvalt kogumas populaarsust töö tegemine väljaspool kontoriruume. Sellisel tööviisil on küllaltki lai skaala. Tegemist võib olla tööga, mida peamiselt tehakse kontoriruumides, aga töötajatel on võimalus seda ka kodunt teha ehk siis see võib olla ajutine, mis kestab paar tundi. Samuti võib variant olla see, et ühes tiimis töötajad inimesed, kes ei ole füüsiliselt koos, aga on ühes ajatsoonis. Sealt juba järgmine samm on see, kui tiim ei ole ühes ajatsoonis. Ning viimane äärmus on töötamise viis, mis on ühtlasi ka elustiil, kus töötaja liigub pidevalt ringi reisides. Järgnevalt tutvustatakse erinevaid kaugelt töötamise viise ja trende nii Eestis kui ka välismaal.

[1]

Mõisted

Kaugtöö on töökorraldus, kus inimesed töötavad osaliselt väljaspool ettevõtte tavapäraseid tööruume, kasutades sidekanaleid, sideliideseid ja arvutit [1].

Töölepinguseadus § 6 lõige 4 “Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna” [2].

Töölepinguseadus § 20. “Töö tegemise koht. Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega” [3].

See tähendab, et Eesti seaduste mõistes, kui töötaja ei tööta tööandja tegevuskohas, vaid mujal (kas siis kodus või muul kontoripinnal), siis eeldatakse, et see on füüsiline asukoht, mis pidevalt ei muutu.

Kaugtöö teine äärmus on “digitaalne nomaad”, kus kaugtöö tegijad hakkasid tahtma ringi liikuda. Digitaalne nomaad (digirändur, digitaalnomaad, diginomaad) on inimene, kes valivad endale veebipõhised töökohad, on asukohast sõltumatu ning kasutab telekommunikatsioonitehnoloogiat, et luua elustiil, mis võimaldab elada ja töötada kõikjal maailmas, kus on olemas WiFi[4][5]. Nomaad on inimene, kes elab erinevates kohtades ja liigub pidevalt ühest kohast teise omamata alalist elukohta [6].

Digitaalne nomaadlus kui töövorm on majanduslikult võimalik tänu odavale ja laiemalt levinud internetiühendusele, nutitelefonidele ning muudele tehnoloogilistele vahenditele, et hoida sidet klientide ja tööandjatega [7]. Sotsiaalmeedia ja blogimise muutumine ning levimine suhtlusvõimalusena teeb oma ideede rahvusvaheliselt jagamise lihtsamaks ning ettevõtete eduka loomise ükskõik, mis maailma paigast [8].

Ajalugu

Aina rohkem inimesi on tänapäeval proovimas eelpool kirjeldatud digitaalse nomaadluse elustiili, kuid võimalik oli see tehniliselt alles alates 80. aastate algusest [9]. Digitaalse nomaadluse levimist ja ajalugu võib kirjeldada erinevate sündmuste ja ajaloo verstapostidena. Esmalt peame vaatama aga kaugtöö ajalugu kuna see on nomaadlusega vahetult seotud:

17-18. sajand: Kaugtöö ideeliseks alguseks võib pidada 17-18. sajandi Lääne-Euroopat, kus paljud inimesed teenisid elatist toodete valmistamisega [10]. Kaupmehed tõid neile tooraine ning kokkulepitud ajal tuli kaupmees valmis toodetele järgi. Inimesed pidid ise vaatama, kuidas ülesanded omavahel ära jagada ning et need õigeks ajaks tehtud saaks. Tihti kaasati lapsi ning tehti kõrvalt teisi tegevusi.

1972: Kaugtöö pilootprojektid. Kaugtöö isaks peetakse ameeriklast Jack Nilles’i, kes alustas 1972 aastal ametlikke uuringuid telecommuting’i ja teleworking’i valdkonnas [11]. Tema esimene kaugtöö projekt hõlmas 30-t inimest ning sealt edasi hakkas kaugtöö levima suurfirmadesse, kuigi väga aeglselt [12].

