Miks kardetakse tehisintellekti?

Miks kardetakse tehisintellekti?

Mis on tehisintellekt?

Tehisintellekt (inglise keeles artificial intelligence) on masina intellekt, mille all mõeldakse masina inimlaadseid võimeid, nagu õppimine, mõtlemine, planeerimine ja loovus. Tehisintellektiks peetakse ka arvuti teadusharu, mis tegeleb arvutiprogrammide loomisega. Programmide ülesandeks on inimeste intelligentsust mõista, kuid see ei piirdu vaid bioloogiliselt jälgitavate meetoditega. (http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/node1.html)

Juba vanadel kreeklastel olid müüdid robotite kohta ning Hiina ja Egiptuse insenerid ehitasid algelisi automaate, kuid kaasaegse tehisintellekti ametlikuks alguseks loetakse 1956. aastal New Hampshire'i osariigis Hannoveris Dartmouthi kolledžis toimunud konverentsi, kus võeti kasutusele mõiste "tehisintellekt". (https://www.livescience.com/49007-history-of-artificial-intelligence.html)

Euroopia komisjon on tehisintellekte määratlenud järgnevalt:

tarkvara: virtuaalassistendid, pildianalüüs, otsingumootorid, kõne- ja näotuvastussüsteemid

„füüsiline“ tehisintellekt: robotid, isejuhtivad autod, droonid, asjade internet (https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200827STO85804/mis-on-tehisintellekt-ja-kuidas-seda-kasutatakse)

Ettevaalikkus tundmatu suhtes

Inimesed on alati kartnud kõike, mida nad ei mõista ega suuda seletada. Näiteks keskajal oli kodanikel probleeme inimeste nõidadeks tembeldamisega. Sageli tegelesid inimesed protsesside ennustamise, koduse ravimise või mõne muu protsessi jälgimise või parendamisega. Kui protsess aga kellelegi mõistmatuks jäi, võis eelpool nimetatud heatahtlik tegelane avastada ennast hoopiski fataalsest oluukorrast. Rain Kooli [2] on ühes oma arvamusartiklis meenutanud nõidadega käitumise tavasid. Ta selgitab, et nõiaprotsessid ja nõidade hukkamine olid kesk- ja uusaegses Euroopas kas just igapäevane, aga siiski üsna tavaline praktika. Kusjuures nõia mõiste oli lai ja tõenduspõhjatu. Nõiaks võis liigituda mõni nüüdisajastki tuttav isehakanud posija ja esoteerik, samas võis nõia märgi külge saada ka tõeline tark, kel loodusest leiduvate raviainete mõju nii käpas oli, et inimesed ta käest justkui imekombel abi said. Aga kogukonna silmis võis nõiaks päädida ka keegi, kes ülejäänutest kas füüsiliste või vaimsete omaduste poolest lihtsalt märgatavalt erines. [2].

Kas sarnane saatus võib ja peaks tagama ka tehisintellekti? Mis võib avaliku hukkamõistuni viia ja kuidas neid aspekte huvirühmadele mõistlikult selgitada? Ron Schmelzer[1] kirjutas 2019. aastal, et üks levinumaid põhjuseid tehisintellekti kartmiseks peitub üldises ärevuses ja teadmatuses, milleks see võimeline võib olla. Inimestele ei meeldi masinad, mis muutuvad liiga nutikaks, sest me kardame, et me ei suuda neid kontrollida. Levinus on ka kartus, et tehisintellekt muutub halvaks või pahatahtlikku rolli mängivaks tegelaseks ning see põhjustab inimeste seas üleüldist ettevaatlikkust intelligentsete süsteemide ja tehnoloogiate arendamisel. Kardetakse ka seda, et kuna AI-süsteemid muutuvad intelligentsemaks ja neid süsteeme ümbritsev inimeste intelligentsus kasvab, ei ole meil ka selget ja kergesti ennustatavat suunda, kuhu asjad võiksid minna. [1].

Tehisintellekt röövib inimestelt töökohad

Inimesed kardavad, et kaotavad oma töö

Tehisintellekt põhjustab probleeme turvalisuse ja privaatsusega

Privaatsuse rikkumine, häkkimise lihtsustamine, deekfaked

Tehisintellekt pahatahtlikes kätes

Siia tuleb tekst

Suutmatus tehisintellekti kontrollida

Siia tuleb tekst

Kasutatud kirjandus

[1]Schmelzer, Ron (2019) Should We Be Afraid of AI?. Forbes. https://www.forbes.com/sites/cognitiveworld/2019/10/31/should-we-be-afraid-of-ai/?sh=36ce3a664331

[2] https://www.europarl.europa.eu/stoa/en/document/EPRS_STU(2020)641547

[3] http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/node1.html