LPIC-1 - Kaku konspekt 2011, 1. osa

NB! Tegemist on Kaku personaalsete märkmetega eksamiteks valmistumise ajast, aluseks on Roderick W. Smithi raamat LPIC-1: Linux Professional Institute Certification Study Guide.

Diskleimer: otseseid vastuseid päris eksamiküsimustele on eksamireeglite järgi keelatud levitada. Seetõttu neid ka siit konspektist ei leia.

LPI-101

bash ja käsurida

Käsukestad:

• bash
• csh
• tcsh
• ksh
• zsh

/bin/sh - sümlink soovitavale kestale

Sisekäsud:

• cd
• cwd
• echo
• exec
• time
• set
• exit/logout

NB! exec-iga programmi x-terminalist käivitades suletakse lõpetamisel ka xterm!

Mõned sisekäsud on dubleeritud väliskäskudeks - sel juhul on prioriteet sisekäsul, kui pole lisatud täit kataloogiteed väliskäsuni

Käskude tabuleerimine (tab completion) - Tab pakub käsu alguse järgi lõpusümboleid

.history - kättesaadav terminalis üles-noole abil

Bashi kiirklahvid on võetud Emacsilt:

• Ctrl-A - rea algus (Home)
• Ctrl-E - rea lõpp (End)
• Ctrl-B - märk vasakule (<-)
• Ctrl-F - märk paremale (->)
• Ctrl-Left - sõna vasakule (Esc-B)
• Ctrl-Right - sõna paremale (Esc-F)

• Ctrl-D - kustutus paremalt (Del)
• Ctrl-K - kustutus kursorist rea lõpuni
• BkSp - kustutus vasakule
• Ctrl-X + BkSp - kustutus kursorist rea alguseni

• Ctrl-T - vahetab kursori all oleva sümboli eelmisega
• Esc-T - vahetab kursori all oleva sõna eelmisega

• Esc-U - muudab kursorist sõna lõpuni suurtähtedeks
• Esc-L - muudab kursorist sõna lõpuni väiketähtedeks
• Esc-C - muudab kursorialuse tähe suurtäheks

• Ctrl-X + Ctrl-E - käivitab editori (määratud $EDITOR või $FCEDIT -muutujas). Varuvariant: Emacs

history sisaldab enamasti 500 viimast käsku; history -c puhastab

Kasutaja sätted: ~/.bashrc, ~/.profile

Süsteemsed: /etc/bash.bashrc, /etc/profile

Keskkonnamuutujad

Näide:

• $ NNTPSERVER=news.abigisp.com
• $ export NNTPSERVER

Võib ka kokku panna: $ export NNTPSERVER=news.abigisp.com

env - kuvab kõik muutujad!

man <käsk> - saab anda ka manuaali sektsiooni:

man 5 passwd - passwd-käsu manuaali 5. sektsioon (peatükk)

man vs info

Suunamised

Standardsed vood (enamasti käsitletakse programmides samaväärselt andmefailidega):

• stdin - tüüpiliselt klaver
• stdout - tüüpiliselt kuvar
• stderr - tüüpiliselt kuvar

S/V suunamine:

• käsk > fail.txt
• käsk > käsk

• > - loob stdout-i infost uue faili (olemasolev kirjutatakse üle)
• >> - lisab stdout-i info olemasolevale failile (kui pole olemas, luuakse)
• 2> - loob stderr-i infost uue faili (olemasolev kirjutatakse üle)
• 2>> - lisab stderr-i info olemasolevale failile (kui pole olemas, luuakse)
• &> loob stdout-i JA stderr-i infost uue faili (olemasolev kirjutatakse üle)
• < - kasutab määratud faili stdin-ina
• << - järgnevate ridade teksti kasutatakse stdin-ina
• <> - kasutab määratud faili NII stdin-i KUI stdout-ina

/dev/null - eimiski. N: whine 2> /dev/null - whine'i kõik veateated visatakse ära

<< - nimet. ka "here document" (here doc) - enamasti ainult skriptides, mitte käsureal!