1983: Digitaalse nomaadluse algus. Steve Roberts ehitas enda jalgratta külge arvutid ning reisis sellega Ameerikas ringi, tehes tööd, kus ta soovis, muutudes seega esimeseks digitaalseks nomaadiks [13]. Kasutades varaseid sülearvuteid ning päiksesepaneele, suutis ta töötada ükskõik kus, eeldusel et rattaga on võimalik sinna jõuda [14].

1986: Steve Roberts ehitas järgmise verisooni (vt pilti allpool) millel on 4 arvutit ning mobiili modem, et ka sellel ajal kui ta sõidab on ta võrgus ning saab tööd teha [15]. Ratta lenkstangi küljes on 8 veekindlat nuppu ning kasutades enda poolt leiutatud kiirkirja, saab ta trükkida ning seda lenkstangi külge ehitatud monitoril parandada [16] (vt pilti).

[16] [17]

1990: Jõustus USA-s värske õhu seadus (Clean Air Act), mis veenis firmasid oma inimesi kaug(kodu)tööle suunama, kuna see oli kõige praktilisem ning populaarsem viis, kuidas firmad suutsid oma töötajate tööle sõiduaega vähendada [18]. Lahendus oli lihtne - tuli elimineerida tööle sõitmine.

1990-1992: Los Angelesi linnas asutati 1990.-1992. aastatel teleprogrammide pilootprojekt, mis võimaldas enam kui 400 töötajal eemalt töötada [19].

1995: IBM alustas bürooruumide arvu vähendamist ja hakkas kaasama kaugtöö tegijaid. Järgneva 14 aasta jooksul ei ole 40% IBMi tööjõust tavapäraseid bürooruume [19].

1996: Võeti vastu Riiklik Telekommunikatsiooni Algatus (National Telecommuting Initiative). Selle tagajärjel viis USA valitsus 3% oma avaliku sektori töökohtadest kaugtöö põhiseks [19]. Need ja paljud arengud võrkude ning andmeside tehnoloogias kiirendasid kaugtöö levikut märgatavalt.

1997: Termin “Digitaalne nomaad”. Tsugio Makimoto ja David Mannersi sulest ilmub raamat Digital Nomad ning nemad on teadaolevalt esimed inimesed, kes selle termini kasutusele võtavad [20]. Nende ennustuste kohaselt on tulevikus töövahendid piisavalt odavad, interneti ühendus piisavalt kiire ja kättesaadav igal pool üle maailma, mis tähendab, et inimesed ei ole enam seotud ühe riigi ega asukohaga.

1998: Paypal tuleb turule ja tegi online maksed võimalikuks ükskõik kus [13].

1999: Tehnika areng on teinud digitaalse nomaadluse võimalikuks massidele. Sülearvutitel on nüüd WiFi, nende hinnad on langenud, töötlemiskiirus on jõudsalt pidevalt kasvanud ning akude kasutusiga on järjest suurenenud. Turule tuleb veebisait Elance, mis on mõeldud vabakutseliste töötajate leidmiseks ja värbamiseks. Praegu on sellel lehel üle 2 miljoni registreeritud vabakutselise. [13]

2003: Google Adsense avalikustatakse tavakasutajatele lubamaks blogijatel lisada reklaame Google'i reklaamijate võrgustikust, see omakorda lubas paljudel oma veebilehel olevate reklaamide pealt teenida. Lisaks tuleb turule Skype, muutes sidepidamise kiiremaks ja odavamaks [13]. Hilisemalt lisandunud AirBnB ja erinevad jagamisplatvormid on ainult mõned näited sellest, et digitaalne nomaadlus on järjest lihtsamalt saavutatav.

