User:Koismets

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kristo Õismets

Esitamise kuupäev: 18.oktoober. 2011

Essee

Loengu nimeks oli meil: Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Algul nimele peale vaadates tundus see olevat selline igav, puine loeng, kus üritataske meile pähe suruda kooli reegleid, eeskirju jms. Aga näed võta näpust. Loengud sisaldasid kõiki erinevaid punkte Infotehnoloogias. Üks väga suur pluss selle juures oli see, et iga loeng oli erinev. Sa ei pidanud istuma seal niisama(kindlasti oli sellel ka tagamõte, et me harjuks istuma samas loengusaalis 1 tund 30 minutit), et kuulata teooriat vaid igakord oli midagi mida endale kõrvataha panna.

Esimene loeng oli meil selline, kus tutvustati meile kooli reegleid. Vaadati üle sellised korduma kippivad küsimused ning soovitati meil läbi lugeda kooli eeskirjad. Räägiti veel raamatukogust, kuidas, mis ja miks sealt kõiki erinevaid raamatuid laenutada saab. Lühidalt räägiti veel e-õppest, mis on IT Kolledzis väga kõrgelt arenenud.

Teise loengu teemaks oli meil "Innovatsiooni olemus ja juhtimine". Sellest rääkis meile Linnar Viik, IT Kolledzi eelmine rektor ning praegune õppejõud. Ta üritas meile selgeks teha, kust tuleb innovatiivsus ja miks meil seda vaja on. Loeng oli tõesti väga huvitav. Küsis meil endilt, et mis tooted on innovatsioon ning sealt tuli väga erinevaid näiteid tänapäeva IT-st. Kõik uued ja ilusad infotehnoloogilised vidinad on innovatsioon.

Kolmandas loengus oli meil külaliselt Mart Mangus, vana IT kolledzi vilistlane. Tema rääkis meile teemal "Ideest teostuseni". Kuidas saab ühest lihtsalt ideest teha äri ning sellega raha teenida. Ta jagas igasugu erinevaid soovitusi, kuidas igasugustest jamadest ruttu välja tulla ning miks on vaja olla ise aktiivne. Ei tasu uskuda igakord mingit ärimeest, kes soovib sinuga koos midagi teha, sest sellega võivad tulle rängad tagajärjed. Rääkis erinevatest ettevõtetest, mis tema isa koos oma sõpradega loonud on. Näiteks võib tuua "Kokkuost", mis tegeleski asjade kokkuostmisega. Sellest võibki järeldada, et iga ettevõte hakkab lihtsast ideest. Pole väga palju vajagi, et ettevõtluses läbi lüüa. Mart suutis väga kergesti inimesed ennast kuulama panna, sest haaras inimesi erinevaid mõtteid pakkuma mingi viimaseks järgnes ka rühmatöö, milles pidime täitma SWOT analüüsi oma enda idee kohta.

Margus Ernits rääkis meile neljandas loengus robootikast. It Kolledz on robootikas väga kõrgel kohal ning meil endalgi koolis on robotiklubi, kuhu on kutsutud kõik inimesed, keda huvitab robootika. Ta tõi ehtsaid näiteid, kuidas on IT seotud robotitega ja vastupidi. Tema tõi väga hea näite, et iga õppeaine on huvitav, siis kui õppejõud on huvitav. Lühidalt rääkis Robotexist ja sellisest mängulisest programmist nimega Robocode, praktiseerida väga huvitaval moel, mängides.

Viiendas loengus olid meil külaliseks Eesti ühe suurimast firmast Net group Toomas Mõttus ja Jaan Fledmann. Toomas rääkis meile firma üldehitusest, millega see tegeleb ning kuidas see firma nii kaugele on jõudnud. Firma tegeleb serverikeskuste võrguarhidektuuriga. Jaan rääkis meile spetsiifilist juttu, kuidas erinevad serverikeskused on üleehitatud ning see vaja väga suurt tähelepanu. Teema muutus väga keeruliseks, kuna ise pole selliste asjadega enne kokku puutunud. Lühidalt käisid nad veel üle teema, et tava-inimestele on kõik väga lihtne ja kättesaadav aga see töö ja veav, mis selleks tuleb teha on meeletu. Igasugu erinevad internetipangad ja muud võrguga seotud teenused.