N: proge << blah jääb kuulama:

aaa - läheb proge sisendisse
bbb - see ka
ccc - see ka
ddd - see ka
blah - lõpetab ära

Ctrl-D - EOF-sümbol!

tee - suunab stdout-i lisaks ka mainitud failidesse. Enamasti skriptikäsk.

N: ls | tee blabla.txt - ls kuvab nagu tavaliselt, kuid lisaks läheb ka faili (nagu ls ja ls > blabla.txt koos!)

Toru

Ühe käsu väljundi suunamine teise sisendisse

esimene | teine

Backtick

Kasutatakse "käsk käsus" loomiseks:

$ rm `find ./ -name “*~”` - kustutab kõik ~-lõpulised failid

xargs - saadab argumendid edasi:

$ find ./ -name “*~” | xargs rm - find'i argumendid söödetakse rm-käsku (rm esimene~ , rm teine~ , rm kolmas~ jne )

Tekstifiltrid

cat - faili kuvamine või failide sidumine

cat esimene teine > kolmas

argumendid:

• -E - näita realõpusümbolit ($)
• -n - nummerdab read
• -b - nummerdab mittetühjad read
• -s - asendab tühjade ridade plokid üheainsa tühja reaga
• -T - näitab tabulatsioone (ˇI)
• -v - näitab mittetrükitavaid sümboleid

tac - cat tagurpidi, kuvab read vastupidises järjekorras

join - ühendab failid väljade kaupa. N:

fail nimed.txt:

1. Jüri
2. Mari
3. Peeter
4. Elmar

fail pikkus.txt:

1. 198
2. 166
3. 180
4. 178

Kokku:

1. Jüri 198
2. Mari 166
3. Peeter 180
4. Elmar 178

Saab määrata ka erinevaid võtmevälju:

• -1 n - esimeses failis on võtmeväljaks n-es väli
• -2 m - teises...

jne

paste - ühendab failid rida-realt:

1. Jüri 198
...

NB! sed jt tekstivahendid ei muuda algset faili, vaid saadavad muudetud tulemuse kas stout-i (kuvarile) või faili!

expand - asendab Tab-id tühikutega. Vaikimisi 8, väärtust saab lisada parameetriga expand -t number

unexpand - vastupidine

od (octal dump) - algselt mõeldud failide kuvamiseks kaheksandsüsteemis, aga suudab kuvada ka kuueteistkümnend- ja kümnendsüsteemi, ASCIId jmm.

sort

• -f (--ignore-case) - ei erista suur- ja väiketähti
• -M (--month-sort) - sorteerib ingliskeelsete kolmetäheliste kuunimede järgi (JAN...DEC)
• -n (--numeric-sort) - arvude järgi
• -r (--reverse-sort) - tagurpidi
• -k väli (--key-field=) - võtmeväli (vaikimisi esimene). Saab panna ka kaks välja

split - jagab faili kaheks või enamaks failiks. Ette antakse väljundfaili nimi - komponendid luuakse kujul nimiaa,nimiab,nimiac ...

• -b maht (--byte-size=) - komponentide maht baitides (märgipealt => viimane rida enamasti poolik)
• -C maht (--line-bytes=) - maht ilma ridu poolitamata (kui aga rida on pikem kui etteantud suurus, poolitub ikkagi)
• -l maht (--lines=) - komponentide ridade arv

N: $ split -l 2 listing1.1.txt numbers (väljund: numbersaa,numbersab ... kahe rea kaupa)

tr - tähtede asendamine - esimesena toodud hulga tähed asendatakse teise omadega

N: $ tr BCJ bc < listing1.1.txt - sisendfailis asendatakse B b-ga, C c-ga ja J samuti c-ga (viimane saadaolev märk teises hulgas)

erikuju: tr -d HULK - hulga elemendid kustutatakse tekstist

uniq - eemaldab topeltread N: $ sort shakespeare.txt | uniq

be
is
not
or
question
that
the
to

(eemaldati üks 'to' ja üks 'be')

