User:Toolup

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Tammo Oolup
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Kuna loenguid oli päris palju, siis oleks pidanud kohe teise loengu algul väljakäidud nõu kuulda võtma ja märkmeid tegema, kuna kaheksat loengut tagantjärele kuulata oli päris kulukas (ajalises mõttes siis). Aga õnneks olid loengud huvitavad ja häid filme vaadatakse ikka teine kord veel. Kõigis kaheksas loengus käsitletud teemadest haakusid omavahel päris mitmed ja oli huvitav kuulata kuidas erinevad inimesed lähenesid samadele mõtetele igaüks pisut erinevalt.

Esimene loeng, mis puudutas põhimõtteliselt ainult õppetöö osa, andis hea ülevaate sellest kust ja mida tuleks otsida, et ei tekiks probleeme niiõelda koolis käimisega hakkama saamisel. Anti märku või tuletati meelde et keegi ei ole sündinud targaks ega kõike kohe oskama, ning väga tähtis on seejuures arusaamatuste korral kohe küsida. Lisaks sellele kuidas õpingud enam-vähem välja näevad, räägiti ka edasiõppimisest, mida käsitleti põhjalikumalt viimases loengus TTÜ õppeprorektori Kalle Tammemäe poolt.

Teine loeng ITK endise rektori Linnar Viigi poolt algas pihta väga huvitavalt ja naljakalt võib isegi õelda. Tegelikult oli juba esimestel minutitel aru saada et tuleb huvitav poolteisttund ja olen päris kindel et ka kõik teised auditooriumis viibijad arvasid sama. Kohe algul käidi välja väga paljusi tänapäeva noori puudutav probleem seoses iTunesi poega, ning ka paar innovaatilist ja kogukonna heaolu suurendavat ideed telekommunikatsiooni vallas, siis pani see kohe kõiki kuulama ja kaasa mõtlema. Järgnevaks korraldati loengusaalis väike katse, lastes välja pakkuda kõikvõimalikku innovatsiooni, pakuti välja peamiselt kõikvõimalikke uusi tehnoloogiad, 3D, 3G, Android jne, kuid jäeti tähelepanuta see, millele Linnar ka hiljem(võib õelda isegi et vaikselt terve loengu ajal) tähelepanu juhtis et innovatsioon on pigem just mingi uue idee(kuidas mida teha) kasutusele võtmine, mitte niivõrd uus ja võimsam tehnoloogia. Viimast meeldib just eestlastele rakendada, kuna investeeritakse rohkem masinatesse (et tootmisvõimsus kasvaks) mitte ei otsita uusi väljavaateid, ega investeerida ajudesse (muidugi investeeritakse ka sinna, aga seda enamjaolt ainult nii palju kui on vaja seadmete käitamiseks). Toodi veel välja asjaolud et kui eksimine on karistatav, siis ei sünni ka innovatsiooni, ja mis kattus ka esimese loenguga et õppimiseks ja just innovatsiooni tegemiseks on parim viis eksimine ja selle kaudu õppimine. Ühesõnaga tehti meile selgeks et eksimine on tegelikult täiesti okei nähtus, ja muud moodi vaat et ei saagi.

Kolmas loeng läks sujuvalt edasi sealt kust Linnar pooleli jäi, ning ettevõtte loomist ja kõikvõimalikku äritegevust tutvustas meile ITK vilistlane Mart Mangus, ehk kuidas jõuda ideest teostuseni. Tihti arvatakse et piisab vaid ideest, kuigi tegelikult on ka teostus ülimalt tähtis, ning paljudel juhtudel jääb kogu asi kehva teostuse taha seisma. Meile korrati ka (vist isegi) kõigis kolmes loengus läbinud ühisteemat et oluline on alati uurida edasisi arengusuundi ning selle kallal kollektiivselt oma ajusi ragistada. Kes tulevikus oma ettevõte rajab, sai sellest loengust kindlasti palju näpunäiteid mida tasub järgida. Kuna olen lõpetanud majanduskallakuga klassis gümnaasiumi, siis olen meiega läbiviidud harjutusi korduvalt lahkama pidanud ja midagi põnevat või kaasahaaravat ma nendes ei näinud, aga üldiselt jäin loenguga jällegi rahule ja mõõda külgi ei jooksnud seal räägitu küll kellelgi maha, pigem vastupidi.

