User:Hsaks

Essee

2011. aasta 40. Nädal

Harva, kui IT maailma uudised satuvad ajalehtede ning portaalide esilehtedele nii massiivselt kui nüüd, kui tuli teade Steve Jobs’i surmast. Võib-olla ei olegi õige seda pelgalt IT maailma uudiseks pidada ning ehk ei ole ka õige antud esseed tehes seda puudutada, kuid võtaksin seda lähtepunktina, mis pani mõtte jooksma. Eks ta nii ikka on elus, et igapäeva toimetustes liiga tihti ei mõtiskle üldisemate teemade üle, suure pildi peale mõeldakse erakordsemate sündmuste juhtudes. Aga ehk sellised valdkonnad nagu tehnika, kus suur raskuspunkt on pidevalt arendamisel ja arenemisel ning vaade on ehk liiga tihti vaid tulevikku suunatud, peaks seda sagedamini tegema? Kui tehnoloogia rubriikides võime pea igapäevaselt lugeda uute toodete, uute rakenduste, uute seadeldiste arvustusi ning võrdlusi, siis pigem harvem kohtab nende seas ka üldisemaid analüüse tehnoloogia arengust.

Tehnika areng on kiire ning tihti on tegemist ka võidujooksuga, kus mujale ei jõuagi vaadata kui vaid üks-kaks sammu ette. See on loomulik, kuid ei teeks ilmselt paha aegajalt ka helikopteri vaadet kasutada. Seda nii arendajatel kui nende arenduste tarbijatel. Kindlasti on aspekte, mida tihtipeale kiirustamise ning tahtmise tõttu konkurente ajaliselt uue tootega edestada, ei arvestata. Ning mis seal salati, äri on äri, ilmselt nii mõnigi kord tehakse seda ka teadlikult. Ning eks see on iga firma enda otsus ja risk, kui palju lõivu selle tõttu makstakse, kuid arvestades uue tehnika väga laia tarbijaskonda, kes tihtipeale üsna kriitilised võivad olla, võiks ehk tihedamalt aja maha võtta ning aegajalt ka tuleviku asemel nii olevikku kui minevikku pilk heita, et kasvõi teiste (või miks mitte ka enda) vigadest õppida.

Ilmselt on see iga konkreetse firma strateegia kui palju riskitakse sellega, et arendatakse ühte toodet liiga kaua ning nii ei pruugita uutele trendidele alati järele jõuda või on suurem risk selles, et uus toode ei ole veel piisavalt läbimõeldud, testitud ja valmis, kui ta turule paisatakse.

Kui tagasi tulla teemat kirjutama ajendanud isiku juurde, siis on selge, et antud juhul oli tegemist mehega, kes suutis ja tahtis suurt pilti näha. Erialast tingituna põhipilk ikkagi tulevikus. Kuid üks tema ja teiste sarnaste inimeste, visionääride, omadus oli ja on näha mitte vaid üks samm ette tulevikku, vaid ka kaugemale. Ning julgen ka väita, et tuleviku suunade nägemine ja ka nende rajamine õnnestub paremini neil, kes tunnevad ka minevikku.

Õpingukorraldus

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kokku tuleb see aga leppida konkreetset ainet õpetava õppejõuga, kes määrab täpsed tähtajad. Registreerima peab järelarvestusele õppeosakonnas. Riigieelarvelisel kohal ei maksa kordussooritus midagi, riigieelarvevälisel kohal aga tuleb selle eest maksta. Tasu täpne suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal võib minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel (tuleb esitada lisaks avaldusele meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ning soovituslik periood selleks; maksimaalselt võib tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust võtta kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (tuleb esitada lisaks avaldusele kutse kaitseväe tegevteenistusse, maksimaalselt saab sellisel puhkusel olla üks aasta), lapse hooldamiseks (tuleb esitada lisaks avaldusele lapse sünnitunnistus ning maksimaalselt võib sellisel põhjusel akadeemilisel puhkusel olla kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Akadeemiline puhkus lõppeb üliõpilase vastavasisulise avaldusega rektorile. (Kui seda ei ole akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks tehtud ega ei ole ka tehtud avaldust puhkuse pikendamiseks, siis lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse). Akadeemilisel puhkusel olles saab teha järeleksameid ning –arvestusi. Aineid saab deklareerida vaid lapse hooldamise põhjusel akadeemilisel puhkusel olev üliõpilane, esitades selleks vastavasisulise avalduse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.