Failiformaatimiskäsud

fmt - silub tekstifaili. Eeldab, et lõigud on eraldatud vähemalt 2 tühja rea või siis tabuleeritud. Vaikimisi reapikkus 75 märki

nl - ridade nummerdamine (nagu cat -b, aga võimsam).

pr - trükkimiseks ettevalmistamine (näit. päiste ja jaluste lisamine; mitu veergu jne). Peamiselt kasutatakse kombineeritud käskudes:

N: cat kiviajamull.txt | pr --columns=2 > blabla.txt

NB! pr on loodud eeskätt 80-ndate printereid silmas pidades. Ta on kasulik tänini, kuid uuemaid võimalusi (PostScript jpt) toetab paremini GNU Enscript

Failikuvamiskäsud

cat - vt eespool

head - kuvab stout-i faili alguse. Vaikimisi 10 esimest rida, saab määrata ka baitide (-c) või ridade (-n) arvu

tail - sama, kuid lõpust. Kasulik logide jälgimisel (värskeimad sissekanded). Lisavõimalused:

• -f - jääb jälgima ja kuvab lisanduvad read
• -pid=nr - lõpetab -f-iga alustatud jälgimise, kui protsess nr lõpetab töö

less - tõsisem failikuvaja. Enamasti ei kasutata käsuahelates (liiga interaktiivne), v.a. viimase käsuna

• /sõna - otsing ettepoole. ainult / annab interaktiivse. n edasi, N tagasi
• ?sõna - sama tahapoole
• gNR - reale minek. N: g65
• h - abiinfo
• q - välja

Kokkuvõtvad käsud

cut - võimaldab filtreerida failist infot mingite tingimuste (baitide, märkide, väljade) järgi:

• -b - baidid
• -c - märgid
• -f - väljad

Väärtused võivad olla konkreetsed (4), vahemikud (2-4) ja avatud vahemikud (-2, 4- - kuidas määratakse negatiivseid arve?)

N: $ ifconfig eth0 | grep HWaddr | cut -d “ “ -f 11 - kuvab ifconfig'ist MAC-aadressi

wc - sõnaloend. Võimaldab lugeda ka ridu (-l), sõnu (-w), baite (-b) ja märke (-c).

N: 65 372 2672 kiviajamull.txt - 65 rida, 372 sõna, 2672 baiti/märki.

Regulaaravaldised

• Kantsulud - variandid. N: b[aeiou]g - bag, beg, big, bog, bug
• kriips - vahemik. N: a[2-4]z - a2z, a3z, a4z
• punkt - suvaline märk (peale reaalgussümboli). N: a.z - a2z, abz, aQz
• katus (karee) - reaalgus
• dollar - realõpp
• tärn - 0-n sümbolit
• pluss - 1-n sümbolit
• küsimärk - 0-1 sümbol
• kaigas - üks kahest. N: liha|kala
• tavasulud - alamavaldis nagu matemaatikas
• kurakaldkriips - paosümbol eelmiste sümbolite tavakasutuseks. N: kakupesa\.net

grep - paindlik otsinguvahend. Üldkuju: grep [valikud] regulaaravaldis [failid]

• -c - ridade lugemine kuvamise asemel
• -f failinimi - loeb regulaaravaldise failist
• -i - ei erista suur- ja väiketähti
• -r - rekursiivne otsing alamkataloogidest (võib aga ka rgrep-i kasutada)
• -E - kasutab laiendatud regulaaravaldist (vaikimisi on tavakujul; võib aga ka egrep'i kasutada)

N: grep -E “(twain\.example\.com|bronto\.pangaea\.edu).*127” /etc/* - otsib /etc-st ridu, kus on üks kahest domeeninimest ja seejärel number 127

NB! Siin ja mõnel muul juhul kasutatakse jutumärke, et kest ei tõlgendaks avaldise osi enda käskudena!

sed - käsurearedaktor. Muudab faili ja saadab selle stdout'i. Kaks põhikuju:

• sed [valikud] -f skriptifail [sisendfail]
• sed [valikud] skriptifail [sisendfail]

N: $ sed ‘s/2011/2012/‘ cal-2011.txt > cal-2012.txt - asendab aastanumbri ja teeb järgmise aasta kalendri

Pakihaldus

RPM (RPM Package Manager, varem Redhat Package Manager)

Paki üldkuju: packagename-a.b.c-x.arch.rpm (a.b.c - versioon, x - build; arch - arhitektuur, v.a. lähtekoodipakil src)

Ideaalis peaks iga pakk töötama kõigil RPM-distrodel. Reaalselt ei pruugi, kuna

• iga distro paigaldab erinevad RPM-i utiliidid
• ühe versiooni pakil võivad olla sõltuvused, mida teises pole
• sõltuvused võivad olla distroti eri nimedega
• pakkides olevad failid võivad distroti veidi erineda
• pakkides olevad skriptid ei pruugi ühilduda

RPM üldine süntaks: rpm [operation][options] [package-files|package-names]

Põhioperatsioonid:

• -i - paigaldab paki, sama nimega pakki ei tohi varem olla
• -U - uuendab olemasolevat või paigaldab, kui veel pole
• -F - uuendab ainult siis, kui vanem versioon on olemas
• -q - päring paki kohta
• -V - paki kontroll
• -e - eemaldab paki
• -b - (vana) lähtekoodi ja konfi olemasolul ehitab binaarpaki; alates rpm 4.2-st teeb seda rpmbuild
• --rebuild - sama
• --rebuilddb - loob RPM-i andmebaasi uuesti, parandab vead

Põhivalikud

Valik	Käsud	Kirjeldus
--root dir	Kõik	Määrab konkreetse kataloogi juurkataloogiks
--force	-i, -U, -F	Sundpaigaldus (ka ülekirjutamise korral)
-h, --hash	-i, -U, -F	Näitab käsu täitmise edenemist #-sümbolite reaga
-v	-i, -U, -F	Kasutatakse koos -h-ga näitamaks iga paki kohta ühtmoodi #-de rida (-Uvh)
--nodeps	-i, -U, -F, -e	Eirab sõltuvusi (ohtlik!)
--test	-i, -U, -F	Kontrollib kõike nagu päris paigalduses, aga reaalselt ei paigalda
--prefix path	-i, -U, -F	Määrab paigalduskataloogi (toimib vaid osade pakkidega)
-a, --all	-q, -V	Kontrollib kõiki pakke
-f file, --file file	-q, -V	Kontrollib faili omanikuks olevat pakki
-p package-file	-q	Päring eemaldatud faili kohta
-i	-q	Kuvab paki info
-R, --requires	-q	Kuvab sõltuvused (pakid ja failid)
-l, --list	-q	Kuvab pakis olevad failid

NB! Osa operatsioone tahavad paki nime (lühem), teised aga paki täis-failinime (pikem)!

rpm -qi - põhjalikum info paki kohta.

Andmete eraldamine RPMist

RPM on muudetud cpio-fail (vt http://en.wikipedia.org/wiki/Cpio).

rpm2cpio -utiliit saadab väljundi stdout'i, seega tuleb suunata:

rpm2cpio samba-server-3.0.25b-4.5mdv2008.0.src.rpm > samba-server-3.0.25b-4.5mdv2008.0.cpio

seejärel cpio-fail lahti pakkida: $ cpio -i --make-directories < samba-server-3.0.25b-4.5mdv2008.0.cpio

-i pakib lahti, --make-directories loob vajalikud alamkataloogid

Võib ka ühe käsuga: $ rpm2cpio samba-server-3.0.25b-4.5mdv2008.0.src.rpm | cpio -i --make-directories

NB! Mitte pakkida olemasoleva failisüsteemi selga! Alati peaks looma eraldi alamkataloogi - pakk võib sisaldada /etc, /usr jt hierarhiaid

Debiani alien suudab rpm-i teha lisaks deb-ile ka tarballiks!

