E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

From ICO wiki
Revision as of 15:58, 20 August 2022 by Kaido.kikkas (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Tagasi kursuse esilehele



Märkus: see ja järgnevad tekstid kasutavad lisaks otsestele tekstiallikatele (nimekiri teksti lõpus) käepärase kiire lisalugemise ja täiendavate viidete allikana tekstisiseseid linke ingliskeelse Wikipedia artiklitele. Neid tuleks võtta soovijatele mõeldud lisamaterjali, mitte n.ö. akadeemiliste viidetena. Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis, vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allikas, mille edasirefereerimine ei ole mõttekas).


Alguses...

... mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)

Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli abakus, tänapäevasema arvelaua eelkäija, mida tunti Egiptuses ja Mesopotaamias juba umbkaudu 3000 aastat enne Kristust. Ka võib omalaadseks "arvutiks" pidada kaalu, mille abil võrreldi mingi eseme massi etaloniks võetud eseme omaga.

1500. aasta paiku olevat Leonardo da Vinci ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.

1623 ehitas saksa leidur Wilhelm Schickard kuuekohaliste arvude liitmist ja lahutamist võimaldava masina (see ei olnud aga programmeeritav; masina joonised läksid hiljem kaotsi ning avastati uuesti alles 19. sajandil). 1640. aasta paiku (mõnedel andmetel 1645) ehitas hilisem kuulus prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, kuid tollal veel üsna noor Blaise Pascal seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks" (ka autori nime järgi Pascaline, teada on veel mitu sarnast nimekuju) ja mis pidi aitama tema arveametnikust isa tema igapäevatöös. See suutis juba teha kõiki nelja põhitehet (ehkki jagamine toimus korduva lahutamise teel).

1632. aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu arvutuslükati. Loojaks oli Oxfordis töötanud vaimulik ja matemaatik William Oughtred, kes kasutas teise inglase Edmund Gunteri poolt veidi varem loodud logaritmilist skaalat. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1859. aastal prantslasest suurtükiväeleitnant Amedeé Mannheim.

1705. aastal avaldas saksa matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz töö "Kahendaritmeetika selgitus", milles kirjeldas tänapäevase kahendsüsteemi aluseid (kahendsüsteemi jäljed aga viivad palju kaugemale ajalukku ning ka eri paikadesse).

1800 leiutas prantsuse kangur Joseph Marie Jacquard esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.

1822 ehitas Charles Babbage, üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "differentsiaalmasina" (Difference Engine) ja 1830. aasta paiku "analüütilise masina" (Analytical Engine; esimest käitati vända abil käsitsi, teist pidi käitama aurumasin; mõlemad aga jäid lõplikul kujul valmis tegemata). Ühe huvitava tegelasena Babbage'i kõrval aga tuleb mainida tema assistenti, kelleks oli tollal väga ebatüüpilise juhtumina noor daam nimega Ada Augusta Byron (kuulsa poeedi tütar), hilisem leedi Lovelace. Kuna on säilinud tema kirjeldused ja märkused Babbage'i analüütilise masina kohta, millest mõnda võib pidada tänaste arvutiprogrammide eelkäijaks (neid aga ilmselt reaalselt siiski ei käivitatud, kuna masin jäi lõplikult valmis ehitamata), peetakse teda tinglikult maailma esimeseks programmeerijaks - 1980. aastal nimetas USA Kaitseministeerium oma loodava programmeerimiskeele tema auks Adaks.

1837 leiutas Samuel Morse morsetähestiku, 1857 kasutas sir Charles Wheatstone esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale). Seda võib lugeda üheks olulisemaks tänaste andmekandjate eelkäijaks.

1874/1878. (eri andmed) aastast pärineb rootslase Willgodt Odhneri aritmomeeter, mille üht edasiarendust kasutati "Felixi" nime all ka Eestis - seda toodeti N. Liidus massiliselt veel eelmise sajandi 70-ndatel aastatel.

1889 patenteeris saksa päritolu ameerika statistik Herman Hollerith elektrilise tabulaatormasina, mis luges andmeid perfokaartidelt. Masin võeti kasutusse USA 1890. aasta rahvaloenduse andmete töötlemisel. Hollerithi firma liitus 1911. aastal kolme teise firmaga ning 1924 saab ühise ettevõtte nimeks International Business Machines Corporation ehk IBM.

1936 patenteeris USA-s elav tšehhi päritolu psühholoogiaprofessor August Dvorak (koos õemees William Dealeyga) omanimelise klaviatuuri (Dvorak Simplified Keyboard) - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele QWERTY-klahvistikule.


