User:Rlaisaar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rando Laisaar
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse. Esimeses loengus oli põgus sissejuhatus äsja kõrgkooli astunud inimestele, et kuidas avanädalatel käituda ning kuhu me tulnud oleme. Rõhutati, et tuleks ITK eeskirjad, määrused läbi vaadata ning lugeda. Mainiti, et toimub väga palju avalikke ja huvitavaid loenguid ITK-s, mis on väga harivad ning mida võib-olla väga mujal ei kuulegi. Põgus sissejuhatus anti õppekavade kohta, õis-ist, punase joone päevast, deklareerimisest. Raamatukogu ITK-s väga suur ei ole ja paberkandijal raamatuid on üldse vähe. Loengud üldjuhul salvestatakse ja vajadule korral on võimalik neid Internetis üle vaadata, mis on väga hea. Üldiselt e-õpe on ITK väga tugev. Üliõpilasesinud rääkis avanädalate üritustest, oma kontaktidest. Oli selline üldine sissejuhatava loeng.

Inovatsioon Esimene külalisloeng, kuhu tuli rääkima Linnar Viik. Kohe alguses tuli juttu digitaalsest ühisturust, kuhu Euroopa püüdleb aastaks 2020 ja riigikoodide kaotamisest ehk tuleks ühtne Euroopa riigikood. See teema jägi pooleli ja juttu tuli inovatsioonist. Inovatsioon on uue idee kasutusele võtmine. Inovatsioon on hästi suur ja seda tuleb vaadata iga nurga alt, et mis ta maailmale kaasa toob. Arvatakse, et innovatsioon on suurte firmade asi, kuid tegelikkuses alustavad sellega pigem väikeettevõtted. Väga paljud riigid ülemaailma jagavad toetusi teadmistele erinevates valdkondades, eesotsas infotehnoloogiaga, mis on seaotud väga paljude valdkondadega. Inovatsioon tuleb kas vajadusest võid teaduslikust uuringust tavaliselt ning selle mõju on kas inkrementaalne või siis radikaalne. Inovatsiooni soodustav keskond tuleb kultuurist, inimeste vahelisest suhetest, väärtustest. Kuidas inovatsiooni ellu viia on igaühe enda asi, kas lähtuda ajast, rahast või tulemusest. Tihtipeale kõigega ei saa arvestada ning tulebki vaadata kuhu valdkonda see kuulub ja sellest lähtuda. Vabalt võib ka ebaõnnestuda ja sellest õppida ning hiljem võib see kasulikuks osutuda hoopis.

Ideest teostuseni. Antud loeng on hea üleminek eelmiselt loengult. Rääkima tuli meile ITK vilistlane Mart Mangus. Noor inimene, kellel on juba palju kogemusi ettevõtluses. Esimese asjana toobki ta välja mõned näited oma projektidest. Seejärel vaatame üle ettevõtluse ja palgatöö erinevused, millel mõlemal on omad plussid ja miinused. Rõhutati seda, et üksi väga heast ideest ei piisa, et seda teostada, vaid selle järele proovimine võtab palju aega ja raha ning nõuab teadmisi. Kui neid ei ole või ei osata hinnata, siis hea idee pelgalt ideeks jääbki. Peale järeleproovimise tuleb ka planeerida neid asju, mida alguses ei osata ette aimata näiteks lisakulud, tagasilöögid ning tulemus ei pruugi alati algse ideega samastuda. Kui ei ole palju teadmis ja ressursse, tuleks esialgu otsida lihtsaid lahendusi, mis hiljem võib juba keerulisemaga ümber vahetada vajaduse korral. Mainiti riiulifirmasid, mida enam pole mõtet osta, sest kõik võimalused firma loomiseks on tänapäeval väga lihtsaks tehtud. Käsitleti erinevaid ettevõtlus vorme – OÜ, AS, FIE, TÜ, MTÜ. Loengu teisel poolel pidime oma ideed avaldama ja grupitööna heast ideest SWOT analüüsi tegema. Loeng andis hea sissejuhatava põhja ettevõtlusele, kuid palju jäi ma arvan rääkimata.

Robootika IT kolledžis. Seda teemat rääkis meile Margus Ernits. Sissejuhatusena tuli jutuks, kuidas noort inimest õppima ja ainest huvituma panna. Eestis on palju räägitud, et probleemiks koolis kujunevad reaalained. Nende õpetamisviis pole võib–olla sama, mis humanitaarainetel. Neid tuleb õpetada mängulisemalt. Tuimalt üksi teooriat õppida pole kasulik, sest see esiteks ei meeldi kellelegi ja päeva lõpuks on see meelest läinud. Kõigepealt peaks tekkima vajadus, miks seda õppida. Sellekohapealt tulebki appi näiteks robootika. Kui sulle antakse kätte robot, kelle sa pead matemaatiliste valemite abil liikuma panema, siis sa võtad selle raamatu ise kätte ja õpid neid valemied. See on vastupidine lähenemine ja paneb inimese ise õppima, mitte ei pea sundima. Seejärel tuli juttu ITK robotiklubi tegemistest. Tehakse koostööd Kunstiakadeemia inimestega, võisteldakse edukalt Robotexi võistlustel. Rõhutati, et alati tuleks oma tegemistest blogida, mis on hiljem endale kasulikum ja loengud üksi pole efektiivsed, vaja on ise palju tööd teha.