Yum

Üldkuju: yum [valikud] [käsk] [pakid]

Põhikäsud:

• install - paigaldab pakid ja nende sõltuvused
• update - uuendab valitud pakid - ilma argumendita paneb paika kõik uuendused
• check-update - näitab võimalikke uuendusi
• erase, remove - eemaldab
• upgrade - sama mis update --obsoletes, sobib versiooniuuenduseks
• list - paki info
• provides, whatprovides - konkreetse teenuse pakid. N: yum whatprovides apache
• search - otsing
• info - paki info (vrdl info-käsk)
• clean - puhvri puhastamine, aeg-ajalt soovitatav
• resolvedep - etteantud sõltuvusega pakid
• localinstall - kohaliku rpm-i paigaldus, sõltuvused tulevad yum'i varamutest
• localupdate - vt eelmist
• deplist - sõltuvuste loend
• shell - yum'i käsukest

NB! yum'i kasutamine on lihtsam kui tavalise rpm'i puhul, kuid süsteemi haldamine antakse rohkem distro koostaja kätte!

yumdownloader - laeb soovitud paki alla aktiivsesse kataloogi

RPM'i ja yum'i konf

RPM-i põhikonf: /usr/lib/rpm/rpmrc (ei ole /etc all!). Seda ei tohiks muuta - tulekski luua kas globaalne /etc/rpmrc või kasutajapõhine ~/.rpmrc

Peamine mõte on lisada arhitektuurivõtmeid: optflags: athlon -O2 -g -march=i686

Yum: /etc/yum.conf + /etc/yum.repos.d/ -varamute konfid

Red Hati/Fedora põhilised lisavaramud:

• Livna (http://rpm.livna.org)
• FreshRPMs (http://freshrpms.net)
• Red Hat KDE (http://kde-redhat.sourceforge.net)

Asjalik teenus: http://rpmfind.net

Deb/dpkg

Debian, Ubuntu, Xandros, Mepis, Libranet...

Üldkuju: dpkg [options][action] [package-files|package-name]

Põhikäsud:

• -i, --install paigaldus
• --configure konfib paigaldatud paki
• -r, --remove eemaldab paki, jätab konfifailid alles
• -P, --purge eemaldab paki koos konfiga
• -p, --print-avail info paigaldatud paki kohta
• -I, --info info paigaldamata paki kohta
• -l <muster>, --list loetelu pakkidest, mille nimes esineb <muster>
• -L, --listfiles loetelu pakiga seotud paigaldatud failidest
• -S <muster>, --search otsing mustri järgi
• -C, --audit poolikute pakkide otsing, annab soovitusi

Võtmed

--root=dir	Kõik	Määrab juurkataloogi (kasulik erakorralise remondi puhul)
-B, --auto-deconfigure	-r	Deaktiveerib pakid, mis sõltuvad eemaldatavast pakist
--force-things	Mõned	Sunnib tegevusi
--ignore-depends=package	-i, -r	Eirab sõltuvusi	--no-act	-i, -r	Kontrollib sõltuvusi ilma reaalset operatsiooni sooritamata
--recursive	-i	Rekursioon läbi alamkataloogide
-G	-i	Ei paigalda pakki, mille uuem versioon on juba paigaldatud
-E, --skip-same-version	-i	Ei paigalda pakki, mille sama versioon on juba paigaldatud

Mõnel juhul eeldatakse paki-, mõnel failinime. Install ja info tahavad faili, eemaldamine pakki.

apt-cache - mitmesugune info paki kohta:

• apt-cache showpkg pakinimi -
• apt-cache stats - pakistatistika.