Esimene arvuti

Selles küsimuses madistavad targad mehed tänase päevani. Milline oli siis ikkagi kõige esimene tänapäeva arvuti? Harilikult on enamlevinud variante neli:

a) ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) - käivitati 1943 USA-s Pennsylvania Ülikoolis John W. Mauchly (1907-80) ja J. Presper Eckerti (1919-95) juhtimisel. Siin on veel üks ajalooline vastasseis - nimelt ehitas mõni aasta varem oma arvutusseadme prototüübi ka Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja et Mauchly temaga kohtus, vaieldakse arvuti idee originaalsuse ja päritolu üle tänaseni. 1973. aastal tunnistas kohus Atanasoffi ja tema toonase assistendi Berry võitjaks. ENIAC oli aga kindlasti esimene puht-elektronarvuti ning soodsate asjaolude tõttu ka esimene praktilist kasutust leidnud üldotstarbeline arvuti.

b) ABC (Atanasoff-Berry Computer) loeti ülalmainitud kohtuprotsessil seega maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu. Näiteks ei olnud ABC programmeeritav.

c) Colossus käivitati 1943. aastal Inglismaal. Colossus oli eelkõige dešifreerimisvahend - selle eelkäijaid (Bombe) kasutasid Bletchley Parki dešifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat - "bombesid" enamik tehnikaajaloolasi päris arvutiteks ei pea ning ka Colossus ei kasutanud salvestatud programmi (teda programmeeriti lülitite abil iga kord uuesti).

d) Konrad Zuse (1910-95) looming - 30. aastate Saksamaal ehitas arvuteid insener Konrad Zuse. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1987-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (nüüd releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht (ühe kriitikana on toodud välja, et Z3 oli elektromehaaniline ja mitte elektrooniline seade) - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada.


Kiviaeg

1944. aastal valmis EDVAC - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm ja mis kasutas esimesena kahendsüsteemi.

1945. (mõnedel andmetel 1947 - tegemist on ühe arvutiajastu levinuima anekdootliku juhtumiga, mille detailide üle vaieldakse, kuid ilmselt leidis see ka tegelikult aset) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne programmeerija Grace Murray Hopper leidis Harvardi Mark II arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit arendati ka väljendid "debug" ja "debugger".

1948 loodi UNIVAC I, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerisid Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused sellega on aga teada juba eelnevast aastast). Märkus: Austria-Ungari füüsik Julius Edgar Lilienfeld oli sarnase patendi võtnud juba 1920-ndatel, ent siis oli see veel oma aja tehnilistest võimalustest liiga palju ees).

1950 said esimese arvuti nimega MESM valmis ka venelased. Nõukogude Liidu (ja kogu endise idabloki) arvutustehnika areng jäi režiimi suletuse tõttu aga üsna kehvaks, suur osa toodetud arvutitest jäid Lääne masinate viletsateks kloonideks (ehkki oli ka erandeid, pidurdas nõukogude režiimis üldiselt valitsev bürokraatia, paranoia ja rumalus olulisel määral tehnika arengut). Samal aastal sõnastas briti matemaatik Alan Turing nn. Turingi testi - mistahes masin (sh arvuti) on intelligentne siis, kui temaga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene, vaid masin.

1954 hakkas Texas Instruments tootma transistoreid juba masstoodanguna ning 1956 ilmus esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O (Transistor Experimental Computer), mis sai MIT häkkerikultuuri üheks lähtekohaks (sellel teemal võiks lugeda Steven Levy raamatut "Hackers", samuti tuleb sellest hiljem pikemalt juttu ka käesoleval kursusel).

1958 töötati Texas Instrumentsis välja esimene integraalskeem.

1963 - ameerika leidur ja arvutipioneer Douglas Engelbart patenteeris arvutihiire.

1964 loodi Dartmouthi kolledžis BASIC, tänini laialt kasutatav lihtne programmeerimiskeel (tänapäeval vist enim levinud Microsofti Visual Basicu vormis). DEC ehitas esimese eduka miniarvuti PDP-8.

1966 töötas IBM välja esimese ketassalvesti ning aasta hiljem esimese flopiketta ehk disketi.

1968 demonstreeris Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudis klaviatuuri, hiire ja ekraaniakendega kasutajaliidest. Robert Noyce ja Graham Moore asutasid Inteli.

1969 jääb ajalukku mitme olulise sündmusena. Tinglikult võib seda pidada Interneti sünniaastaks - alguse sai esimene pakettsidevõrk nelja USA ülikooli vahel. Inteli kõrvale asutati AMD (Advanced Micro Devices Inc.), teine suur mikroprotsessorite tootja. AT&T töötas välja Unixi. Xeroxi laboris esitleti laserprinteri üldisi tööpõhimõtteid. Lisaks võib samast aastast mainida ka veel inimese jõudmist Kuule (ning Linus Torvaldsi nimelise poisi sündimist Helsinkis).

