User:Mmaeste
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Mark-Hendrik Mäeste
Essee
Esimeses loengus kirjeldas Linnar Viik innovatsiooni, erinevate uuenduste rakendumist nii argielus kui ka majanduses üldiselt. Uuenduslikkuse pärssimisest jäi kõlama probleem regioonisertifikaatidest ning vaba sidepidamise piiramisest erinevate riikide vahel. Sellele toodi potentsiaalseks lahenduseks välja Skype, mis võimaldab tasuta kõnesid üle maailma. Isiklikult meeldis väljaöeldu: "Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine". Seda kontseptsiooni toetasid ka Mart Manguse äritegevuse näited(pandimaja pidamine jt) ning Toomas Mõttuse ja Jaan Feldmanni mõte edukusest ka majanduslikult rasketel aegadel. Viik näitas tabeleid, mis illustreerised investeeritava raha hulka erinevatesse valdkondadesse: neist oli selgelt näha , et innovatiivseid ja n-ö teadusalaseid teadmisi nõudvad valdkonnad oli pingereas juhtivad. Sama temaatika kajastus ka Margus Ernitsa loengust, milles rõhutati reaalainete ja infotehnoloogia kõrge taseme mõju kogu ühiskonnale ja riigile. Aja kui ressursi ja efektiivsuse käsitlemisel oli Linnar Viigil ja Agu Leinfeldil erinevad kontseptsioonid: innovatsiooni loengus oli primaarseks peetud aega , mille jooksul projekt tehtud saab. Vastandiks oli Leinfeldi arutluskäik, mille kohaselt oleks efektiivsem( mis teatud kontekstis võib ka negatiivne omadus olla) pikalt kaalutletud eesmärk. Esimese loengu juures pean tähtsaimaks enda arusaama muutust innovatsioonist kui millestki kaugest ja kõrgtehnoloogilisest. Loeng "Ideest teostuseni" oli huvitava korraldusega , sest esineja Mart Mangus suhtles osalistega, küsis palju küsimusi ning ärgitas mõtlema läbi rühmatöö. See esitlus oli ainulaadne grupitöö ja ideede väljapakkumiste pärast. Mangus rääkis huvitavalt oma endistest ja käsilolevatest projektidest ning äriettevõtetest. Kindlasti ärgitas see palju noori mõtlema oma firma tegemisest. Objektiivse pildi saamiseks ettevõtlusest tõi esineja välja võrdlusi palgatööl ja oma äris tegutsemise plussidest ja miinustest. Positiivne oli selle võrdluse juures tõik, et enamus väidetest pidid õppurid ise välja pakkuma. Kõlama jäi väljaütlemine, mis oli mulle küllaltki üllatav, konkurentsist, mille kohaselt muudab enamus juhtudel äri edukaks konkurentsi vähesus, mitte niivõrd hea idee ja kompetentne teostus. Äritegevuse tehnilisema poole mõistmiseks arutleti erinevate ettevõtlusvormide ja maksustamise seostest. Kuigi see võib tudengile tunduda kauge teema, puutuvad enamik inimesi selle temaatikaga vähemal või rohkemal määral kokku oma tulevases elus- palgatöölise või ettevõtjana. Kolmas loengus tutvustati robootikaklubi. Loengu algul oli juttu õppimisest üldiselt ning õppijate motivatsioonist. Tõdeti, et inimene omandab teadmisi ja oskusi paremini , kui saab ise õppeprotsessi elemente läbi teha ning vajalikku infot vajaduse korral iseseisvalt otsida. Meeldiv soovitus oli programmeerimist omandada aitav RoboCodei mäng. Valupunktina ühiskonnas toodi välja reaalainete ebapopulaarsus, mis kindlasti ei aita kaasa tehnoloogia ning majanduse arengule. Hariduse omandamise juures võib mängulisust takistada vajadus tulemusi mõõta, s.t riiklikult pole aktsepteeritud anda inimesele diplom "mängutundide" alusel, ehki pealtnäha mänguline tegevus võib oma sisuslt olla hariv. Huvitavaks enda jaoks pean ideed, et teatud praktilise ülesande juures, näiteks robootikaalaste detailide kokkusobitamine, võib esmane ebaõnnestumine suunata sooritaja teoreetilise materjali uurimise poole. Sellist tehnikat võiks kasutada palju laiemalt erinevate koolitasemete juures. Loodan, et robootikaklubi ei jää hobitasemele, vaid pakutaks sellelaadset tegevust ka põhiprogrammi osana. Net Groupi töötajad Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann esindasid loengusarjas ITK kui võimaliku äritegemise viisist rääkijaid. Innustav oli kuulda, et 80 inimesega ettevõte võib edukalt laieneda välismaale. Esimene rääkija Mõttus tutvustas spetsialisti elu edasipüüdlikus tehnoloogiafirmas, kus töötaja peab läbima palju koolitusi ning tegema oma kompetensti tõestavaid teste. Elukestva õppe vajalikkust ja tänapäeva ühiskonnas standardiks saamast rõhutasid ka teiste loengute autorid. "Pilve"-tehnoloogia töömehhanismidest, selle mõjust tavakasutajale ja tööturule ning lahendustest tulevikust kõneles loengu teine esineja Jaan Feldmann. Sarja esimese loenguga ühtivalt sai kinnitust