User:Rkuusman
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Rasmus Kuusmann
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011
Essee
Õppekorraldus ja sisekord
Esimene loeg oli õppekorralduste ja kooli tutvustamise loeng. Kiirelt ja lühidalt räägiti ära kõige vajalikumad asjaolud – kuidas koolis toimida ja hakkama saada. Samuti käidi kiirelt üle ka kõrghariduse tasemed ja astmed. Tutvustamist said ka ITK´s tegutsevad klubid,n.ö huviringid ja laborid. Kuigi erinevaid lisategevusi tundus olevat vähe tasub loota, et need on põhjaliku ülesehitusega ja huvitavad. Oleks lootnud kuulda veel sportimisvõimalusest – kas ja mida kool üldse toetab. Puudulikuks jäi veel info ühildumine kooli andmekettaga üle SSH, mis hiljem paljudele probleemiks oli. Üldjoontes siiski edastati soovitud pilt tudengitele edukalt.
Innovatsiooni olemus ja juhtimine
Teises loengus tutvustas õppejõud Linnar Viik innovatsiooni olemust ning kuidas üldse luua innovatsiooni. Näiteid oli toodud hästi elust enesest ning abiks tehti ka tahvlile piltlik seletus. Kiirelt seletati lahti ka European Digital Single Marketi põhimõtted ja plaanid. Selgitati, et innovatsioon ei tähenda vaid suurfirmade eralõbu, vaid ka väikefirmad on selles täiesti arvestataval kohal. Innovatsiooni tegemiseks ei pea alati midagi uut välja mõtlema, piisab täiesti loodu täiustamisest. Väga heaks näiteks toodi jalgratta täiustamine. Sellega taheti öelda, et innovatsiooni on võimalik teha ka innovatsioonist.
Ideest teostuseni
Ideest teostuseni loengu viis läbi Mart Mangus – mitmete väikeste tuntumate ja vähemtuntud ettevõttete arendaja. Loengu käigus loodi üldine pilt ettevõtlusmaastikust. Räägiti erinevate ettevõtlusvormide kasumlikkusest, maksudest ja muudest teemaga seoses olevatest asjadest. Tutvustati erinevaid tasuta valmislahendusi, mis oleks algajale ettevõttjale abiks ettevõtte töö korraldamisel ning töö lihtsustamiseks. Selgitati, et idee ei ole kõige tähtsam. Tähtsam on selle korralik kirjapanek ja teostus. Idee analüüsimiseks korraldati loengusaalis ideede genereerimine. Loodi mitmed grupid, mis valitud ideedega pidid tegema SWOT analüüsi. SWOT analüüs pani idee olemuse hästi paika, sest see näitas ideed rohkem realistlikust vaatenurgast.
Robootikast IT Kolledžis
Neljanda loengu viis läbi robootika huvigrupi õppejõud Margus Ernits. Loeng algas n.ö praeguse enamlevinud õppetöö taktika arvustamisega. Tegelikult on tegu väga hea teemaga, sest nagu mainiti on reaalainete õppimise trend langemas nagu ka tase. Lahenduseks pakuti välja, et õppimine peab olema huvitav ja mänguline. Tõestamiseks, et teooria ja valemite tuupimine on kehv lahendus, jagati saalile välja robotid ning sooviti teada nende maksimaalset kiirust. Tegu oli matemaatiliselt väga lihtsa ülesandega, kuid selgus siiski, et selline teistmoodi lähenemine võttis lahendamiseks palju rohkem aega. Mängulise õppimise heaks näiteks toodi RoboCode – java ja muude C keelte õppimiseks väga hea alustus platvorm. ITK ja ülikoolide võrdlus Robotexil tõi selgelt välja praktilise kõrghariduse eelised. Mainiti ka, et üldjuhul on lihtsad ja töökindlad lahendused paremad kui kallid ja keerulised, mis tavaliselt ei saa õigeks ajaks valmiski. Lihtsamad lahendused see eest on valmis nädalaid enne ja on testitud. Loeng andis samuti väga hea ettekujutuse robootikaklubist ning samuti ka selle edasistest plaanidest.
