User:Hkuusk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Henri Kuusk Esitamise kuupäev: 17.10.2011

Essee

Esimene loeng toimus 25.augustil 2011. Selles loengus astusid üles Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Esimeses loengus anti väga hea ülevaade sellest, mis meid ees ootab ja millega me õpingute ajal arvestama peame. Inga Vau rääkis väga huvitavalt kõrghariduse omandamise viisidest ja andis ülevaate sellest, et mida kujutab endast rakenduslik kõrgharidus ja kuhu on sellelt võimalik edasi suunduda. Lisaks räägiti meile õppekorraldusest, tähtsamatest päevadest ja tutvustati õppeinfosüsteeme. Indrek Rokk rääkis põhiliselt koolisisesest tegevusest ja tutvustas robootikaklubi, mis tekitas minus suurt huvi selle vastu. Lisaks andis Indrek Rokk esmase ülevaate sellest, mis hakkab toimuma aines „Õppekorraldus ja erialatutvustus.“ Kaja Salum tutvustas kooli raamatukogu ja rääkis, kuidas raamatute laenutamise süsteem toimib. Merle Varendi rääkis lühidalt tagasisidest. Marko Puusaar tutvustas meile e-õppe kasutamisvõimalusi.

Teine loeng, kus Linnar Viik rääkis innovatsioonist ja juhtimisest, oli minu jaoks üks põnevamaid loenguid. See pani paljustki mõtlema ja haaras endaga kaasa. Huvitav fakt, mis kõrvu jäi, oli see, et praegu on maailmas käimas nutitelefonide versioonide valdkonnas, mis on puutetundliku ekraaniga rohkem kui 2500 kohtuvaidlust, mille teineteise süüdistuste koguväärus on rohkem kui 14 miljardit dollarit. Selle jutu juurde käis ka üks pilt, millel oli näidatud mis firma keda kohtusse on kaevanud. Juttu tehti ka innovatsiooni soodustavast keskkonnast. Linnar rääkis sellest, kuidas inimene ei oska uut asja esimese korraga teha. Näiteks inimene ei oska kohe sündides jalgrattaga sõita, vaid peab seda mingi aeg õppima ja see on loomulik, et kohe ei tule välja, aga ühiskonnas hakatakse ebaõnnestumise korral kohe süüdalst otsima. Kõige parem viis õppimiseks on ise eksimine, mitte teiste edulugudes ega vigadest õppimine. Eksimine on inimlik, tahtis ta öelda. Vägagi põnev oli jutt uuenemisvõimest, kus Linnar Viik rääkis erinevatest käitumistest ja kriteeriumitest, millega ettevõtjad enne uue toote kasutamiselvõtmist arvestavad. Uuenduste elluviimiseks kaalutakse alati kolme kriteeriumit. Need on aeg, eelarve ja tulemus. Ligi 40% uutest algatustest ebaõnnestuvad kahes kriteeriumis ja ligi 25% uutest algatustest ebaõnnestuvad kõigis kolmes kriteeriumis.

Kolmandas loengus käis rääkimas Mart Mangus ja loengu teema oli „Ideest teostuseni.“ Üldiselt rääkis ta ettevõtlusest ja enda projektidest. Ta tõi välja ettevõtja ja palgatöölisteplussid ja miinused. Huvitav oli kuulda, kuidas ta ise mitmeid firmasi teinud on ja kuidas nendel firmadel siis läinud on, kas hästi või halvasti. Ta selgitas üleüldist firma loomise plaani ja süsteemi ning rääkis ettevõtlusvormidest. Kõige põnevam osa sellest loengust oli see, kus tudengid ise pidid oma pea tööle panema ja erinevaid ideid firma loomiseks genereerima hakkama. Sealt tuli välja päris mitmeid ja huvitavaid ideid. Lõpuks võeti ükshaaval kõik ideed läbi ja analüüsiti neid ning valiti välja parimad, mille alusel moodustati rühmad ja tehti grupitööd selgitamaks välja selle idee tugevamad ja nõrgemad küljed. See loeng oli üldiselt väga inspireeriv ja tekitas huvi ettevõtluse vastu.

