User:Kkolga

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Keijo Kolga
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Kuna loengud on toimunud juba mitmeid nädalaid, siis pidasin paslikuks, et lahkan õppeaines toimunud loenguid kronoloogilises järjekorras. Esimese loengu sisuks oli sissejuhatus õppeainesse, personali tutvustamine, õppetöö korraldus. Loeng toimus 25. augustil 2011. aastal. Loengu sisuks oli uutele tudengitele vajaliku informatsiooni andmine. Tudengid said teada õppeainete deklareerimisest, millal on punase joone tähtaeg, kuidas lisada uusi aineid ning kuidas on deklaratsioonis õppeained jaotatud. Räägiti IT Kolledži koolihoonest, võimalustest, mis koolis on. Tutvustati ka käesoleva õppeaine edaspidist korda, st. seletati, kes hakkavad neid loenguid läbi viima järgnevatel nädalatel. Esimene loeng oli väga tähtis ja kindlasti vajalik, et äsja kooli õppima asunud tudengid saaksid õppetöö kohta vajaliku teavet ning väiksegi aimduse, kuidas asjad hakkavad koolis edaspidi olema, mis puudutab õppetööd. Teisel loengul oli tudengite ees Linnar Viik, kes on IT valdkonnas vägagi tuntud nimi. Loengu esimesel poolel oli juttu European digital single market'ist, mille poole praegu püüeldakse ning mida tahetakse rakendada aastaks 2020. Tahetakse võimaldada informatsiooni ning informatsiooni põhiste teenuste vaba liikumist üle erinevate Euroopa riikide. St et tahetakse kaotada erinevad regioonilised piirangud, mis võimaldaks kättesaadavuse nendele teenustele, mille puhul kehtisid varem regionaalsed piirangud. Kõik Euroopa riigid saaksid võrdselt osa võtta kõigist pakutavatest teenustest. Loengu teine pool rääkis kokkuvõtlikult innovatsioonist. Innovatsioon on oskus positsioneerida enda toodet turul ning oskus võtta kasutusele uusi lahendusi, mis antud toodet/teenust paremini müüks. Küsimus ei ole isegi uue toote leiutamises, vaid uues mooduses, kuidas seda tarbijale pakkuda, kuidas muuta see talle ahvatlevamaks, et tekiks kohe huvi antud toote/teenuse vastu. Sellel loengul ja järgmisel loengul, mida andis Mart Mangus, tekkisid ka omad paralleelid. Nimelt hr. Mangus on alustanud mitmeid internetipõhiseid teenuseid. Alguses ei tulnud muidugi kõik korrektselt ning soovitult välja, kuid ometi ei antud alla, vaid otsiti uusi lahendusi ja uusi mõtteid, mida inimestel reaalselt vaja on. Eduka teenuse töötamiseks on vaja genereerida mõtteid, kuidas üles ehitada süsteem, mis on lihtne, kuid samas lahendusterohke. Aja möödudes muutuvad ka inimeste vajadused ning ka sellega peab arvestama, tehes ühte asja, võid sa jääda kiiresti nö ajale jalgu ning konkurendid võivad sinu ees kergesti edu saavutada. Õppeaine neljandas loengus oli juttu robootikast ning uute tehnoloogiliste vidinate väljatöötamisest. Üks seltskond võib pakkuda väga hea idee uuest tootest, aga neil ei pruugi olla IT-alast mõtlemist ning nad ei suuda mõelda selle peale, mida on vaja selle toote ehitamiseks ja kas see ka reaalselt võimalik on. Selle vältimiseks peaksid erinevad grupid tegema pidevat koostööd. Genereerima mõtteid, lahkama neid, arutama, kas on võimalik selle toote valmistamine ning mis see kõik maksta võiks ja kas reaalselt on tarbijal huvi, et muretseda endale selline vidin. Tegemist oli väga huvitava loenguga, mis arendas ka silmavaadet. Külas käis ka Net Group, mis tutvustas enda ettevõtet. Ettevõtte tegevusaladena olid välja toodud IT taristu teenused ja lahendused, ärianalüüsi ja raporteerimise lahendused, dokumendihaldus, registrite ja infosüsteemide arendus, infosüsteemide integreerimine. Ettevõte on teinud lühikese ajaga kiire arengu, nad pakuvad teenuseid mitmesse Euroopa riiki peale Eesti. Väga huvitav oli kuulda serveri ketaste virtualiseerimisest, mis kiirendavad oluliselt protsesse ning muudavad süsteeme paindlikumaks. Ka siinkohal märkasin paralleele eelnevate loengutega, st et kasutuses olid innovaatilised, uued lahendused. Vanad lahendused ei oleks enam kõige mõstlikumad. Loeng oli kindlasti väga motiveeriv tuleviku vaatest, st tulevikus töötades võivad olla juba hoopis teistsugusemad lahendused ja võimalused, mis on väga innovaatilised ja kergendavad oluliselt ettevõtte tööd. Järgmises loengus oli lahkamisel praegune IT ning kas me seda sellisel kujul tahtsimegi. Räägiti inimese tööst, mis on muutunud infotehnoloogia arenguga ja kas see on tõesti hea, et tänapäeval me sõltume tehnoloogiast väga palju. Aegu tagasi tegid inimesed tööd nagu ikka, mehaaniliselt, mitte mingi arvuti ei teinud tema eest tööd ära, ta oli füüsiliselt pidevalt asja juures, kontrollis seda isiklikult jms. Anto Veldre rääkis meile CERT'i töö ülesannetest ning milliseid omadusi peab inimene omama, et antud tööl hakkama saada ja edukas olla. CERT'i ülesannateks on jälgida Eesti infoturbe olukorda, kasutades selleks laekunud raporteid ja kogudes ise infot infoturbeintsidentide kohta, aidata ära hoida turvaintsidente ja vähendada turvariske, seda eelkõige turvateadlikkuse tõstmise ja teavitamise abil, abistada asutusi infoturbeintsidentide asjus ja neid nõustada, kui nad soovivad, et õiguskaitseorganid alustaksid intsidendi uurimist. Õppeaine lõpetas Kalle Tammemäe enda loenguga. Ta rääkis mõne sõnaga õppejõu ülesannetest, millised omadused peavad tal olema ning kuidas peab ta õpetama, et õppimise kasutegur oleks võimalikult suur. Tudengi roll on vastu võtta kõik see, mida õppejõud loengus räägib ja õpetab, ta peab lubama ennast õpetada, muidu ei ole edu võimalik.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami läbikukkumisel tuleb sooritada korduseksam. Korduseksamit on võimalik sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksami sooritamise peab kokku leppima vastava aine õppejõuga, kes omakorda kooskõlastab korduseksami toimumise aja õppeosakonnaga. Korduseksami sooritamiseks peab ennast selleks registreerima õppeosakonnas. Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Teisel õppeaastal võib taotleda akadeemilist puhkust:

1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Üliõpilane lisab avaldusele meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.
   
2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse.
   
3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse.
   
4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks
   

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.