Neljanda loengu algul võis tekkida tunne et tuleb jälle umbes taoline loeng nagu seda oli esimene. Minu õnneks tuli loeng palju põnevam kui oskasin oodata, ja praktilise poole pealt võrdväärne kolmanda loenguga. Loengus selgitati natukene põhjalikumalt ja sügavamalt kuidas ja miks on kasulik just praktiline õpe, mis on sealjuures küllaltki mänguline(näiteks java õppimine läbi tanki mängu). Olen seda ka enda peal pidanud kogema, et kui miski asi huvi ei paku, või kui antud teadmist ei saa pikas perspektiivis rakendada, siis kipub ka õpitu küllalt kiirelt ununema. See loeng kattus vist kõige enam teiste loengutega, näiteks toodi välja esimese loengu täienduseks asjaolu et teisi õpetades, õpib kõige paremini ja mis on ka kaasaja õppimise üks väga tähtis osa, kolmandat ja teist loengut hõlmav täheldus et kõike ei pea, ega pole mõtet nullist teha, vaid osata teiste tehtud tööd kasutada, mugavdades seda siis vastavalt ettenähtud huvirühma vajadustele.

Viies loeng sisaldas endas ka head reklaami ja tutvustust firmale NetGroup, mille töökorraldus andis hea tähenduse mõistele "elukestev õpe". Kuna selle firma (ilmselgelt ka paljude teiste firmade) töötajad teevad vastavalt kas 3-4 või ~12 eksamit aastas, mis pisut oma rohkusega isegi hirmutab, aga et tasemel olla, tulebki pidevalt täieneda ja seda ka kasutada (antud juhul siis tõestada). Loengut ei olnud nii kerge jälgida kui eelnevaid, mitte et teema oleks igav või kasutu olnud, vaid sellepärast et loengu peamine läbiviija tundus olevat pädev rääkima ainult ühest kindlast valdkonnast ja teiste juttu talle väga rääkida ei meeldinud. Andestatav, kuna enda asjaga tundus ta päris edukalt hakkama saavat. Põhiliselt räägiti siis innovaatilistest lahendustest mille peal erinevate firmade süsteemid toimivad. Tänu uutele ideedele, mis tänu kiiretele lahendustele võimalikud on (virtualization) suudavad erinevad firmad palju effektiivsemalt töötada (näiteks swedbank on ründe korral suuteline 10 minutiga kahekordistama oma serverite arvu, varem oleks selline variant sisuliselt küll võimalik olnud, aga sellega oleks kaasnenud tohutu ressursside raiskamine). Põhiline probleem sellistes ettevõtetes tänapäeval on see et rahanumbrid on jäänud samasse suurusjärku mis nad olid aastaid tagasi, kuid tehnika ja lahendused on muutunud palju keerulisemaks ja kordi kallimaks, ehk siis jällegi on väga tähtis olla leidlik.