2005 - 2006: Asutati WordPressi veebiarendusfirma Automattic, kui täielikult kaugtööst sõltuv ettevõte ning see sai üheks esimeseks firmaks, kelle kõik töötajad põhinesid digitaalsetel lahendustel [21]. Turule tuleb Technomadia.com, mis aja jooksul muutub digitaalsete nomaadide värbamissaidiks.

2007: Ärkamine. USA valitsus hakkab mõistma kulude kokkuhoidu tänu kaugtööle ning hakkab rohkem suunama inimesi kodust töötama. Lea Woodward kirjeldab digitaalse nomaadluse seletamiseks fraasi „asukohast sõltumatu“ ning peab samanimelist blogi alates 2007. aastast kuni 2010. aastani [13]. Tim Ferriss andis edukalt välja oma Timesi bestselleri "4-tunnine töönädal", mille kaudu jõudis digitaalse nomadismi idee laiema publikuni. Raamatut müüdi üle 1,3 miljoni eksemplari ja pani paljusi lugejaid radikaalselt muutma oma eluviisi, et see vastaks nende unistustele [9].

2008: Kulude kärpimiseks hakkavad ettevõtted vabanema füüsilistest bürooruumidest ja võimaldavad töötajatel kodust töötada [21].

2009: Dell Computers käivitab saidi nimega „Digitaalsed nomaadid“, kus kirjeldatakse, kuidas kasutada tehnoloogiat kõikjal töö tegemiseks.

2010: Käivitatakse digitaalsete nomaadide akadeemia. Käivitatakse MatadorU, mille reklaamid ütlevad: "Teeni raha reisimisega kogu maailmas". Moodustatakse ülemaailmne blogijate FB-i grupp, mis ütleb: "Reisimisest blogimine on lõbus! Kuid see võib olla palju rohkemat. See võib olla sissetulekuallikas ning tee tasuta reisimiseni"[13]>. Ameerika valitsus võtab vastu seaduse, mis nõuab föderaalasutustel kaugtööks vajalikud tingimused luua [21].

2011: Blogijate arv, kes püüavad reisiblogide rahast pidevalt reisida, kasvab kiiresti.

2012: Maailmas on hinnanguliselt 2,4 miljardit Interneti kasutajat. Enam kui 140 000 USA valitsuse töötajat on oma tööandjatega kirjutanud kaugtöö tegemise lepingud. Uuring näitab, et üle 40% USA elanikkonnast teeb tööd, mida oleks võimalik teha kaugtööna. [13]

2013: Kaks Ameerika ettevõtet loodi põhimõttel, et palgata ainult kaugtöötajaid. Baremetrics, veebianalüütikaettevõte ja tarkvarafirma Groove. Nemad tõestasid, et isegi väikeettevõtted võivad edukaks saada, kasutades tööjõuna digitaalseid nomaade.

2014: Kaugtöö toetus kasvab jätkuvalt. GlobalWorkplaceAnalytics.com andmetel kasvas Ameerika töötajate arv aastatel 2013-2014 1,9%, kuid kaugtöötajate arv Ameerikas kasvas 5,6%.

2016: LiveOps tuli esimeseks FoxJobsi 100 kaugtöövõtuga tegeleva ettevõtte nimekirjas. Nad pakuvad kaugtööd 20 000 kõnekeskuse töötajale. GlobalWorkplaceAnalytics.com sõnul töötab pool USA tööjõust mingi hetke nädala jooksul kodust ja paljude Fortune 1000 ettevõtted kasutavad kaugtööd kulukate bürooruumide hoidmise asemel. FlexJobsi kaugtöökohtade arv kasvas aastatel 2014-2015 26%. [21]


[22]

Liikumine kaugtööst digitaalse nomaadluseni

Tuleviku trendid

Kaugtöö/digitaalse nomaadluse kogemused Eestis

Statistika

Teenused ja tööriistad

Probleemid

Inimesed

Kasutatud kirjandus