Andmepüügi liigid ja võtted

Sissejuhatus

Andmepüük (inglise keeles phishing, from kalapüük - kalapüük, kalapüük ja parool - parool) on pettus, mis on toime pandud kasutaja identifitseerimisandmete (näiteks paroolid, krediitkaardinumbrid, pangakontod ja muu konfidentsiaalne teave) saamiseks.

Põhiosa

Tekst

P]hiosa v'ike

Veel tekst

Phishingi vältimine

Soovitused ja konkreetsed meetodid, kuidas phishingi vältida:

1. Olge informeeritud Phishing tehnikatest Kõige lihtsaim meetod, kuidas selle probleemiga mitte puutuda - informeeritud olla. Iga phishingi skeem areneb iga päev ja kui te ei tea nende uute tehnikate kohta, võite tahtmatult ühe ohvriks langeda. Hoidke silmad lahti uute phishingi kohta! Võimalikult varakult teada saades nende kohta teil on vähem riski kohtuda ühega. IT-administraatorite jaoks on kõigi kasutajate jaoks pidev turvateadlikkuse koolitus ja simuleeritud andmepüük, et hoida turvalisust kogu organisatsiooni meeles.

2. Mõelge, enne te panete klikki! On tore kasutada linke, kui te usaldate veebilehte, kuid juhuslike meilide ja sõnumites linkide klõpsamine ei ole üldse tark samm. Kontrollige, kas link viib teid sinna, kuhu ta peaks? Phishing võib väita, et see ongi õige ettevõte ja kui te kasutate linki, näete, et veebileht näeb välja täpselt nagu päris veebileht. Meilis võivad paluda teid täita midagi, ja see palve ei pruugi teie nime sisaldada. Näiteks, enamik phishingi e-kirju algavad niimoodi: „Hea klient!“, nii et pange tähele, ka tervitamine sisaldab teie nime ja perekonnanime või mitte. Kui see meil on tõsine ja pole ohtlik, peaks ikka algama sõnadega „Hea (nimi)!“. Enne kui esitate mis tahes infot veenduge, et saidi URL algaks „https“-ga ja algusel peaks olema ka suletud lukuikoon. Pakutakse ka käsiti saidi nime kirjutada, siis vähema tõenäosusega kohtute häkkeritega. Kahjuks, aga isegi otsinguportaalid võivad näidata linke, mis suunavad teid phishingi veebilehele. Nad võivad, näiteks, pakkuda odavaid tooteid ja kui kasutaja teeb seal oste, pääsevad häkkerid krediitkaardi andmete juurde. Kui võimalik, kontrollige antud lehe turvasertifikaati. Kui on kasvõi võike võimalus, et veeb võib sisaldada pahatahtlikke faile, ärge kasutage, ärge avage, ärge proovige seda veebisaiti! Ärge laadige faile endale alla meilidest, mis on kahtlased.

3. Kasutage Firewall. Firewall on seade, mis teatud reeglite alusel filtreerib sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Kvaliteetne firewall töötab nagu puhver. Te peate kasutama kahte firewall tüüpi: töölaua firewall ja võrgu firewall. Nad vähendavad arvuti ja võrku häkkerite ja phishingi tõenäosust.

4. Hoidke oma brauserit ajakohasena. Tähtis on mäletada, et turvasus, turvapaigad, avaldatakse kogu aeg. Ärge ignoreerige sõnumit sellest, et mingi värskendus on saadaval, kuid laadige see ja installige. Nii nagu areneb turvalisus, arenevad ka häkkerite oskused.

5. Ärge kunage andke isiklikke andmeid! Väga tavaline reegel – ei tohi kunagi jagada isiklikku ja rahaga seotud infot interneti kaudu. Kui te kahlusete, külastagi ettevõtte peamist veelehe, leide telefoninumbrit ning helistage otse nendele. Tavaliselt, kui küsitakse isiklikku info, siis palutakse teid minna konkreetsele lehele antud linkiga, kus on vaja sisestada finants- või isikuandmeid. See on keelatud! Nagu punktis 4 oli juba mainitud, veenduge, et veebileht algab tähega „https“, seda fakti kontrollimine peab olema harjumus.

6. Kasutage viirusetõrjetarkvara (e. Antiviirus) Enamik populaarseid brausereid saab kohandada phishingi tööristaribade abil. Nad kontrollivad kõik need veebilehed, kus te olnud olite ja võrreldavad neid teadaolevate phishingi lehtedega. Kui te satute pahatahtliku saidi otsa, tööristariba hoiab ja kaitseb teid. Phishingi vältimiseks oleks kasulik kasutada antiviirust ja Firewall ning neid programme regulaarselt värskendada, nagu on juba mainitud punktis 6. Nad kontrollivad kõiki interneti kaudu saabuvaid faile ja blokeerivad phishingi. Tavaliselt on selline võimalus täiesti tasuta.