1970. Xerox asutas PARC-i (Palo Alto Research Center), millest sai aastateks üks juhtivaid IT-alaste rakendusuuringute tegijaid, kus töötas mitmeid tipp-arvutiteadlasi ning kust pärineb terve rida olulisi IT-alaseid leiutisi.

1971 töötas Niklaus Wirth välja Pascali. IBM võttis kasutusele 8-tollise "pehme" flopiketta (aasta hiljem välja lastud, varajastel personaalarvutitel levinud 5,25-tolline ketas oli suuresti samasuguse ehitusega).


Pronksiaeg

1972. Intel esitles esimest 8-bitist mikroprotsessorit 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Asutati Atari, mis tõi turule esimese kommerts-videomängu Pong ja mis jäi pikaks ajaks arvutimängude ja mänguarvutite vallas teenäitajaks. William H. Gates III ja Paul Allen asutasid oma esimese firma nimega Traf-O-Data.

1973. Gary Kildall kirjutas PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega CP/M (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). Bob Metcalfe töötas koos kolleegidega välja Etherneti võrguspetsifikatsiooni, mis on tänini kohtvõrkude aluseks. IBM 3340 kõvakettaseade koodnimega Winchester (sel oli kaks 30MB ketast, mistõttu insenerid nimetasid seda kuulsa Winchesteri karabiinimudeli järgi "30-30") sai aluseks kõigile teistele "vintidele".

1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. Dennis Ritchie sai valmis C-programmeerimiskeele (Brian Kernighani rolli üle projektis vaieldakse; arendus algas tegelikult juba 1969. aastal).

1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutasid enda versiooni BASIC-keelest ja hakkasid seda teistele litsentsima (tollal üsna harjumatu idee) - Traf-O-Datast sai Microsoft (alguses kujul Micro-Soft). IBM tutvustas esimest kantavat (niivõrd, kuivõrd...) arvutit. Ilmuma hakkas ajakiri "Byte" ning USA-s avati esimene arvutitele keskenduv jaemüügikett "Computer Store".

1976. Steve Jobs ja Steve Wozniak asutasid Apple'i ja hakkasid oma esimest arvutit Apple I turustama konstruktorilaadses vormis kasutajate endi poolt kokkupanemiseks. Wang tõi turule "tekstiprotsessori" ehk omalaadse hübriidi (elektrilisest) kirjutusmasinast ja personaalarvutist.

1978. Intel tutvustas 4,77 MHz 8086 protsessorit, millest sai hiljem esimese PC-arvuti "aju".

1979. Turule tuli VisiCalc, tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Uute toodetena tutvustati veel ka IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.

1980. Microsoft proovis AT&T Unixist (!!!) arendada 8086-protsessoritele sobivat versiooni ja tuli lagedale XENIX OS-i nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastati Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma operatsioonisüsteemi projekt ning asuti seda endale kauplema. Projekti nimeks oli algselt QDOS (Quick and Dirty Operating System), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peeti ka läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga (enamiku allikate järgi ei olnud neil seda tollal veel olemaski!). Uute riistvaralahendustena tõi Seagate turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony 3,5-tollise disketi, Intel 8087-matemaatikaprotsessori (vanadel aegadel oli matemaatikaprotsessor sageli eraldi üksus, umbkaudse paralleeli võib tõmmata tänapäeva väliste videokaartidega) ning Philips ja Sony CD-audiostandardi.

1981. Microsoft omandas (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle MS-DOSiks. Tootmisliinilt tuli esimene IBM PC (IBM 5150), mida alguses pakuti lausa kolme erineva operatsioonisüsteemiga. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldas andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel.


Rauaaeg

1982. Intel tutvustas 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustati algselt peamiselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft lasi välja MS-DOS 1.1 ja saavutas sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Vastloodud Suni firmas saab alguse SunOS 1.0 (tänase Solarise esivanem). Ilmus esimene IBM PC kloon - PC-arvutite üldine arhitektuur oli jäänud patentimata ning põhimõtteliselt võis neid seetõttu ehitada igaüks. Mouse Systems hakkas pakkuma just IBM PC-le mõeldud arvutihiirt. Philadelphias asuv Drexeli ülikool läks ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti (tõsi, selle üle vaieldakse, kas Drexel oli esimene - mitmed teisedki õppeasutused hakkasid umbkaudu samal ajal samasugust nõudmist esitama).