Serverikeskuste võrguarhitektuur
Net Group pidas sarja viienda loengu. Loeng oli suunatud rohkem tulevastele administraatoritele, sest tutvustati enamasti serverilahendusi, pilvelahendusi ja kogu sellise kupatuse haldamist. Tutvustamist leidis ka vanema ja uuema tehnika võrdlus. Piltlikult näidati kuidas on vähenenud ühenduste ja füüsiliste seadmete hulk, mille tõttu jääb serverikappi rohkem ruumi paremate serverite või muude tähtsamate asjade jaoks. Selgitati samuti kuidas kasutajate jaoks lähevad teenused lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti mainiti, et lahenduste loomine puhtalt lehelt saab olema väga kiire – sisuliselt päevaga saab uued teenused püsti panna, selleks ei pea enam ootama uue füüsilise serveri valmimise järgi. Teenuste jaoks ei ole vaja enam eraldi füüsilist serverit – ühele füüsilisele serverile saab nüüd mahutada suurema hulga teenuseid. Mainimist leidis ka Net Groupi töötajate koolitusvajadus, kuidas aasta jooksul võib tippspetsialistil olla mitmeid eksameid ja lisaõpinguid. Loeng ise oli väga huvitav vahelduseks ning samuti detailne.
Kas sellist IT-d me tahtsimegi?
Sellise huvitava pealkirjaga loengu pidas Agu Leinfeld Siseministeeriumi IT osakonnast. Loengus käsitleti veel sotsiaalse IT ajalugu ja korraks piiluti ka tulevikku. Terve jutt oli väga hästi seotud näidetega. Loengust jäi meelde huvitav fakt – Tehnoloogiline revulutsioon toob kaasa tööaja kasvu ning puhkeaja vähenemise. Kui nii edasi jätkata, siis jääb varsti ööpäeva pikkusest väheseks. Kõige ootamatum fakt, mida mainiti, oli suht väike õnnestumisprotsent IT projektide seas. Pikalt arutleti ka eesmärkide üle – ka loeng algas oma eesmärgi kirja panemisega. Lõpetuseks soovitati mitte unustada oma eesmärki ka laiemas vaates ning anda panus ühiskonda.
Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas
Kuuenda loengu pidas Anto Veldre küperturbe meeskonnast CERT. Loengus käsitleti elulisi küberturvalisuse probleeme nagu identiteedi vargus ja interneti pettused. Kinnitamist leidis ka vana fakt, et parim kaitse on rünnak. Samuti peavad kaitsjad oskama rünnata, et aru saada kaitsetaktikast. Päris üksikasjalikult räägiti ka raha pettustest ja erinevatest viisidest kuidas neid toime pannakse. Samuti selgitati miks on interneti pettuste jaoks vaja eraldi menetlusrühma ja miks spämmi siiski ära hävitada ei saa. Nagu ka mõned eelnevad esinejad, mainiti ka selles loengus elukestva õppe tähtsust IT sektoris.
Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi
Loengusarja lõpetas Kalle Tammemäe – TTÜ õppeprorektor. Tutvustati TTÜd ja tehnoparki üldisemalt, võrreldi erinevaid õppetasemeid hariduse süvenemise mõttes ning käidi üle Eesti ja Soome kõrgharidusmaastikust. Selgitati ka teadlase ning professionaali erinevusi. Selle kõigega üritati anda aimu, mis tulevikus võib ees oodata ning millised valikud üldse olemas on, selle koha peal rõhutati ka sertifikaatide tähtsust maailmas, mille alusel tõestatakse üldse vajalikku taset. Lootsin kuulda sellest loengust rohkem kitsamat ja detailsemat informatsiooni õpitava vallas: magistri- ja doktoriõppest lähemalt. Vahepeal tundus teema minevat liiga laiaks, mõned kohad oleks võinud minna siiski rohkem süviti.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus:
Arvestuse läbikukkumisel on õppuril võimalik sooritada kuni 3 uut katset. Aega on selleks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestusele saamiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida asjaolud õppejõuga. Registreerimine toimub õppeosakonnas ja uue arvestuse tähtaja määrab õppejõud vastavalt õppeosakonnas koostatud ajakava alusel. Kordussooritus on tasuline vaid REV õppekohal õppivale üliõpilasele. Tasu määratakse vastavalt rektori käskkirjale.
Küsimus 3
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?
Vastus:
Eelnevalt komisjoniga kooskõlastatult esitatakse VÕTA komisjonile töökogemust tõendavad dokumendid. Peale seda esitatakse arve ainepunktide ja baastasu kohta. Avaldused ja makset tõendavad dokumendid esitatakse enne õppeosakonda hiljem juba VÕTA komisjonile. VÕTA istungid toimuvad enne punase joone päev. Dokumendid tasub esitata aegsasti enne punase joone päeva.
