User:Vvirk

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuste kordussooritus on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Kordussoorituseks peab õppur olema arvestusele registreerunud (registreerumisega tegeleb Õppeosakond) ja kordussoorituse tasu tasutud (tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 5 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist tuleb taodelda avaldusega rektori nimele. Tervislikel põhjustel on võimalik taodelda akadeemilist puhkust kuni kaheks aastaks, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, muudel põhjustel kuni üheks aastdaks aastaks. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.