1983. IBM lasi välja PC XT, Apple vastas sellele Lisa ja Apple IIe väljalaskmisega (Macintoshi täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustas Windowsi algvarianti. An Wangi firma lõi SIMM-mälumooduli, olulise osa PC-arvutite modulaarseks kujunemisel (lihtsama PC kokkupanek ei vaja seetõttu tänaseni kuigi sügavaid IT-teadmisi). Bjarne Stroustrup töötas välja C++-programmeerimiskeele, mis on populaarsustabelite eesotsas tänaseni. Tarkvaraturule ilmusid Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane) - kujunema hakkas tänane standardne kontoritarkvara. Novell Netware'ist saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem. Richard M. Stallman alustas GNU projekti ehk uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi loomist - vaba tarkvara liikumise algus.

1984. PC-arvutite järgmise arengujärguna tulid välja PC AT ja kuni 16 värviga EGA graafikaadapter. Philips hakkas tootma PC-dele CD-seadmeid. Silicon Graphics alustas võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP alustas tänini populaarse LaserJeti printeriseeriaga. MIT-s töötati välja X Window System (seega on Unixitel-Linuxitel pruugitav graafiline keskkond tegelikult vanem kui MS Windows!). Moskva arvutiinsener Aleksei Pažitnov kirjutas prototüübi ühele tuntuimale arvutimängule - Tetrisele (üht selle klooni mängis siinkirjutaja mõni aasta hiljem eestikeelsena Totruse nime all; selles peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi).

1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkus (lüüakse minema?) firmast ja asutas NeXT Inc-i. Microsoft laseb välja Windows 1.0,

1987. Sun tutvustas SPARC-tööjaama, mis jääb pikka aega domineerima teadusarvutusi jms valdkondi, kus tavalisest PC-st jäi väheks, kuid veel ei vajatud ka suurarvuteid. IBM demonstreeris uuel arvutimudelil järgmist Inteli protsessoripõlvkonda ehk 20 MHz taktsagedusega 386-protsessoriga PC-d ning 256 värvitooni toetavat VGA graafikastandardit. Microsoft ja IBM loovad üheskoos uue operatsioonisüsteemi OS/2, mis oleks teistsuguste arengute korral võinud olla Windowsi asemel praegune laiatarbesüsteem.

1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX - mõnda aega oli samast protsessoritüübist kasutusel kallim täisversioon ning lahjem ja odavam "vaese mehe versioon". HP alustas DeskJet-tindiprinteriseeria tootmist.

1989. Intelilt ilmus 486-protsessor. Sülearvutitel võeti välisseadmete jaoks kasutusele PCMCIA laienduskaardid (eriti levinud olid need varajaste WiFi-adapteritena, kuna sisseehitatud WiFi oli esialgu kallis ning ilmus seetõttu sülearvutesse märksa hiljem; tänaseks on USB selle standardi kõrvale tõrjunud). Creative Labs tõi turule SoundBlasteri, mis jäi aastateks üheks helikaartide standardiks.

1990. Ilmus Microsoft Windows 3.0 - seeria esimene laiemalt kasutust leidnud toode. Berkeley Ülikooli 4.3BSD vabanes täiesti AT&T Unixi kommertskoodist ja moodustab omaette tarkvaraperekonna BSD Unixite näol.


Internetiaja algus (laiemas mõttes)

1991. Helsingi ülikoolis õppiv soomerootsi tudeng Linus Torvalds saatis Interneti uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - Linuxi sünd. Microsoft arendas Windowsi ja OS/2 ideid segades välja eeskätt ettevõtetele suunatud "tõsisema süsteemina" Windows NT 3.0, ilmub ka MS-DOS 5.0. SunOS muutus Solariseks. Creative Labsi SB Pro Deluxe oli esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc esimene värviskanner. Internetti lubati esmakordselt kasutada kommertseesmärkidel - algul tekkis e-turundus (esimesena muidugi tuli selle nahaalsem vorm ehk spämm!), siis ka e-kaubandus ja e-äri, järk-järgult aga sai (paljuski selle otsuse tulemusena) Internetist igapäevaelu lahutamatu osa.

1992. Microsoftilt ilmus Windows 3.1, millest sai tohutu müügihitt (paneb tegelikult aluse Microsofti domineerimise ajastule) ning William H. Gates kuulutati varsti peale seda USA rikkaimaks inimeseks.

1993. Intel esitles Pentium-protsessorit ning Pinnacle Micro CD-R-i ehk kirjutatavat CD-plaati. Microsoftilt ilmus Windows NT 3.1 ning Windowsi tarkvara müügimaht ületas esmakordselt DOS-i oma (sujuv üleminek DOS-ilt Windowsile oli üks varajase Microsofti edu võtmetest). Mitme suurfirma ühistööna töötati välja Plug-and-Play standard ehk võimalus ühendada välisseadmeid PC-ga "soojalt" (varem eeldas näiteks printeri ühendamine restarti). Berkeley ülikooli BSD Unixist arenesid umbes ühel ajal välja FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD, tänaseni üsna edukad vabad Unixid.