idee, et innovatsioon võib tekkida rasketes oludes, mis võib olla põhjuseks püüdmaks teha midagi oma valdkonnas odavamalt, efektiivsemalt ja kasutajale paremini mõistetavalt ja kättesaadavamalt. Esinejate arvates oleks kasulikum firmal omada tipptehnoloogilist serverihaldust kui mitut spetsialisti. Samas rõhutati ajatundjate aina enam vajalikuks muutumist ning ajast mahajäävate töötajate ebapraktilisust. Selline käsitlus haakub Agu Leinfeld mõttearendusega inimeste rollist ühiskonnas, kus vaja läheb rohkem informatsiooni, teadmisi kui füüsilist tööd ja meeletuid maavarasid. Loeng tekitas ootusärevuse tuleviku suhtes, sest palju sai teada uutest lahendustest ja võimalikest tulevikus kättesaadavatest teenustest, mis võivad meie kodudesse ja kontoritesse jõuda. "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?" oli šokeeriva pealkirjaga kuulajaskonda kaasav loeng, kust ei puudunud näited ajaloost ja mõtisklused tulevikust. Eeskõneleja tõi välja sotsiaalseid probleeme seoses tehnoloogia arenemisega, eeskätt elutempo kiirenemise ja inimese töötegemisharjumuste muutumisega. Huvitav oli teada saada, et inimkond kulutab "targema" tehnika- ja informatsiooniajastull rohkem tunde tööle kui enne. See tõik pani mõtlema teholoogia rollist tänapäeva inimese elus ja erinevustest teistest kontinentidest võrreldes Õhtumaaga. Psühholoogilise poole pealt arutleti inimeste käitumise üle majanduse tõusu- ja langusperioodidel, mis oli tehnoloogilisusega seotud selle poolest , et enamjaolt tekivad buumid peale tehnoloogilist läbimurret. Kindlasti soovivad paljud teada, milline on järgmine läbimurre peale infotehnoloogiat. Kas IT(k.a infoajastuga) jääbki valitsevaks? Loengu algul anti huvitav ülesanne, nimelt tuli kirja panna põhjus, miks tuldi IT-dõppima. Loengu lõpus tuli talitada oma põhjuse järgi , unustamata andma panust kogukonnale ning pidada meeles laiemat eesmärki oma tegemistes. Meeldis idee IT arendamisest kui inimesele suunatud ja ühiskonna arengule baseeruvast kontseptsioonist, vältimaks infotehnoloogia muutumist eesmärgiks omaette. Arvuti-ikalduste tõrjerühma liige Anto Veldre tutvustas auditooriumile oma igapäevatööd. Töö sisuks on riiklike veebisaitide turve, interneti rünnakute ärahoidmine jakahjude likvideerimine. Esineja juures meeldis avameelsus: Anto Veldre tunnistas, et enamus juhtudega ei suudagi "veebipolitsei" tegeleda ja tavakasutaja peab enda jõududega hakkama saama, mis paljudele käib IT kiire arengu tõttu üle jõu. Samuti tõstatas Veldre probleemi tavakasutaja oskamatusest end majanduslikel eesmärkidel põhineva netikuritegevuse eest kaitsta ning problemaatika kasutaja meelelahutuslikust ja triviaalsest huvist Interneti kasutamises. Argieluliselt andis loeng praktilise soovituse mitte tõmmata faile, mille turvalisuse kohta puuduvad andmed ja olla ettevaatlik petuskeemide suhtes. Kokkuvõtvalt võib öelda, et anti võimalus heita pilk võrgumaailma pahupoolele, mis oli küllalti hariv. Viimane loengusarja ettekanne oli edasiõppimisest Tallinna Tehnikaülikoolis, kõrghariduse võrdlustest ja teadusmaailmas toimuvast. Huvitaivamaks pean võrdlust spetsialisti , teadlase ja professionaalse teadlase vahel. TTÜ-d tutvustati põhjalikult, mis võib saada kaalukeelesk sinna edasi õppima minemiseks. Informatiivselt oli loeng küll sisukas, aga puudu jäi huvitavusest, mis arvatavasti ei olnudki ettekande eesmärk. Kokkuvõtvalt nendin, et loengud olid huvitavad, silmaringi avardavad ning kindlasti vajalikud õpingutes eesmärki seades. Samuti arvan ettekandeid olevat paslikud abiks tulevase spetsialiteedi rakendamisel.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Olles eksamil läbi kukkunud, tuleb sooritada korduseksam. Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksamiks peab registreeruma õppeosakonnas hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (Soovi korral saab kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse. Korduseksamite tähtajad määrab vastava aine õppejõud. Riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel on korduseksam tasuta. REV kohal tasuline, mille suuruse kehtestab rektori käskkiri.
Küsimus 2 Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised? Kaardi kaotamise korral tuleb tellide aadressilt www.minukool.ee asenduskaart. Eelmine kaart kaotab kehtetuse automaatselt peale asenduskaardi tellimist. Garderoobi kapi kaotamisel tuleks ühendust võtta õppetehnikuga, kellelt on võti saadud.