Neljandas rääkis Margus Ernits Robootikaklubist IT Kolledžis. Juttu tehti motivatsioonist ja selle seosest õppimisega. Tihti ei leia õpilased vajadust mõndade ainete vastu, enamasti just reaalainete vastu. Kui õppida ainult puhast teooriat, siis ei ole selgesti arusaadav, et kuidas seda õpitut reaalses elus ka kasutada. Läbi robootikaklubi saavad tudengid kasutada oma teadmisi nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt. Selleks, et mingi robot liikuma panna, on vaja palju teadmisi näiteks matemaatikast ja füüsikast. Huvitav fakt oli ka see, et inimene kannab tegelikult koguaeg endaga kaasas mitmeid arvuteid. Arvuti on nii telefonis kui ka SIM-kaardis. Lisaks rahakoti vahel pangakaardis ja nende arv suureneb koguaeg. Tehti juttu ka EKA tudengite poolt välja pakutud ideedest, mida siis koostöös IT Kolledž-iga teostatakse. Õppimise efektiivsemaks muutmiseks soovitas Margus Ernits teha grupitööd ja samal ajal ise teisi õpetada. Nii jäävad teadmised palju kergemini külge, kui sa ise seda teemat kellegile õpetad. Väga huvitav ja uus asi minu jaoks oli Robocode programm, mis on mõeldud Java õpetamiseks. Seal mängus läheb näiteks natukene füüsikat ja natukene trigonomeetriat vaja. Programmeerides saab kasutaja oma tanki liikuma panna ja vastaseid hävitada. Selles mängus on toimunud ka võistlus. Teine huvitav võistlus on Robotex, mis põhineb sellel, et väljakul on rohkem palle ja vähem roboteid ning eesmärk on robotitel pallid väravasse lüüa.

Viiendas loengus võtsid sõna Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Group-ist. Nad rääkisid teemal „Serverikeskuste võrguarhitektuur.“ Toomas Mõttus rääkis alguses Net Groupi tegevusest ja tööst. Ta mainis, et tavakasutaja jaoks läheb IT aina lihtsamaks. Tavakasutaja jaoks läheb kogu elu browserisse, seal saab näiteks uudiseid lugeda ja sõpradega suhelda. Infrastruktuuri poolelt vaadates läheb see aina keerulisemaks. Selle jaoks, et lihtsad kasutaja teenused koos seisaksid, peavad koos töötama suur hulk teenuseid. Jaan Feldmann rääkis üldiselt serverikeskusest ja selle põhimõtetest. Huvitav on see, kuidas tegelikult näiteks serverikeskustes kettalahendused töötavad.Kui vanasti oli serveri taga hulgim kaableid, siis täna on neid kaks. Võrgukaart ei ole tänapäeval enam selline, et üks auk on üks võrk, vaid võrgukaart on tänapäeval poolvirtuaalne, et kui installida serverile peale näiteks windowsi, siis me saame kaardile öelda, et sul on 128 füüsilist võrgukaarti. Vanasti oleks tegema 128 kaablit, mida ei oleks saanud panna. See on tänapäeval suhteliselt uus muudatus. Minu jaoks oli ka veel see huvitav, et näiteks siiamaani kasutavad kõik pangad ja mitmed teised suurfirmad windows XP-d. Probleem on aga selles, et kuidas vahetada välja 3000 desktopi näiteks windows 7 vastu.See loeng oli iseenesest väga põnev ja huvitav aga kohati ka väga raskestimõistetav, kuna tekst oli väga spetsiifiline. Jaan rääkis, kuidas tänapäeval ajavad tööinimesed paljud oma tööasjad pealgalt oma nutitelefoni või tahvelarvutiga ära kuna läbi nende seadmete on lihtne oma desktopile ligi pääseda.

Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest teemal „ Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ Selles loengus oli hea see, et tudengid said ise palju kaasa rääkida ja küsimustele omapoolseid vastuseid anda. Esimene arutlusteema oli näiteks „Kuidas tehnoloogiline areng kogukonda mõjutab?“ Sellele küsimusele leidus palju erinevaid ja huvitavaid vastuseid. Nimelt fakt on see, et inimesed on tehnoloogia arenedes läbi ajaloo hakanud iga järgmise tehnoloogilise revolutsiooni järel tegema rohkem tööd. Kõige vähem tegid inimesed tööd siis, kui inimesed olid korilased. Kui inimesed hakkasid põlluharimisega tegelema, jäid nad ka kasvult palju väiksemaks. Loengus toodi välja see tegelik tõde, kui palju tinimesed reaalselt oma aega tööle pühenduvad. Näitena toodi see, et isegi tualetis poti peal saadetakse e-maile ja kasutatakse internetti. Uus asi oli minu jaoks ka see, et kuidas lõpetatakse küberkuritegevuse maailmas lepingute lõpetamine. See toimub nii, et loodud viiruse pahavara kood avaldatakse viirustõrje tootjatele. Sellepärast suudavad mõned viirustõrjetootjad tulla kiiremini turule paremate ja tõhusamate viirustõjerjeprogrammidega. Seega on küberkuritegevuse maailma ja viirustõrjete tootjate vahel väga suur seos. Ka selline fakt on minu jaoks uus, et küberkuritegevuse mahud on mitu aastat tagasi ületanud narkokaubanduse käive ja mängutööstuse mahud on oluliselt ületanud filmitööstuse käibe. See loeng oli väga huvitav ja andis palju uusi ja kasulikke teadmisi juurde.