1994. Microsoftilt Windows 3.11 (for Workgroups; esimene kohtvõrkudele orienteeritud Windows, varem arvestati eeskätt eraldiseisvate arvutitega), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid ettevõtetele) ja viimane MS-DOS, 6.22. Apple töötas välja QuickTime -multimeediastandardi. Netscape laseb välja esimese laia levikuga veebilehitseja (Netscape 1.0). Motorola, Apple ja IBM üritasid "Microsofti-vastase vandenõuna" luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Intel tunnistas, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril oli probleeme ujukomatehetega (tuntud ka kui Pentiumi või "2000. aasta" viga). Ilmus USB standardi esimene avalikum tööversioon 0.7.

1995. Microsoft tegi Netscape'ile ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandas nn. brauserisõja. Intelilt P6 (Pentium Pro) protsessor, Microsoftilt aga Windows 95, Office 95 ja NT 3.51 (kõik need osutusid edukateks ja moodustasid ühe selge arenguetapi MS tarkvaras). DVD-standardi esmatutvustus. Ametliku alguse said kaks tänaseni väga levinud IT-seadmete ühendusstandardit - IEEE 1394 (FireWire) ja eriti USB.

1996. Microsoftilt ilmus NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna tõi MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri versiooni 2.0. Nokia lasi välja Nokia Communicatori esmaversiooni - ühe esimestest tänases mõttes nutitelefonidest.

1997. Alguse saab Microsofti kohtuasi - firma saab süüdistuse monopolismis ja ebakohases turukäitumises.

1998. Intelilt ilmus Pentium II -protsessor. Microsoft lasi välja Windows 98. Netscape kuulutas oma Navigatori lähtekoodi vabaks - aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära, kuid firma kadumine ei tähenda veebilehitseja lõppu ning sellest saab Mozilla (ja hiljem Firefox). Apple jõudis iMaciga üle mõne aja taas kasumisse. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri (dot-com) buumi algus. USB 1.1 standard pani aluse selle kujunemisele valitsevaks ühendusstandardiks. Kiiresti arenevale mobiilseadmete turule tuleb Symbian ja jääb üheks põhitegijaks terveks aastakümneks (2006. aastal tipus olles kuulus neile 73% mobiiliturust).

1999. Intelilt Pentium III ja AMD-lt selle vastena Athlon. Microsofti kohtuprotsess jätkub - leitakse, et firma on taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS saab aasta lõpuks valmis Windows 2000.

2000. Sajandivahetusel kardetud "Suur pauk" (Pentiumi puugi jt sellelaadsete tõttu) jäi siiski tulemata. Protsessorite taktsagedused ületasid 1 GHz. Välja tuli senisest kiirem USB 2.0 ning esimesed seda kasutavad andmekandjad (USB-mälupulkade võidukäigu algus). Win 2000 oli alguses üsna auklik ning esimene paranduspakk SP-1 parandas ca 300 algvariandis esinenud viga. Ilmus ka Windows ME, ilmselt senini kõige ebaõnnestunum Windowsi väljalase. WordPerfect Office 2000 for Linux on koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett - ent mõlemad olid ärivaralised (StarOffice oli siiski era- ja mitteäriliseks kasutuseks tasuta) ning seetõttu väga laialt Linuxil ei levinud.


Uuel sajandil

2001. Protsessori taktsagedused ületasid 2 GHz, tarkvaraturul jätkus Microsofti ülemvõim (Windows XP ja Office XP on taas suured hitid). Teisalt muutuvad ka Linuxi kontorirakendused tõsiseltvõetavamateks - StarOffice muutub küll puhtalt ärivaraliseks, kuid sellest luuakse vaba paralleelversioon OpenOffice.org. MacOS X (hiljem mõnda aega lühemalt OS X, tänaseks taas macOS) sulatas kokku traditsioonilise Maci ja Unixi, lisades Darwini põhjale uhke ja ladusalt kasutatava, ent üsna suletud loomuga "mäkiliku" kasutajaliidese.

2002. Traadita internetiühenduste laiema leviku algus. Tšiili ja hiljem ka Venetsueela näitasid MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Apple otsustas võtta kasutusele Inteli riistvaraplatvormi. Eestis keeras BSA kohtuga hirmutamisel põhinev propagandakampaania "Ära riski - ela pingevabalt" vindi korralikult üle ning tõi Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid hakkasid jõudma tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi, ent mõnda aega olid tavakasutajatele suunatud ka nn desknote-arvutid - sülearvuti kuju ja kaaluga, ent hinna kokkuhoiu mõttes ilma akuta, üksnes vooluvõrgust töötavad masinad. Microsoft alustas peale XP-d järgmise Windowsi väljatöötamist, esialgu lubatakse 2003. aastaks.

