User:Kkuurman

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaarel Kuurmann
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Emaskursuslaste kõige esimeseks akadeemiliseks tunniks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis oli „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aine raames toimunud loeng „Õppekorraldus ja sisekord“. Ette kandsid selle meile Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar, kes viisid meid põgusalt kurssi õppekorralduse ja koolis toimuva eluoluga. Võib väita, et tegemist oli ka sellise „infotunniga“. Anti näpunäiteid ja juhiseid kuidas ning mis moodi edukalt hakkama saada ning kuhu pöörduda küsimuste või abi saamise korral. Loengus käsitletu oli pigem ITK-d puudutav.
Teises (päris)loengus teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ esines meile meie oma kooli õppejõud Linnar Viik. Innovatsiooni võib defineerida kui uue idee kasutusele võtmist. See oli kindlasti üks huvitavamaid loenguid minu jaoks. Temapoolne innovatsiooni käsitlus oli äärmiselt silmaringi laiendav. Eelnevalt ei osanud ma uuenduslikkuse erinevatele tahkudele tähelepanu pöörata. Väga palju näiteid oli toodud elust enesest, mis kindlasti andsid parema ülevaate ja aitasid selgitada innovatsiooni sisu. Näiteks mainis Linnar toote või tehnoloogia positsioneerimist. See tähendab teenuse või toote saadavaks muutmist teisele kasutajagrupile. Kui omal ajal läksid sanatooriumisse haiged inimesed ja välja tulid terved, siis tänapäeval lähevad sanatooriumisse/SPAsse terved ja välja tulevad eeldatavalt ka täie tervise juures, kuid veidi rohkem puhanud inimesed. Tegemist on täielikult positsioneerimise äriga. Loeng käsitles endas ka innovatsiooni allikaid ning mõjusid.
Kolmanda loengu külaliseks oli ITK vilistslane Mart Mangus, kes rääkis meiega kuidas jõuda ideest teostuseni. See loeng oli päris tihedalt seotud eelneva loengu temaatikaga. Kuna enesel puudub otsene kokkupuude ettevõtlusega, siis tuli suureks üllatuseks, et ettevõtlus on üsnagi riskantne ärivaldkond. Esineja sõnul on puhtalt ettevõtlusest (tähelepanu juhitakse pigem väikeettevõtjale) keeruline ära elatuda ning tuleb ka osalise koormusega palgatööd teha, et hajutada võimalikke ettevõtlusega seonduvaid riske. Nagu eelnevalt mainitud oli sellel loengul seoseid teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Firma loomise rolli ja vajalikkuse määrab idee. Kui pole ideed ja eesmärki, mida firma teeb ja kellele on pakutav teenus või toode suunatud, siis puudub sellel ka mõte. Ideest lähtub omakorda planeerimine, mis on vajalik ärahoidmaks ebameeldivaid tagajärgi: alatine valmisolek lisakulutusteks, tulemus võib võtta aega, detailidele ei pöörata koheselt tähelepanu. Kuid ei saa unustada ka kõige tähtsamat. Idee vajab teostust, kuid mitte juba olemasoleva lahenduse näitel. Siin tulebki mängu innovatsioon. Tuleb leida nišš, mis teeb ta teistest erinevaks ja omanäoliseks, teha midagi, mis on eriline, teistsugune ning mis müüb. Kindlasti tuleb uusi lahendusi välja töötades tähele panna seda, et ei hakataks leiutama jalgratast. Loengul esineja soovitas kasutada näiteks avatud lähtekoodiga olemasolevaid lahendusi. Lisaks ka igasugused tasuta lahendused, mis aitavad uue firmal riske hajutada, näiteks võib ju firmat facebookis või mõnes muus tasuta meediumis promoda. Robootikaklubi tegemistest IT Kolledžis rääkis meile neljandal loengus meie kooli oma õppejõud Margus Ernits, kes on ka üks robootikaklubi juhendajatest. Lisaks sellele tehti juttu ka sellest, kuidas ja mida õppida ning õppurite motiveeritusest. Kindlasti ei tulnud üllatusena kui loengus mainiti ka noorte vähest huvi reaalainete vastu. Seda probleemi on ka varem Eesti ühiskonnas esile tõstetud. Kuid huvi ülalmainitud õppeainete vastu võibki just tekitada näiteks robootika. Miks? Sest vastavalt eesmärgile on vaja ka vastav robot valmis ehitada, mis teeb just täpselt seda, mida ülesanne ette näeb. Vaja on täpsust. Siinkohal tekibki reaalne vajadus osata nii füüsikat kui matemaatikat. Huviline õpib iseseisvalt probleeme lahendama ning nende lahenduseks vajalike abimaterjalide kasutamist või otsimist. Sellisel juhul pole tegemist enam puhtteoreetilise õppimisega, vaid reaalselt rakendatakse omandatud teadmisi koheselt ka praktikas. Robootika puhul just ongi ühendatud iseseisev õppimine roboti valmistamise protsessi jooksul ja mängulisus ning sportlik hasart, mida pakub meile lõpptulemusena valminud robot ja võimalus kaasvõistlejatega rinda pista. Soov saada paremaks ning miks mitte saavutada parem tulemus järgmisel võistlusel on piisav motivatsioon, et omandada üha rohkem teadmisi reaalainete valdkonnas, et seejärel soovitud eesmärgile sammuke lähemale jõuda.