Seitsmendas loengus Räägib Anto Veldre teemal „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas.“ Anto Veldre rääkis algul natukene e-ühiskonnast ja identiteedist. Ta räägib lisaks mõndadest huvitavatest pettusskeemidest, kuidas inimeste kontodelt raha varastatakse. Ka selles loengus sai auditoorium paljugi kaasa rääkida ja küsimustele vastata. Huvitav oli jutt ka rahamuulade kohta. Kõigepealt tuleb plaani pidada, siis identiteete kokku osta, võõra panga konto peale minna. Kui on konto, kuhu peale on kantud suur summa raha, siis leitakse kamp asootsiaaale, vormistatakse kõigile pagakaardid, siis juhtloom käib ja võtab raha järjest automaatidest välja. Anto Veldre oli iseenesest vägagi huvitav inimene. Tema mõttemaailm tundus teistmoodi, aga samas huvitav. Kui normaalsed inimesed käivad poes ringi ja mõtlevad porgandi ja kapsa hinna peale, siis tema vaatab poes näiteks, et kus asuvad turvakaamerad ja märkab, et turvaväravad on ikka samad vanad mudelid. Loengu lõpu poole rääkis Anto Veldre CERT-i enda tööst. Ta tutvustas, et millega nad tegelevad. Üks oluline osa nende tööst on ka välissuhtlus. Selles töös on vaja erinevaid kvalifikatsioone. Näiteks teadlase kvalifikatsiooni, kes on võimeline eksperimente püstitama. Lisaks tuleb selle töö juures osata väga hästi suhelda. Üleüldiselt oli see loeng väga hariv ja andis palju uusi teadmisi.

Viimases loengus astus üles Kalle Tammemäe teemaga „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi.“ Loengu alguses tutvustas Kalle Tammemäe erinevaid TTÜ hooneid kaardi pealt. Juttu tehti veel Kõrgharidusest, kus toodi diagrammis välja erinevate haridustasemete erinevus ja vahe. Lisaks Eestile räägiti ka Soome kõrgharidusmaastikust, kus tutvustati ka Soomes asuvat Aalto ülikooli, mis on loodud kolme ülikooli liitmisel. Tutvustati tulekul olevat ülemaailmset 24 tunni progrmaarimisvõistlust, millest on IT Kolledž ühe korra juba osa võtnud. Tammemäe rääkis veel H-indeksist, mis on siis parameeter, mis mõõdab teadlaste töö suhtelist kvaliteeti. Uut infot sai ma natukene patentide kohta. Steve Jobs oli näiteks 37 patendi (kaas)autor, Thomas Edisson seega 2332 patendi autor (1093 USA-s). Loengus toodi välja ka veel ülikoolide võrdlus pingereas. Webometrix-i pingereas asus Tartu Ülikool 451. kohal aga Tallinna Tehnikaülikool 761. Kohal. Lõpus toodi veel välja võrdlus Tallina Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tartu ülikooli vahel. Lisaks tutvustati lähemalt Tallinna Tehnikaülikooli. Toodi välja näiteks TTÜ tudengite, töötajate ja teaduskondade arv. Uus teadmine minu jaoks oli ka näiteks see, et TTÜ-l on sellest aastast avatud esindus San Franciscos ning see avab ka uusi võimalusi teadustööks.

Üldiselt olid kõik loengud väga kasulikud ja harivad. Nende käigus sai omandatud palju uusi teadmisi, millest varem õrna aimugi ei olnud. Erinevad loengud heitsid pilgu IT-valdkondadele erinevatest vaatevinklitest, nii positiivsetest kui ka negatiivsetest külgedest. Huvitav oli see, et kõik need inimesed, kes loengute jooksul esinemas käisid, olid tegelikult väga erinevad inimesed, erinevatelt IT aladelt. Igaühel oli erimoodi suhtumine ja maailmavaade. Kõik need loengud juhatasid ka väga hästi sisse eriala, mida me õppima oleme tulnud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui arvestusel läbi kukkusin, on mul õigus teha kordusarvestus. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Et arvestust teha, tuleb kokku leppida õppejõuga, reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Korduvarvestusele registreerimine on nõutav õppeosakonnas.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal õppivatele tudengitele on kordusarvestus tasuta. Riigieelarvevälistel kohtadel õppivate tudengite kordusarvestuse tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Sellel aastal on kordussoorituse tasu REV tudengil 13 €.

Küsimus 4 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Akadeemilisele puhkusele minemiseks esimesel aastal on kolm.

Tervislikel põhjustel – maksimaalne puhkuse aeg on kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – maksimaalne puhkuse aeg on kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Lapse hooldamiseks – maksimaalne puhkuse aeg on kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.