Kuuendas loengus oli teemaks "Kas sellist IT-d tahtsimegi?". Sellest rääkis meile Agu Leinfeld ja tema töötab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. IT on tänapäeval meiega kaasas igalpool. See mõjutab meie igat käiku ning aitab igasuguste erinevate tegevuste lihtsustamiseks. IT suure arenguga tegelikult kaasneb suurema töö tegemine, sest kõikide selliste arengute luuakse üha uusi ja uusi versioone programmidest. Info on pidevalt meile lihtsam kätte saada, e-mail on meil telefonis ja seda saab lugeda ükskõik kus olles. Loengus võis kuulda veel igasuguseid erinevaid näiteid, kuidas me igapäevaselt oleme IT-ga seotud ning kas see on ka meile hea.

Anto Veldre rääkis meile seitsmendas loengus "Tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas". Anto rääkis meile väga huvitavalt, kust tulevad erinevad viirused ja miks neid üldse luuakse nö. Viiruste tõrjeks on meil igasuguseid erinevaid programme, mis peaksid meie arvutit kaitsma ja hoidma, kuid uusi viiruseid tuleb igapäevaselt juurde. Rääkis meile küberkuritegevusest, mis on viimastel aastatel väga levinud. Kui lihtne on tegelikult e-identiteeti kätte saada inimestel, kellele see tegelt ei tohiks olla kättesaadav. Soovitas meil internetti kasutades olla väga ettevaatlik oma informaatsiooni levitamisega, sest kui peaks tekkima mingi probleem siis politsei ei suuda sind aidata.

Viimases loengus oli meil külas Kalle Tammemäe. Tema ametiks on TTÜ prorektor. Loengus rääkis ta üikalt TTÜ erinevatest võimalustest, et miks peaks peale IT kolledzit tegema magistri kraadi ning kuidas see meile kasulik on. Teine pool loengust oli Akadeemia tee üleüldine Campus, mis meid ümbritseb seal samas lähedal. Meie enda It kolledzi läheduses on üks punane hoone, mis on siis TTÜ it-maja.Tõi erinevaid näiteid bakalauruse ja rakenduskõrghariduse vahel, mis on ühe plussid ja miinused. Rääkis meile programeerimisvõistlusest IEEEXtreme, mis on selline 24h tunni võistlus ning isegi IT kolledz on sellest osa võtnud. Kõige suuremaks üllatuseks oli IT Akadeemia loomine, mis hakkab paiknema kohe meie enda kooli maja kõrval, mis tähendab suurt sidumist TTÜ it osakonnaga.

Kõkkuvõtteks võib öelda, et loengud on kindlasti huvitavad. Huvitavaks tegi just see, et informatsiooni oli piisavalt palju ja räägiti meile igasugustest erinevatest IT valdkondadest. Me ju ise valisime sellise käekäigu ning see loengute sari kindlasti andis meile palju head ning see aitab kaasa meie õppimisele IT Kolledzis.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1. Uurin välja korduseksami kuupäeva. 2. Korduseksami saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. 3. Korduseksamile minek tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. 4. Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. 5. Järeleksami eest peab olema tasutud vähemalt 2 tööpäeva enne eksami kuupäeva. 6. RE kohal õppivatel tudengitel pole korduseksami eest vaja tasuda. 7. REV kohal õppivatel tudengitel on korduseksami tasu kokkulepitud rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust saab taodelda teisel õppeaastal omal soovil või teistel põhjustel: tervislikel, lapse sünd või kutse käitseväeteenistusse. Taotlemiseks esita enne semestri punase joone päeva õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele, teistel juhtudel lisandub veel sellele lisadokument(lapse sünnitunnistus, arstlik tõend või kutse kaitseväeteenistusse. Maksimaalne puhuse aeg on üheks või rohkemaks semestriks. Kõige pikem puhkus kaasneb lapse sünniga, mis kestab kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Puhkuse lõpetamiseks peab esitama avalduse puhukse lõpetamiseks. Puhkuse varem lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektorile. Puhkuse ajal saab aineid deklareerida ainult sel juhul kui te olete läinud puhkusele lapse hooldamiseks ja selleks tuleb esitada avaldus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Puhkuse ajal on lubatud järele teha eksameid ja arvestusi.