User:Kveskima

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristjan Veskimäe

Essee

Õppekorraldus ja sisekord

Loengusarja avas õppekorraldust tutvustav loeng. Kiirelt käsitleti enam-vähem kõiki tudengielu aspekte - alates rebasekuul toimuvate ürituste võimalikest järelmõjudest kuni Eesti suurfirmade pakutavate eristipendiumiteni kõige töökamatele ja andekamatele.
Lootsin kuulda ka võimalikest huviringidest, kuid peale robootikaklubi mainimise tundus hobitegevus olevat Raja tänaval üsna ebapopulaarne. Hiljem tuutoritunnis kuulsin siiski ka vabavara arendamise grupist.
Tuutoritund võiks olla seminarivormis antud aine osa. Just sinna mahub ka selline info, mis ei pruugi olla videosalvestusena kõigile meelepärane. Tuutoritele oleks tagasiside ilmselt kasulik.

Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Erialaste loengute sarja alustas Linnar Viik klassikalise innovatsiooni käsitlusega. Lähenemine oli realistlik ja mõtteid toetasid elulised näited, mida sai küll rohkemgi kui mõistmiseks tarvilik. Samas kõrvale ei jäänud ka tulevik ega hüpoteetilised tehnoloogiad.
Innovatsiooni liigitamise selgitamiseks olid lisatud diagrammid innovatsiooniruumi ning samuti uuenduste päritolu ja mõju näitlikustamiseks. Oleks võinud selgitada kõigi nelja innovatsioonidimensiooni vallutamise tähtsust, millega on muu hulgas Jaapani autotootjad suutnud ka välisturgudel pidevad edukad olla. Loengust jäi mulje nagu õpikuteski, et keskendumine ühele dimensioonile on piisav tagatis eduks.
Kindlasti oli loengu parim osa uuenemisvõime enda käsitlemine. Selgitati Eesti ettevõtete vähese innovatsiooni tagamaid. Muu hulgas käsitleti ka ootuste ja tegelikkuse vahet: kui ettevõtjad soovivad rohkem toodangut vähemate vigadega, siis muutustega kaasnevad paratamatult eksimised.
Lõpuks pakuti praktilisema poole pealt välja mida tuleks kaaluda innovatsiooni edukuse ennustamisel.
Loeng oli optimistlik ja andis noortele kindlasti tarkust ning meelekindlust.

Ideest teostuseni

Loengusarja jätkas Mart Mangus loenguga „Ideest teostuseni.“ Teemaga sobilikult tutvustas M. Mangus kõigepealt oma seniseid ideid ja tegemisi. Olles ise alati olnud ka palgatööl, oli lektor proovinud ka erinevaid ettevõtmisi IT-alal. Omades php-programmeerija oskusi olid ka tema senised projektid olnud veebipoed või sarnased veebirakendused. Isiklikult lootsin loengusarjas kindlasti kuulda ka tõeliselt keerulisi süsteeme loonud ettevõtjaid.
Loeng jätkus üldhariva ülevaatega ettevõtlusega kaasnevatest hüvedest ja miinustest, mida võrreldi loomulikult palgatöö kontekstis.
Tabavalt sai välja toodud idee ja teostuse kreenis vahekorra tavateadmistes – kui sageli peetakse eduka äri aluseks head ideed, siis tegelikult on teostus olulisemgi. Nõustun täielikult ettekandjaga, et tähtsaim on oskuste ja kogemuste edukas kombineerimine.
Räägiti alginvesteeringust, sellega seonduvast riskist ja vajadusest kasutada avatud lähtekoodiga olemasolevaid lahendusi. Praktilisema poole pealt pakuti välja Google Docs, Wordpress, Gmail ja teisedki sümpaatsed lahendused.
Loengu inforikkaim osa oli erinevate ettevõtlusvormide ja ettevõtlusega seonduvate maksude analüüs. Kuulsin nii huvitavat kui kasulikku.
Seejärel anti auditooriumile võimalus pakkuda välja äriideid. Kuigi ideede väljavalimine oli kollektiivne ja kõik said hinnata teiste omi, valis hr. Mangus paremad ideed välja despootlikult. Lõpuks tegime gruppidena ideedele analüüsi ja veel ühe kasuliku teadmisena omandasime SWOT-analüüsi.
Lektor suutis kõigepealt pidada loengu, siis pidada arutelu saja inimesega, jagada need töörühmadeks ja viia läbi grupitööd. Seda polegi nii vähe üheksakümne minuti sisse panemiseks.