2003: Kiiresti levivad nii traadita kui kaabliga püsiühendused (mõnda aga oli viimaste juures - ka Eestis - kasutusel kaks paralleelset süsteemi, ADSL ja kaablimodemid) - kuid levis ka pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkus - Microsoft kaotas SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks, vaba tarkvara jätkas kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Kehva finantsseisuga kommerts-Unixi firma SCO alustas protsessi Linuxi vastu, mille 2.4 kernelis olevat olnud osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks on hiljem pakutud soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma). Eestis suudab Openoffice.org mõnda aega MS Office'ile märgatavat konkurentsi pakkuda (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmus Linuxi tuuma versioon 2.6, millega paranes tublisti uute väljundseadmete tugi. Eestis oli huvitav näide GPRS tõus ja langus - aasta alguses avastasid kodukasutajad selle kui hetkel soodsa internetiühenduse võimaluse, aasta lõpus tõstsid sidefirmad hinda 10(!) korda ja suretasid selle tehnoloogia sisuliselt välja. Kaks skandinaavia ärimeest asutavad Tallinnas koos mõnede eestlastest partneritega firma nimega Skype Technologies.

2004: Lahing tarkvarapatentide ümber Euroopas, Richard Stallman käis Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas (ja esines IT kolledžis). Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldas välja tulles omajagu auke ja keeras nässu hulga Windowsi paigaldusi (süüdi pole siiski mitte ainult Microsoft, vaid ka kehvade rakenduste tootjad). Esmakordselt andis tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal said mitmed võrguäriga tegelevad firmad peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt väljapressimiskirju, milles nõuti raha ja lubati keeldujate võrgusüsteemid küberrünnetega halvata.

2005 - Euroopas said tarkvarapatendid lüüa, Europarlament võttis kogu seaduse päevakorrast maha. Linuxi maailmas tegi kiire tõusu Mark Shuttleworthi asutatud Ubuntu Linux. Turule tuli YouTube ja mitmed muud populaarsed uue meedia lahendused. Google ostis ära Android Inc'i nimelise firma ja pani aluse tänaseni edukale mobiilseadmete operatsioonisüstemile.

2006 - märtsikuus üritasid tarkvarapatentide pooldajad Euroopas veel üht läbisurumist, seekord "patentide harmoniseerimise" nime all, ent Europarlament ei lasknud end enam lollitada. Nicholas Negroponte pani aluse väga põnevale projektile - arengumaade lastele suunatud OLPC-nimelisele arvutile (One Laptop per Child). Paraku jooksis see mõni aasta hiljem (mh Microsofti sekkumise tõttu) liiva.

2007 - Kaua edasi lükatud Windows Vista tuli algul välja, hiljem peetakse seda Microsofti "ämbriks nr 2" ME järel. Microsofti uus OOXML-vorming toob taas kohtulahingud - MS surus selle ISO standardiks ja hiljem teatas, et nad MS Office'is tegelikult seda täiel määral ei järgi. Eestit raputas aprillimäss ning nendega kaasnevad DDOS-rünnakud, esialgu pääses riik suhteliselt kergelt. Windows Vista suurimaks konkurendiks osutus mitte Apple ega Linux, vaid hoopis Windows XP, mis oli aastatega saavutanud suure leviku. SCO sai viimaks IBM-ilt kohtus lüüa (selleks ajaks oli protsess muutunud suuresti absurdiks, kuna tüliõunaks olnud Linuxi 2.4 tuuma enam praktliselt ei kasutatud, uues 2.6 seerias vaidlusalust koodi aga enam ei olnud). Google asutas Open Handset Alliance'i - Androidist hakkab kujunema Apple'i kõrval teine mobiilituru suurvõim ning Microsoft hakkab järk-järgult sealt tagasi tõmbama (ka Symbian hakkas siitpeale selgelt hääbuma ning kadus turult 2012. aasta paiku).

2008 - Bill Gates loobus täistöökohast Microsoftis ja pühendas põhijõu enda heategevusfondile. Windows XP oli endiselt Vista suurim komistuskivi, ehkki Microsoft lõpetas viimaks XP müügi uutele arvutitele. Apple arendas OS X põhjal välja uue süsteemi nimega iPhone OS (hiljem iOS), seda kasutav iPhone levis edukalt üle maailma (sh Eestis). Venemaa ründas Gruusiat, sõjale eelnesid ja kaasnesid samalaadsed küberründed kui need, mis toimusid aasta varem Eestis.

