User:Rsarapu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reidar Sarapu
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Käesolev kirjatöö annab lühiülevaate õppekorralduse ja erialatutvustuse raames peetud loengute ettekannetest. Lühidalt teeme kõigist ettekannetest kokkuvõtte ning lõpus vaatleme, mida sarnast ja erinevat on esitatud ettekannetes.

1. Õppekorraldus ja sisekord

Antud ettekanne annab hea ülevaate esmakursuslasele, mille käigus tutvustatakse õppeasutust, õppekorraldust ja tutvustatakse sisekorda. Lisaks antakse ülevaade raamatukogu töökorraldusest, tutvustatakse arvutiklasse, laboreid ning erinevaid klubisid (s.h. robootikaklubi) ning antakse informatsiooni sellest, kuidas üliõpilased saavad anda tagasisidet õppekavade ja õpingukorralduse kohta. Tutvustatakse ka e-õpet, mille tulemusena üliõpilasel tekib ettekujutus sellest, kuidas on võimalik hankida loengute õppematerjale (loengud, ettekanded, erinevad ülesanded ja testid). Kindlasti tuleb mainida üliõpilasesinduse tutvustavat lühiettekannet.

2. Innovatsiooni olemus ja juhtimine

Innovatsioon on sõna, millega me igapäevaselt väga tihedalt kokkupuutume, olgu selleks mõni tehnika vidin (nt. nutitelefon) või uutmoodi mõtteviis (nt. keskkonna säästmine kasutades taastuvenergiat). Kuid mida tähendab innovatsioon? Innovatsioon on uue idee kasutusele võtmine või moodus teha asju nii, mis muudab meie igapäeva elu paremaks. Loengus antakse küllaltki hea ülevaade sellest, millist tüüpi innovatsiooni võime kohata, millest saab innovatsioon alguse ning kuidas innovatsioon muudab või on muutnud meie igapäeva elu ja mõtteviisi. Kindlasti oluline tähelepanek innovaatilise toote, teenuse või mõtteviisi juurutamisel on see, et arvestama kõik aspekte – sihtgrupid, protsess, mõtteviis ja positsioon. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et innovatsioon, kui mõiste on suure ulatusega.

3. Ideest teostuseni

Ettekanne annab põgusa ja praktilise ülevaate sellest, kuidas on võimalik leida ja teostada oma idee. Samuti antakse teoreetilisi ja praktilisi näpunäiteid sellest, kuidas luua oma ettevõte ning mida tuleb kindlasti ettevõtte loomisel arvestada. Võrreldakse ka erinevusi palgatöötaja ja ettevõtja vahel ning kindlasti oluline on reaalased oskused mitte ainult paberitel kirjeldatud teooria.

4. Robootikast IT Kolledžis

Ettekanne tutvustab kuulajaskonnale, kuidas robootika on seotud IT-ga ning kui oluline seejuures on praktiline tegevus õppeprotsessis. Inimesele pole huvitav lihtsalt tuimalt teooria õppimine (tuupimine) ning see mida inimest ei huvita ununeb väga kiiresti. Seega, häid tulemusi annab õpetamisel just praktilise töö ja teooria kombineerimine. Robootikas peab üliõpilane suutma püstitada probleemi ning seejärel rakendades eelnevalt õpitud teooriat (matemaatika, füüsika) lahendama probleemi. Loengu käigus tutvustati erinevaid programme nagu RoboCode, mis abistab kasutajat JAVA õppimisel ja FreeMind tarkvara. Juhul, kui ei ole viitsimist või tahtmist JAVA-t õppida siis oleks soovitav vähemalt katsetada FreeMind tarkvara, mis võimaldab graafiliselt ülesmärkida (kujutada) oma mõtteid või protsessi kulgu. Programmi olulisus väljendub just siis, kui tegeletakse mingi projekti või uurimustööga. Lisaks tutvustatakse IT Kolledži robootikaklubi tegevusi ning robotivõistlust Robotex. Kokkuvõtlikult tuleb mainida, et tänapäeva õppetöö on intensiivne protsess ning paremate tulemuste saavutamiseks tuleb väga palju teistega koostööd teha ja lisaks rohkesti praktilist tööd, et asjast paremini arusaada.

5. Serverikeskuste võrguarhitektuur

Eessõnas tutvustati ettevõtet Net Group. Lühidalt räägiti ettevõtte tegevustest, tulevikuplaanidest ning millistel turgudel ettevõte tegutseb. Samuti räägiti, milline on IT trend - kõik IT teenused liiguvad pilve. Teine osa ettekandest oli praktilise sisuga. Lühidalt tutvustati tänapäeva serveriruumi arhitektuuri ning mille suunas toimub edasine areng. Komponentidena võime serveriparki lühidalt kirjeldada järgnevalt: arvutusmasinad, salvestusseadmed, virtualiseerimiskiht ning väga olulisel kohal on arvutivõrk. Klassikaline server, mis oli ühendatud pilve sisaldas umbes 6 võrgukaarti, kuid tänu „FC over Ethernet“ tehnoloogiale on tänaseks serverile ühendatud ainult kaks kaablit, mis omakorda ühendatakse switchi ning mille kaudu tuleb ka võrguühendus. Kui serverile installeeriti operatsioonisüsteem, siis on võimalus tänu virtualiseerimisele tekitada rohkem, kui üks võrgukaart (nt. 128 võrgukaarti). Virtualiseerimine võimaldab vähendada serveriruumi suurust.