Näide:

kakk@aragorn:~$ sudo apt-cache stats
[sudo] password for kakk: 
Pakettide nimesid kokku: 42027 (841k)
Total package structures: 42027 (2 354k)
 Tavapakette: 32271
 Puhtalt virtuaalseid pakette: 530
 Üksikuid virtuaalseid pakette: 3059
 Kombineeritud virtuaalseid pakette: 293
 Puudu: 5874
Kokku erinevaid versioone: 34394 (2 476k)
Erinevaid kirjeldusi kokku: 34394 (825k)
Sõltuvusi kokku: 222752 (6 237k)
Versioonide/failide seoseid kokku: 38085 (914k)
Kirjelduste/failide seoseid kokku: 34394 (825k)
Total Provides mappings: 6341 (127k)
Total globbed strings: 183 (2 517)
Total dependency version space: 1 091k
Lõtkukohti kokku: 53,4k
Total space accounted for: 12,2M

• apt-cache unmet - puuduvad sõltuvused
• apt-cache depends pakinimi - konkreetse paki sõltuvused
• apt-cache pkgnames sa - sa-ga algavad pakinimed

Apt-get

Apti allikaid ei tasu suvaliselt lisada :)

Põhikäsud:

• update loeb sources.listi varamute uuendused
• upgrade uuendab
• dselect-upgrade uuendab dselecti järel tegemata jäänud asjad*
• dist-upgrade nagu upgrade, aga parema konfliktikontrolliga (distrouuendus)
• install paigaldab paki
• remove eemaldab
• source tõmbab lähtekoodipaki (failinime järgi!)
• check kontrollib pakiandmebaasi
• clean puhastab puhvri
• autoclean puhastab puhvri vaid vanadest failidest, mida enam kasutada ei saa

Valikud

-d, --download-only	upgrade, dselect-upgrade, install, source	Laeb pakid alla, kuid ei paigalda
-f, --fix-broken	install, remove	Üritab lahendada sõltuvused
-m, --ignore-missing, --fix-missing	upgrade, dselect-upgrade, install, remove, source	Eirab pakke, mille lähtekood pole saadaval	-q, --quiet	Kõik	Ei näita osasid väljundeid (-qq on veel vaiksem!)
-s, --simulate, --just-print, --dry-run, --recon, --no-act	Kõik	Simuleerib tegevust (reaalselt ei tee)
-y, --yes, --assume-yes	Kõik	Vastab küsimustele "jah" (skriptides kasutamiseks)
-b, --compile, --build	source	Laeb lähtekoodipaki alla ja kompileerib selle
--no-upgrade	install	Ei uuenda pakki, kui vanem versioon on juba olemas

Apt - sama jutt kui RPMiga: kontroll nihkub pakendaja kätte!

dselect, aptitude - pakibrauserid (aptitude töötab apt-geti analoogina, kui anda pakid ette, ilma parameetriteta läheb interaktiivsesse režiimi).

Graafiline analoog on Synaptic.

aptitude - full-upgrade vs safe-upgrade, viimane on konservatiivsem

dpkg-reconfigure - paki ümberkonfimine

Debiani pakk koosneb eri failidest! lähtekoodi tarball, kontrollfail ja .dsc-signatuurifail (ehtsuse kontroll)

Pakihaldurite konfimine

dpkg konf: /etc/dpkg/dpkg.cfg või kohalik ~/.dpkg.cfg

apt: /etc/apt/sources.list (ja repod /etc/sources.list.d); apt'i enda konf: /etc/apt/apt.conf (Ubuntul /etc/apt/apt.conf.d/ all eri failid eri rakendustele)

alien

Nõuab nii RPMi kui DPKG paigaldamist

Üldkuju: alien [options] file[...]

Tähtsaimad valikud: --to-deb, --to-rpm, --to-slp ja --to-tgz (3. on Stampede Linuxi pakett, suht vananenud, 2002 lõpetas töö)

Näited:

• # alien --to-rpm someprogram-1.2.3-4_i386.deb - rpm-iks
• # alien --install binary-tarball.tar.gz - installib ja lisab Debiani andmebaasi nagu .deb-i

Pakikonfliktid

Peamised põhjused:

• puuduvad teegid/utiliidid
• mitteühilduvad teegid/utiliidid
• topelt failid - mingi paki failid on teise pakiga juba paigaldatud ja ei ühildu
• mitteklappivad nimed