Robootikast IT Kolledžis

Neljandas loengus tutvustas Margus Ernits IT Kolledži robootikaklubi tööd. Tasapisi hakkab läbi koitma loengusarja põhiosa (õppekorraldust ja sisekorda tutvustavale loengule järgnevate loengute) ühine nimetaja: mida ma saan teha õpitud tehnoloogia-alaseid teadmisi kasutades.
Klubi vastu huvi tekitamisega saadi hästi hakkama ja vähegi suurema mehhatroonikahuvi korral ilmselt liituksin isegi. Väga tore oli ülesande väljapakkumine julgematele.
Ühtlasi soovitati loengus üliõpilastel koonduda ja midagi ise valmis meisterdada, millega olen täiesti nõus. Ise tegeleksin pigem tarkvaraga. Senikogetu põhjal pean ITK vabavara arendamise huvigrupi tööd hetkel veidi katkendlikuks ja soiku jäänuks, hoolimata – minu hinnangul kui ka väikse grupi siis vähemalt pideva –huviga teema vastu . Kui õppetööst rohkem aega saan, võtan teema ehk ise üles. Miski peab ju ometi pakkuma Microsofti üliõpilasprogrammile alternatiivi.
Ühe hea printsiibi võtsin Robotexi kogemusega lektori loengust ka kaasa – tähtis pole teha kõige keerulisem ja parem lahendus, vaid kõige lihtsam ja töökindlam lahendus. Selle vastu eksivad ilmselt hirmkalleid konsultante pidavad suurettevõtedki!

Serverikeskuste võrguarhitektuur

Viiendasse loengusse olid kohale toodud Eesti suurima administreerimisettevõtte esindajad. Ilmselt oli loeng suunatud eelkõige administraatoriks õppida soovivatele tudengitele. Üpris kummastav tundus ettevõtte enesereklaami järel mitte kuigi julgustav ettevõtete infosüsteemide tugivõrgustike turuolukorra ülevaade – kulusid kärbitakse, inimesi juurde ei palgata, mitmed senised tööpositsioonid kaovad. Kas siis soovitakse tudengitele oma teenuseid müüa või siiski neid tulevikus tööle palgata?
Järgnev Jaan Feldmanni ettekanne oli lõpuks üks tõeliselt tehniline ja kohati raskesti jälgitav, kuid see-eest asjatundlik teemakäsitlus. Kuigi olen infotaristute ehitamises ja haldamises võhik, tundus tegemist olevat antud teema hea eksperdiga.
Peale serverisüsteemide tavatarkuste ülekordamise selgitati ka mõningaid viimaste aastate uuemaid arenguid töövallas – näiteks FCoE (praegu fiiberkaablite ja -protokolli kasutamine ühes 10Gb etherneti võrkudega näiteks andmeladude ühendamiseks serveritega) tehnoloogiat, mis teeb serveriruumid lõpuks hallatavateks.
Ühtlasi ennustas hr. Feldmann peatset õhukeste terminalrakenduste võidukäiku, mida on paraku oodatud juba aastakümneid. Kuigi teoorias on kontseptsioon hea nagu ilma taktsageduseta asünkroonsed protsessoridki, sai aja jooksul siiski teine lahendus oluliselt suurema kasutatavuse. Hoolimata minu teatavast skeptismist viimases küsimuses oli tegemist väga asjatundliku loenguga ja ilmselt eriti nauditav oli see esmakursuslastele-administraatoritele.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Agu Leinfeld siseministeeriumist käsitles IT valdkonna sotsiaalseid ja eetilisi aspekte. Peale Mart Manguse ja Anto Veldre loengute oli tegemist ühega kuulavat auditooriumi täpselt silmas pidavatest loengu ettevalmistustest.
Üsna subjektiivset teemat käsitleti siiski analüütiliselt ja koos rohkete näidetega. Kindlasti pean ka ise mõtlema senisest rohkem tarkvaraga loodavatele lisaväärtustele.
Siin näen muu hulgas ka ühte suurt väljakutset tänastele IT-projektijuhtidele. Kui seni on töötajaid motiveeritud boonusesüsteemidega, mis ei takista üleostmisi. Tulemusena tööjõud voolab. Võib olla oleks programmeerija töö meeldivam, kui selgitataks ka probleemi. Muidu võib jääda ju mulje nagu kiired tähtajad on lihtsalt kiusamiseks.
Ärgitati teemal kaasa mõtlema ja seda üpris edukalt – oma arvamuse avaldasid mitmed tudengid.

Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Järgnes loeng arvutiturbest, mis moodustab eelkõige koos Feldmanni loenguga ja veidi vähem siseministeeriumis riiklikke infosüsteeme püstihoidva Leinfeldi loenguga väikese minisarja administraatoritele. Arendajana tekitab antud asjaolu minus väikese kadeduse. Viik ja Mangus rääkisid küll ka kaks arendajate-spetsiifilisemat juttu, kuid raskekaalu programmeerijat meie ette ei toodud. Loeng oli hea kuulamine. Ettekandja saavutas auditooriumiga sideme pidevate küsimuste ja mõnusa eestlasliku sarkasmiga. Hea mõttena oli lisatud väikeste kingituste jagamine.
Käsitlus oli lihtsalt jälgitav ja hea sissejuhatus juba iseenesest huvitavasse teemasse. Selgitati ära ka Eesti tõrjerühma saamise teid – kindlasti kasulik teadmine soovijatele.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi

Loengusarja lõpetas Kalle Tammemäe TTÜ teadustegevusi tutvustava loenguga.
Kui välja arvata TTÜ raamatukogu, kehakultuuriaineid, ITK hoone ümbrust ja IEEE ühingut tutvustavad osad, käsitleti loengus üldharivaid kuid vähepraktilisi teemasi.
Näiteks tutvustati kõigepealt erinevatest erialase hariduse astmetest saadavate teadmiste ulatust ja sügavust, mille järel vaadeldi Eesti kõrgharidusmaastikku – näiteks kas meil on ülikoole liiga vähe või palju - ja võrreldi seda siis Soomega (!). Muu hulgas võeti Soome ülikoolide temaatika veel korduvalt käsitlemisele. Kas loengu varjatud eesmärgiks oli otsida vahetusüliõpilasi Soome? Hiljem võrreldi Eesti kõrgharidusasutusi. Veel kulutati palju aega näiteks patentide selgitamisele.
Samuti selgitati ülikooli akadeemilise töötaja tegevust. Oleksin selle asemel soovinud rohkem kuulda Eestis tehtavatest magistritöödest – mis on teemad ja kas neist tekivad ka äriprojektid? Kas Eestis on üldse palju või vähe ettevõtluse ja teaduse kokkupõimumist? Oleks võinud ka MeKTory-t veidi rohkem tutvustada ja rääkida, millega tegeletakse igapäevaselt küberneetikainstituudis jne.
Kokkuvõtteks: kuigi loeng oli hea kuulamine ja ettekandja hoidis huumoriga tudengite meelolu kõrgel, kuulis loengus pragmaatilisi teadmisi vähem kui oleksin soovinud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kukkudes eksamil läbi ja soovides eksamit uuesti teha tuleb leppida õppejõuga kokku korduseksami aeg ning vajadusel teha ära õppejõu koostatud täiendavad ülesanded. Korduseksamit saab teha kahe semestri jooksul peale aine kuulamise semestri lõppemist. (Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.6)
Registreerimine järeleksamile toimub juba õppeosakonnas ja tähtajaks on kaks tööpäeva enne korduseksami sooritamise päeva.
Esimene järeleksam on RE üliõpilasele tasuta ja REV üliõpilasele maksab 13EUR. Järgnevad korduseksamid on tasulised ka RE üliõpilasele.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

VÕTA programmi raames töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada ITK VÕTA komisjonile avaldus koos töökogemust kirjeldavate ja tõendavate dokumentidega, mille on soovitatav aegsasti komisjoniga kooskõlastada.
Lisaks tuleb maksta iga ainepunkti eest rektori kehtestatud tasu ja lisaks sellele taotluse läbivaatamise eest baastasu, mille kehtestatakse igaks õppeaastaks uuesti (näiteks 2011/2012 õppeaastal 13EUR läbivaatamise eest ja 5EUR iga EAP ainepunkti eest). Tasude maksmise kohta tuleb välja trükkida maksetõend ja lisada see avaldusele.
Komisjoni korrapärased istungid toimuvad juba enne punase joone päeva ja seetõttu tuleb VÕTA komisjonile esitada vajalikud dokumendid aegsasti - näiteks sel aastal kaks nädalat enne punase joone päeva.