2009 - Microsoftilt ilmus Windows 7, mis osutus õnnestumiseks, ent mille edu algaastatel takistas ikka veel XP suur turuosa. Androidi turuosa mobiilimaailmas kerkis aastaga paarilt protsendilt paarikümnele. Rootsis toimub suurem madistamine Pirate Bay ümber. Tutvustatakse uut "internetivaluutat" nimega Bitcoin. IT Kolledž hakkas arvutiklassides MS Windowsi kõrval omamaist Estobuntut kasutama (mitmed selle põhitegijad õppisid sealsamas) - see jätkus kuni projekti hääbumiseni 2014. aasta paiku (sealt alates on kasutusel harilik Ubuntu Linux).

2010 - Apple'i iPadist sai suur edulugu, millele kuulus märkimisväärne osa kiiresti arenevast "tahvlite" turust. Taani kehtestas ametlikult riigisfääris vabade failivormingute nõude. Oracle ostis ära Sun Microsystemsi, mitmed vaba tarkvara projektid otsustasid sealt ära kolida - näiteks OpenOffice.org'i põhitegijad lõid eraldi sihtasutusel põhineva paralleelversiooni nimega LibreOffice. Mobiilimaailmas oli Androidist saanud selge liider.

2011 - Windows XP turuosa langes viimaks alla 50%. Steve Jobs loobub tervise tõttu Apple'i juhtimisest ning sureb oktoobris raske haiguse tagajärjel. Linuxi maailmas tekkis üksjagu kära graafiliste kasutajaliideste (Unity, Gnome 3) ümber - põhjuseks olid kohatised raskused leida "lihtsalt töötavat" lahendust, kuna kõik katsetasid uusi asju.

2012 - Neljatuumalised mobiiliprotsessorid muutuvad valdavaks ning tahvelarvutitest saab kõige kiiremini arenev personaalarvutite liik. Microsoftil valmis Windows 8, mille liigne orienteeritus tahvelarvutitele pahandas ära suure osa tavapäraste laua- ja sülearvutite kasutajaid, kes jäid jonnakalt Windows 7 juurde. Samsung-Apple vägikaikavedu eri maade kohtutes. Linuxi tööarvutite esidistroks kerkis Iirimaal baseeruv Linux Mint (MATE ja Cinnamoni töölauakeskkondade toel, mis tõid seniselt valitsejalt Ubuntult üle hulga kasutajaid), samas tekitab Linuxitel piisavalt probleeme suurfirmade poolt uuemal riistvaral promotav UEFI alglaadimissüsteem. Sotsiaalmeediat valitsev Facebook jõudis oktoobris miljardi aktiivse kasutajani. Marsikulgur Curiosity jõudis edukalt Marsile. Ennustatud maailmalõpp jäi aasta lõpus (taas kord) ära.

2013 - IT-maailma lööksõnadeks said (ja on seda suuresti tänini) suurandmed, pilvarvutus ja küberkaitse. Märtsis sai otsa "MSN-i ajastu" - Microsoft sulgeb enda teeneka sõnumiteenuse ja keskendub Skype'ile. Maikuus saadeti kosmosesse esimene Eesti kosmoseaparaat - tudengisatelliit ESTCube-1. Steve Ballmer teatas enda taandumisest Microsofti esiotsast, firma aktsia tegi seepeale märgatava hüppe ülespoole...

2014 - Unixite (sh Linuxi) maailma raputasid kolm suurt turvaauku - Heartbleed, Shellshock ja POODLE. Populaarsust koguv Steam suutis Linuxi tuua taas mängurite huviorbiiti (ehkki sarnaselt omaaegse Loki Software'ga on tegu ärivaraliste mängudega). Ukrainas alanud sõja taustal muutus taas üha aktuaalsemaks küberturvalisuse teema.

2015 - Apple Watch osutus esimeseks tõeliselt edukaks nutikellaks. Microsoft tegi üsna ebatavalise sammu, jagades enda uut Windowsi paari varasema versiooni omanikele (ja kõigile muudele, kes viitsisid prooviversiooni testida) tasuta. Peagi hakkas ilmnema aga probleeme (sh firmale tüüpilised asjad nagu kasutaja järel nuhkimine), mis esmakordselt tõid soovituse "kolige parem Linuxile" mitmetesse laiatarbeportaalidesse. Hiinas lubas riigivõim peale 15-aastast keeldu jälle mängukonsoole müüa.

2016 - augustis ilmunud Windows 10 Redstone ehk "aastapäevaväljalase" tekitab skandaali, rikkudes ära paljude inimeste kahesüsteemsed arvutid (kustutades teiste süsteemide kettajaotisi; vt ka arutelu Slashdotis). Apple võttis enda süsteemi uue versiooniga 10.12 taas kasutusse "MacOS" nime (nüüd kujul "macOS"). Oktoobris tõmmati Mirai robotvõrgu abil maha mitmed esimese suurusjärgu võrguteenused (sh Twitter, GitHub jpt). Ning suur hulk täiskasvanud (aga vist natuke imelikke) inimesi ajas mööda majakatuseid ja metsatukki Pokemone taga...