Serverikeskuste võrguarhidektuur. Rääkima tulid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Group-ist. Algselt toodi välja olulised faktid ja tegevused Net Groupi kohta. Seejärel kuidas käib serveriteenuste haldus. Juttu tuli pilveteenustest, et kogu elu läheb brauserisse ja kõik tundub jube lihtne, aga tegelikult selle taga olev arhidektuur läheb hoopis keerulisemaks. Toodi välja Net Groupi erinevad tegevvaldkonnad. Loengust oli raske aru saada , kõik need slaidid ja jutt oli väga keeruline, eriti inimesele, kes sellega kokku pole puutunud.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi? Sellest olulisest teemast tuli meiega rääkima ITK vilistlane Agu Leinfeld. Küsimusele, miks me tulime IT õppima, vastaks kohe palga ja töö nõudluse pärast. Seejärel hakkasime arutama nelja teemat infotehnoloogia mõjust. Kuidas ta mõjutab kogukonda. Arvatakse, et IT teeb töö kergemaks, aga on hoopis vastupidi, et töö võetakse kodu kaasa ja vabaaega vähem. Kuidas ta edasisi trende mõjutab. Kõik läheb odavamaks, juhtmevabaks, aga sellega kaasneb ka suurem küberkuritegevuse oht, ei suudeta hallata sotsiaalvõrgustikke. Nendest tekivad tagajärjed, mida ei osatud oodata. Tekivad universaalsuse ja efekiivsuse vasuolu. Süsteem läheb järjest keerulisemaks ja kui kuskil mingi lüli katkeb, mis selle tagajärg on, ei oska keegi öelda. See võib võtta meilt kergemal juhul ainult hobi, halvemal juhul elu. Kuidas IT kogukonnas üldse õigesti teenima panna ja ta väärtust mõõta. Kas IT-l on üldse mingeid väärtusi? See loeng pani palju mõtlema IT tuleviku üle. Kui ta juba praegu mõjutab palju keskkonda, siis mis mõju on tal 10 – 20 aasta pärast. Ka meie, kes IT õpivad, hakkame oluliselt mõjutama tulevikku ja kas kõik on suutelised sellist vastutust endale võtma?

Töö arvuti ikalduse tõrjerühmas. Antud teemast tuli rääkima meile Anto Veldre. Ta on Eesti CERT/CSIRT meeskonnast ja rääkis, mis selle meeskonna üldine töö on. Igas riigis on selline grupp inimesi, kes aitavad inimesi arvuti ja Interneti probleemides. Selle meeskonna liikmed peavad oma ala hästi tundma, sest enam probleeme tuleb lahendada läbi telefoni ja teadija peab sisuliselt kinnisilmi aitama inimest. Töö nõuab rahulikkust ja arusaamist, kuna tihti on teisel pool mõni ärritunud kodanik ja tuleb ka temast aru saada ja probleem välja lugeda. Räägitakse viirustest ja identiteedi vargustest. Pole olemas maailma parimat viirusetõrjet, sest viirusetõrje tuleb alati peale viirust. Viirused ei levi ainult läbi võrgu vaid vabalt võib ka läbi kellegi mälupulga või võrgu puudumise korral levida. Viirused ohustavad meid igalpool, seega ei saa kunagi kindel olla kes teiselpool ekraani meiega räägib.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Teemast rääkis meile Kalle Tammemäe. Teema, kuidas vaadata ülikooli kui oma tulevast töökohta ja mida tähendab töö spetsialistina ettevõttes võrrelded õppejõuga. Põgusalt tutvustati meile TTÜ-d, selle campust ning tuleviku mõttes on hea kerge astuda magistriõpesse ja doktoriõppesse TTÜ-s. Räägiti kõrgharidusmaasikust Eestis ja võrreldi põhiliselt Soomega. Räägiti professionaali ja tedlase erinevustest, millised on erinevad tippteadlase kutseregistrid, sertifikaadid. Tutvustus tehti teadustest, mille liigmeteks võiks astuda hiljem. Antud loeng oleks võinud olla kohe peale esimest sissejuhatavat loengut, sest see sarnanes natuke sellega. Ei meeldinud koolide võrdlused ja pingeread, need panevad alati inimesi teistmoodi mõtlema, et üks on parem kui teine.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestusest läbikukkunud on võimalik teha kordusarvestus.Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagatiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetava õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

Kui olen kaotanud uksekaardi, tellin endale asenduskaardi. Asenduskaart tellitakse juhul, kui kehtiv kaart on rikutud, hävitatud, varastatud või kaotatud. Asenduskaardi tellimiseks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab varasem väljastatud kaart koheselt kehtivuse ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

Kapi võtme kaotamise puhul pöördun või teatan sellest õppetehnikule, kes neid väljastab