RPM-i puhul saab jõuga:

• # rpm -i apackage.rpm --nodeps
• # rpm -i apackage.rpm --force

DPKG puhul --ignore-depends=package, --force-depends või --force-conflicts -parameetrid

Vahel aitab sõltuvuspakkide uuendamine

Vahel võib paki ümber ehitada: # rpmbuild --rebuild packagename-version.src.rpm

Vahel saab leida paki alternatiivversiooni

Vahel (serveritarkvara puhul) on vaja muuta käivitusskripte: /etc/rc.d/rc.local või /etc/rc.d/boot.local

Jagatud teegid

näiteks libc/glibc, qt, gtk+

glibc põhifail on ajalooliselt jäänud /lib/libc.so.6, tänapäeval on enamasti sümlink (Ubuntu 10.10 puhul samasse libc-2.12.1.so peale)

Põhimõtteliselt saaks teeke ka staatiliselt linkida, aga tulemus oleks suur ja paindumatu (uuendamine eeldaks relinki). Linux kasutab dünaamilist teegisüsteemi sarnaselt Windowsi DLL-idega. Linuxis on vastavad laiendid:

• jagatud teek - .so või .so.versioon (n: .so.6)
• staatiline teek - .a

Jagatud teegi miinused:

• mõningane jõudluskadu, kui teine programm juba sama teeki kasutab
• teegi muutmine võib tekitada ühilduvusprobleeme seda kasutavate programmidega
• programm ei pruugi teeki leida
• sõltuvustepusa
• teegi probleem (N: kettaviga) tekitab kogu süsteemile hirmsa kolaka

Teekide leidmine - nime ja/või kataloogitee järgi

Põhiline konf: /etc/ld.so.conf . Ubuntul on seal rida "include /etc/ld.so.conf.d/*.conf" - kõik conf-failid seal laetakse, nagu nad oleks juba ld.so.conf'is sees

Gentoos tuleb redigeerida /etc/env.d/ kataloogis olevaid konfifaile ja seejärel anda käsk env-update.

Lisaks seal määratule on alati kättesaadavad ka /lib ja /usr/lib sisu

Teekide asukohti saab määrata ka LD_LIBRARY_PATH -keskkonnamuutujaga:

$ export LD_LIBRARY_PATH=/usr/local/testlib:/opt/newlib

Teekide nimekonflikti või asukohajama puhul võib aidata sümlink: # ln -s biglib.so.5.2 biglib.so.5 (vahel tuleb peale seda anda ldconfig-käsk)

ldd programminimi - kuvab kõik teegid, mida programm kasutab:

kakk@aragorn:~$ ldd /usr/bin/xbiff
	linux-vdso.so.1 =>  (0x00007fff3a7ff000)
	libXaw.so.7 => /usr/lib/libXaw.so.7 (0x00007f4941c22000)
	libXt.so.6 => /usr/lib/libXt.so.6 (0x00007f49419bd000)
	...

ldconfig - laeb teekide puhvri uuesti (vajalik peale muutusi). Nii RPM kui DPKG teevad seda automaatselt. Saab ka eri parameetreid kasutada.

Protsessihaldus

uname

Kerneliprotsessi info

Põhiparameetrid:

• -n, --nodename - hostinime kuvamine
• -s, --kernel-name - kerneli nimi (enamasti Linux)
• -v, --kernel-version - kerneli versioon (algselt kuvas kompileerimise aega)
• -r, --kernel-release - kerneli väljalase
• -m, --machine - arvuti info (enamasti arhitektuur: x86_64)
• -p, --processor - prose info (enamasti näitab paljudel juhtudel unknown)
• -i, --hardware-platform - riistvaraplatvorm (enamasti unknown)
• -o, --operating-system - OS (GNU/Linux)
• -a, --all - kogu saadaolev info (kõik kokku)

ps

Protsessikäsk. Hirmus hulk parameetreid, kolm klassi:

• Unix98 valikud - ühetähelised, võib grupeerida, algavad ÜHE kriipsuga (-)
• BSD valikud - ühetähelised, võib grupeerida, algavad ILMA kriipsuta
• GNU pikad valikud - mitmetähelised, ei grupeerita, algavad KAHE kriipsuga (--)

PS_PERSONALITY keskkonnamuutuja määrab PS-i käitumise: posix, old, linux, bsd, sun, digital jt

Peamised Linuxi ps-käsud:

• ps - konkreetse terminali kõik protsessid
• abiinfo - ps --help
• kuva kõik protsessid - ps -A või ps -e
• kuva kõik aktiivse kasutaja protsessid - ps -x
• kuva kõik konkreetse kasutaja protsessid: ps -u kasutaja, ps U kasutaja või ps --user kasutaja (võib olla kasutajanimi või ID)
• täiendav info: -f, -l, j, l, u ja v võtmed
• protsesside hierarhia: -H, -f ja --forest -võtmed
• lai väljund (üle 80 märgi): -w ja w

Näidatav info:

• kasutajanimi
• protsessi ID
• ülemprotsessi (vanema) ID
• TTY (terminal)
• protsessori ajakasutus
• protsessori prioriteet
• mälukasutus
• käivituskäsk

NB! init "adopteerib" orbudeks jäänud (ülemprotsess lõppenud) protsessid!

top

ps-i dünaamiline variant. Tavaliselt kasutatakse interaktiivselt ilma argumentideta, aga saab ka anda parameetreid

Eriti kasulik on protsessoriaja jälgimine (load average)

jobs - jooksva sessiooniga seotud protsessid. Kasulik vahel PID leidmiseks

Tausta- ja esiplaaniprotsessid

Ctrl-Z peatab terminalis jooksva protsessi ja vabastab terminali

fg jätkab uuesti (kui mitu on peatatud, siis fg number)

bg jätkab taustal

käsk & käivitab taustal

nice

Määrab protsessi prioriteetsuse:

nice [argument] [command [command-arguments]]

Näide:

$ nice -12 number-crunch data.txt - käivitab number-crunch'i, andmed võetakse data.txt'ist

Tavaprioriteet on 0. vahemik on -20-st 19-ni, negatiivsed on kõrgema prioriteediga. Prioriteetseid protsesse (alla 0) saab käivitada vaid root, madalamaid prioriteete iga kasutaja (N: wine puhul oli -5). Kasutaja saab muuta vaid oma protsesside prioriteete ja ainult madalamaks!

Töö käigus saab prioriteeti muuta: renice priority [[-p] pids] [[-g] pgrps] [[-u] users]

N: # renice 7 16580 -u pdavison tbaker - protsess 16580 ja kõik kahe kasutaja protsessid saavad prioriteedi 7.

Protsessi tapmine

kill - võib olla nii sise- kui väliskäsk, viimase jaoks tuleks anda koos teega /bin/kill

Üldkuju: kill -s signaal PID

Signaalide loetelu: kill -l

signaali võib anda nii nime kui numbri järgi. Enamlevinud:

• 1 - SIGHUP, tapab interaktiivsed programmid
• 9 - SIGKILL, räige kohene surm ilma shutdown'ita
• 15 - SIGTERM, pehmem, üritab failid sulgeda jne. Vaikimisi valik!

lühikuju: kill -signaalilõpp PID (ilma SIGita: HUP, KILL, TERM jne)

Root saab killida kõike, muud ainult omi protsesse

nohup programm [valikud] - käivitab nii, et SIGHUPiga tappa ei saa (eiratakse)

killall - nime järgi killimine. -i parameeter küsib:

kakk@aragorn:~$ killall -i firefox-bin
Kill firefox-bin(8074) ? (y/N) y
kakk@aragorn:~$ 

NB!!! Mõnes muus Unixis tapab killall KÕIK SELLE KASUTAJA PROTSESSID!!! Ettevaatust...

JÄTKUU....

LPIC-1 - Kaku konspekt 2