2̝017 - turvateema oli jätkuvalt päevakorras, põhjuseks mh lunavara (Petya/NotPetya ründed Ukrainas) ning ikka kõikvõimalikud võrku ühendatud aparaadid - "asjade internet" kippus muutuma "asjade botnetiks". Aasta lõpp tõi suurema skandaali Eesti ID-kaardi ümber, kus avastati "teoreetiliselt ärakasutatav" turvaauk.

2018 - Aasta algul avaldati info Meltdowni ja Spectre haavatavuste kohta, märtsis aga raputas maailma Cambridge Analytica skandaal. Euroopa Liit võttis vastu suuremahulise andmekaitsedirektiivi GDPR (General Data Protection Regulation), mis on sealt alates leidnud üsna kahetist vastuvõttu. Suvel teatas Microsoft GitHubi ning sügisel IBM Red Hati äraostmisest. Eestis toimus suuremahuline paroolileke, hinnanguliselt lekkis ca 460 000 Eesti domeeniga aadressi, suur hulk neist koos paroolidega (vt näiteks Äripäev 30.01.19).

2019 - hiinlaste telekommunikatsioonihiid Huawei sai USA-lt süüdistuse Hiina võimudele andmete lekitamise eest. Sotsiaalvõrgustik Google+ ning võrgukogunnateenus Yahooǃ Groups lõpetasid töö - suur samm "vana kooli" võrguteenuste väljavahetamise suunas. Google (tegelikult küll Wing, mis on sama Alphabeti emaettevõtte tütarfirma) alustas mõnes kohas (USA-s Virginias, mõnes paigas Austraalias) droonipõhist postipakiteenust (huvitav detailː USA seadused lugesid neid lennuliiniks ja nõudsid seepärast FAA sertifikaati). Sama Google väitis aasta lõpupoole, et on saavutanud kvantüleoleku (quantum supremacy) ehk lahendanud kvantarvutiga ülesande, millega senised arvutid põhimõtteliselt hakkama ei saa (teised, sh IBM, aga kahtlesid selles avalikult). Aasta lõpus sai Hiinast alguse COVID-19 pandeemia.

2020 - pandeemia-aasta tõi kaasa ka rea IT-alaseid probleeme ülekoormusest petuskeemideni, ent teisalt aitas kaasa mitmete e-lahenduste (sh videosuhtlussüsteemide) arengule ning sundis paljusid võhikuid enda IT-oskusi täiendama. Augustis teatas Elon Musk, et tema firma Neuralink katsetas sigadel ajuga ühendatavat arvutiliidest.

2021 - pandeemia jätkudes sai sotsiaalmeedia üheks põhiteemaks vaktsineerimine. Microsoft tutvustas töölaual Windows 11 ja Apple Montereyd, mobiiliplatvormidest tulevad välja Android 12 ja iOS 15. Kübersõja järgmine vaatus toimus Sri Lankal (valitsusevastaste "Tamili tiigrite" küberüksused). Iirimaa sai tõsiselt pihta lunavararündega, veidi väiksemas mastaabis toimus sama Uus-Meremaal. El Salvador muudab Bitcoini seadusega krüptoraha selles riigis seaduslikuks maksevahendiks.

2022 - aasta alguses teatas Microsoft suure mängutootja Activision Blizzardi omandamisplaanidest. Veebruaris alanud (õigemini küll uues, aktiivsemas vormis jätkunud) Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutas ka IT-d - loomulikult kaasnesid sellega ka mõlemapoolsed küberründed, lisaks aga jäi Venemaa seninägematu ulatusega rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu ilma enamikust seal tegutsenud IT-firmadest, kaotas (peamiselt emigratsiooni tõttu) arvestatava osa IT-sektori tööjõust ning keelustas riigis suure osa sotsiaalmeediast. Kurioossemat sorti vaenlase said venelased ka häktivistide rühmituse Anonymous näol, kelle Operation Russia on seal sõja algusest saadik üksjagu pahandusi põhjustanud.

Viited


Uuri & kirjuta

  • Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust (mida eksootilisem, seda uhkem), mis pärinevad kolmelt erinevalt aastakümnelt (2010-ndad, 2000-ndad, 1990-ndad... Põhimõtteliselt võib minna ka päris kaugele ajalukku).

Tagasi kursuse esilehele
Käesoleva materjali kasutamine ja levitamine on sätestatud Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi (inglise keeles CC Attribution-ShareAlike ehk BY-SA) või selle uuema versiooniga.

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_1:_Noppeid_IT_ajaloost&oldid=142735"