Suurima aruteluga kuues loeng puudutas põgusalt ka teatud filosoofilisi vaatenurki, näiteks inimese loomuses on üldiselt alati tahe ühiskonnale midagi pakkuda või teistega midagi jagada, aidata. Tänapäeval on näiteks ühed sellised abistajad(punane rist) kriisipiirkondades põhjustamas oma tegevusega kahjuks sõtta raha pumpamist, katuse ostmise näol mõlemalt poolelt. Antud hetkel ei olegi sellele probleemile mingit lahendust, ning see probleem vajaks kindlasti mõnda head innovaatilist ideed, mille välja mõtlemine pole seni kellegil õnnestunud. Kuna kõigis loengutes peale esimese, on saalis viibijate peal mingit sorti katse läbi viidud, siis tehti seda ka siin, nimelt paluti kirjutada paberile vastus küsimusele miks me tulime IT-d õppima, loengu lõpus paljastatud uuring IT projektide edukuse määrast, hävitas kindlasti mingil määral paljude ootusi ja lootusi, aga nii see paraku on(küllap kaaluvad siis õnnestunud projektid ebaõnnestumised üle, et asi ära tasuks). Üldiselt oli see loeng väga arutlev, kaasates kuulajaid mõttetöösse, loodetavasti parandas meie suhtlusoskust ja inimestemõistmis oskust (millest üldlevinud arusaama järgi IT-inimestel sageli puudust tuleb, kuid arvestades auditooriumist kõlanud väiteid ja vastukaja, siis ma seda küll õelda ei saaks).

Viimased kaks loengut nimetaksin kõige kitsama teemakäsitlusega loneguteks (vähemalt seitsmenda). Kuna Alto Veldre väga huvitav ja pisut koosoleku vormis toimunud loeng puudutas peamiselt tööd arvuti-ikalduste tõrjerühmas, seega käsitleti kõikvõimalikke pahalasi puudutavaid probleeme ja lahendusi, ning ka nende arengusuundi ja eesmärke, kuid toodi välja kenasti ka vaade või selgitus laiemale pildile, et miks mingi asi just nimodi siin ühiskonnas toimib. Viimane loeng mille pealkirjast võis juba aimata millest loengus enam vähem juttu tuleb, kinnistas kõvasti üle esimeses loengus räägitu, just edasiõppimise koha pealt, mis eelised ja mis puudused on erinevate kõrgkoolide lõpetanutel ja milliseid raskuseid tuleb ületada astudes rakenudskõrgkoolist edasi bakalaureusse. Peale selle tutvustati ka Soome eeskujul probleemidele lahendusi mida peaks ette võtma ka Eesti oma liiga suure hulga kõrgkoolidega. Toodi välja ka paaris eelnevas loengus kõlanud suund õppimise koha pealt, et väga tähtis on eriti tänapäeval teha omavahel koostööd (ka koolide tasandil) ja avalikustada oma tehtud tõid, kuna need on just aluseks uue teaduse loomisel.

Minu arvates olid kõik loengud kuulamist ja varajast ärkamist väärt. Kuna teiste mõtted ja lähenemised annavad ka endale uut mõtteainet ja kindlasti harivad antud valdkonnast ja panevad meid otsima vastuseid küsimustele, mitte ootama et kõik meie eest ära tehakse, vaid tajuma ennast kui ühiskonna osa, kes loob uusi arengusuundi ja ideid, ning pakub hüvesi kogu ühiskonna hüvanguks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1. Arvestuselt läbikukkuja peab esmalt rääkima õppejõuga ja registreerima end järelarvestusele. Kui õppur on (REV) õppekohal tuleb maksta vastav tasu kordussoorituse eest.

2. Ühe õppeaine piires on õpilasel õigus kolmele järelarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.

3. Kokku tuleb leppida õppejõuga arvestuse tegemise tingimustes.

4. Arvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas ja tasuda rektori käskkirjaga kehtestatud tasu(Kui oled REV kohal) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

5. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

6. Riigieelarvelisel (RE) kohal õppijale on kordusarvestused tasuta.

7. Riigieelarvevälisel (REV) kohal õppijale on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus

1. Uksekaardi kadumisel tuleb tellida uus kaart.

2. Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart”.

3. Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega. (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

4. Kui tegemist on SEB kaardiga, tuleks pöörduda kõige pealt panga poole.

5. Kapi võtme kadumisel teatan esimesel võimalusel õppeosakonda, et mul ei ole enam võtit.