Viiendas loengus külastasid meid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Group’ist, kes tutvustasid meile serverikeskuste võrguarhitektuuri. Net Group’i puhul on tegemist 1999. aastal loodud erakapitalil põhineva uue põlvkonna infotehnoloogiaettevõttega. Loengut alustati tutvustusega Net Group’i tegemistest ja lahendustest mida klientidele pakutakse. Kui rääkima hakati serverikeskustest muutus jutt kohati üsna raskelt jälgitavaks, sisaldades endas mitmeid spetsiifilisi termineid. Samas ei saa väita, et selle keerulisusega kadus ka huvi. Mitte seda, räägitu oli minu jaoks vägagi uudne ja huvitav. Kõrvataha tasub loengust kindlasti panna see, et enam ei piisa sellest, kui itimees ainult kindlat kitsast valdkonda valdab. Tänapäeva IT maailm vajab nii öelda „T-inimest“. See tähendab seda, et lisaks spetsialiseerumisele ühes kindlas suunas tuleb omada veel ka teisi teadmisi, et selles valdkonnas läbi lüüa, vihjates sellega elukestvale õppele.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest tuli meiega mõtteid vahetama Agu Leinfeld. Kuues loeng kandis pealkirja „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Loeng oli arutlev ja kõigil oli võimalik omi mõtteid avaldada. Lähemalt peatuti neljal teemal: tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, ebasobivate tagajärgede võimalikest põhjustest, IT kogukonna teenistus. Nii vastuoluline kui see ka ei tundu, siis tehnoloogilised lahendused mitte ei lihtsusta inimese elu, vaid pigem tekitavad meile tööd juurde nagu loengust selgus. Kuna seadmed on mobiilsed ja info kättesaadav siis on ka võimalik tööd kas telefonitsi või meili teel teha kõikjal, kus pole sidele piiranguid. Lisaks sellele on küberkuritegevuse mahud mitmekordselt ületanud narkokaubanduse käive. Loengus käsitleti ka palju temaatikaga seotud näited ning mitmeid huvitavaid fatke.
Seitsmendas ehk eelviimases loengus rääkis Anto Veldre teemal „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“. Teistest loengutest erines see selle poolest, et presentatsioon puudus, kuid sellele nagu väga suurt vajadust ei olnudki. Tõsisest teemast hoolimata suutis esineja mitmel korral auditooriumi naerma ajada. Palju tehti juttu CERT/CISERT töötajate vajalikest isikuomadustest, et selles valdkonnas edukalt hakkama saada.
Viimases, kaheksandas loengus võttis sõna TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe, kes külastas meid lähedal asuvast ülikoolist. Huvitav fakt on see, et tema oli selle aine läbiviijaks ITK-s 11 aastat ja nüüd avanes tal võimalus olla ise esineja rollis. Loengus endas heideti pilk kõrgharidusmaastikule, võrreldes Eestit ja Soomet. Kirjeldati teaduse tegemist ja seda, millised piirangud võivad esineda. Polnud võib olla, et kõige huvitavam loeng, aga samas tundub loogiline lõpp loenguseeriale, kuna tutvustatakse näiteks erinevaid akadeemilise karjääri tegemise võimalusi ja räägitakse õppimisvõimalustest pärast bakalaureuseõpet.
Kokkuvõtteks võib öelda, et läbivateks teemadeks olid valdavalt innovaatilisus ja uute ideede teostamise võimalused. Elukestev õppe, milleta tänapäeval IT maailmas läbi ei löö. Samuti mainiti mitmes kohas küberkuritegevust. Kuid üldiselt olid loengud huvitavad ja kindlasti silmaringi avardavad, viidates mitmetele sellistele asjaoludele, mida ise tähele panna ei osanud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kukkusid arvestusel läbi.Kuidas edasi?
Arvestuse läbi kukkudes tuleb täita kindlad õppejõu poolt esitatud nõudmised ning sooritada kordusarvestus.

Kaua on võimalik arvestust teha?
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?
Kordusarvestuse sooritamiseks on vajalik kokkulepe õppejõuga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas.

Mis on tähtajad?
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
Riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel on kordusarvestus tasuta (3 tasuta sooritust).

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Kordusarvestuse tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Hetkel on see 13 eurot.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal?
Akadeemilist puhkust on teisel õppeaastal võimalik taotleda kõigil üliõpilastel. Akadeemilisel puhkusel olev üliõpilane kuulub IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Erandkorras on võimalik akadeemilist puhkust taotleda alljärgnevate põhjuste tõttu: Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Tuleb esitada meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.

Mis tegevused tuleb selleks teha?
Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele, ning see vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
Akadeemilise puhkuse aeg “Muudel põhjustel” on kuni 1 aasta. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üks aasta; Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
Automaatselt lõpetatakse akadeemiline puhkus akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?
Akadeemilise puhkuse varem lõpetamiseks tuleb enne akadeemilise puhkuse lõpu kuupäeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Akadeemilise puhkuse ajal ei saa deklareerida õppeaineid. Välja arvatud üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks. Tal õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.