6. Kas sellist IT-d me tahtsimegi?

Ettekande alguses sai püstitatud küsimus: miks ma tulin õppima IT-d? Paljud meist polegi kohe võimelised antud küsimusele vastama. Üldiselt infotehnoloogiat õppides saame algteadmised ja ettekujutuse sellest, kuidas arendada, installeerida ja rakendada erinevaid infosüsteeme ning arvutivõrke. Lisaks annab ettekanne ülevaate sellest, kuidas informatsioonimaht on muutnud meie igapäeva tegemiste tempot – see on muutunud ja muutub veelgi kiiremaks. IKT tulevikutrendid näitavad, et tänu tehnoloogia arengule suureneb ka mobiilsus, mis omakorda kutsub esile infomahu suurenemise. Üks suuremaid uuendusi IKT valdkonnas on pilveteenuste tekkimine, s.t. IT teenused jõuavad tavakasutajani juba „pilve“ vahendusel. Huvitav fakt oli ka IKT projektide edukus. Kuna projektide arv suureneb aastast aastasse, siis edukate projektide maht jääb vahemikku 30-40%.

7. Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas

Omapärane loeng, kuna otseselt puudus presentatsioon, kui selline. Kuid siiski ainet mõtisklemiseks jagub. Ettekandes antakse ülevaade sellest, millised ohud meid IKT maailmas ümbritsevad ning kuidas on võimalik ohtu vähendada. Paljud riigid on loonud oma arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide lahendamiseks CERT (Computer Emergency Response Team) töörühma. Eestis tegeleb arvutivõrkude turvaintsidentide lahendamise, ennetamise, ärahoidmisega ja kasutajate (eraisikud ja asutused) turva-teadmiste tõstmisega CERT.ee, mis kuulub Riigi Infosüsteemide Ameti struktuuri alla. Oluline fakt, mis ettekandes leidis kajastamist oli tehnika keerukus. Mida keerulisemaks muutub tehnika, seda rohkem tekib erinevat jama seoses sellega, et paljud ei tea mida nad tegelikult tehnika vidinaga teevad (nt. nutitelefon). Lisaks esitatakse IT inimese olulised iseloomujooned:

• peab olema hea psühholoog;
  
• hea suhtleja;
  
• head juhiomadused.
  

8. Spetsialistid teadlaseks ja vastupidi

Ettekanne annab ülevaate Tallinna Tehnika Ülikooli hoonetest, tegemistest ning tuleviku arengu suundadest. Oluline, millele tähelepanu pöörata ettekandes on erinevad kõrghariduse astmed. Hetkel Eestis kehtiv kõrgharidussüsteemis on võimalik jaotada õppesüsteemi neljaks: rakenduskõrgharidus (diplomiõpe), bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe.

• Rakenduskõrgharidus omandamisel õppeprogrammi käigus panustatakse rohkem praktiliste oskuste omandamisele (õppeprogrammist kuni 15%);
  
• Bakalaureuseõppe korral panustatakse rohkem teooriale, s.t. luuakse alus teoreetiline üldteadmiste pagas (praktika osakaal on ligikaudu 2 AP ulatuses kogu õppeprogrammi mahust);
  
• Magistriõppe käigus süvendatakse bakalaureuseõppes omandatud üldteadmisi ning on aluseks edaspidiseks teaduse tegemiseks;
  
• Doktoriõpe on väga „kitsas“ õppesuund ning peamiselt uuritakse kindlat valdkonda, s.t. tegeletakse teadusega.
  

Lisaks tutvustati ettekande käigus erinevaid hindamiskriteeriumeid ja vahendeid, millega on võimalik anda hinnang õppeasutusele, teaduse taseme hindamiseks. Huvitav oli kuulda sellisest hindamiskriteeriumist nagu H (Hirsch) indeksist.

KOKKUVÕTE

Kui võrrelda kõiki ettekandeid omavahel, siis esimene ja kaheksas ettekanne olid küllaltki sarnased. Mõlemates ettekannetes oli kajastatud Eestis kehtiv õppesüsteem, kuid kõige detailsem kirjeldus õppesüsteemist oli esitatud kaheksandas ettekandes. Esimese ettekande põhirõhk oli suunatud rohkem õppeasutuse tutvustamisele. Ühiseid jooni võib leida samuti teisest ja kolmandast loengust. Seose võib luua idee ja innovatsiooni vahel. Kui on olemas idee ning on soov idee teostamiseks, siis järgmisena tuleks kaaluda, kui innovaatiline see on. Kui tegemist on innovaatilise ideega, siis võib see tagada alustava ettevõtte edu. Viies ja seitsmes ettekanne on praktilise sisuga. Esimese puhul tutvustati tänase serveriruumi arhitektuuri ning kui oluline on seejuures õige võrgutehnoloogia kasutamine ning seitsmes loeng pühendub arvutivõrkude turvaintsidentide lahen-damisga Eestis. Mõlema ettekande ühine nimetaja on arvutivõrk.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui üliõpilane ei ole õppeaine eksamil saanud positiivset hinnet, siis tuleb sooritada korduseksam, mis on tasuline, v.a. riigieelarvelisel õppekohal. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Käesoleval õppeaastal 2011/2012 maksab kordus-sooritus riigieelarvevälisel õppekohal 13 €. Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas ning eksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arves-tamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasemate töökogemuse arvestamist taotlev isik peab esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (s.h. maksekorralduse koopia). Lisaks peab taotleja lisama taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

• tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
  
• tehtud tööde näidised;
  
• kolmandate osapoolte tagasiside jms.
  

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumitele vastav kogemusest õpitu analüüs:

• kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
  
• kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
  
• on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
  
• on kajastatud kogemusest õpitut;
  
• taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
  
• analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.