User:Rpilev

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Raul Špilev
Esitamise kuupäev: 18. september 2011

Essee

Erialatutvustuse essee

Antud essees käsitlen Eesti Infotehnoloogia kooli erialatutvustust. Täpsemalt mida meile loengutes räägiti, kuidas neid loenguid läbi viidi ja milline on minu vaatepunkt sellest ainest. Esimene loeng toimus eelnädalal (25 august). Teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“. Loengut alustas issejuhatava jutuga õppeosakonna juhataja Inga Vau. Esmalt oli juttu erinevates haridustasemetest. Nimelt bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Inga selgitas kuidas saab omandada neid haridustasemeid samm sammult. Näiteks tõi välja erinevaid võimalusi edasi õppimiseks peale ITK lõpetamist. Selgus, et on võimalik edasi minna mõnda neise ülikooli (näiteks Tehnika Ülikool või Tartu Ülikool) oma õpinguid jätkama. Võimalusi on palju. Saab ka alternatiivina välismaale minna. Huvitav fakt oli ka see, et sellel aastal on tulnud õppima tudeng, kellel juba on doktori kraad ühes teises valdkonnas. Järgnevalt rääkis meile Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ja erinevatest klubidest. Meile selgitati veel millal ja kuidas peab oma deklaratsiooni kinnitama, mis oli üks tähtsamatest asjadest.

1. september Õppejõud Linnar Viik esitas meile loengu teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Selles loengus oli tudengitel juba võimalik jutust osa võtta. Küsiti erinevaid innovatsioone, ehk ideesid. Tudengid olid välja toonud palju näitneid nagu elektri auto ja tahvelarvuti. Seejärel laiendati seda teemat. Selgitati kuidas oma ideesid efektiivselt ellu viia ja mis on tähtsad asjad, millele peaks keskenduma. Näiteks uute toodete arendamisel on kindlasti vaja arvestada erinevate inimeste kultuuride ja tavadega, et olla terves maailmas edukas. Sageli võib ühele maailma osale meeldiv idee olla teisele maailma osale mitte meelepärane.

„Ideest teostuseni“ nimelises loengus, mille esitas Mart Mangus, räägiti lähemalt oma ideede ellu viimisest ja kuidas olla hea ettevõtja. Meeldejäävaim osa oli kui toodi võrdlusesse ettevõtja ja palgatöölise elu. Nimelt mis on nende plussid ja miinused. Seal tõin ma ise ka paar näidet, mille kirjutati tahvlile. Hiljem küsiti tudengitelt erinevaid huvitavaid ideesid ja jagati auditoorium gruppidesse. See oli meie esimene „grupitöö“.

15. september Margus Ernits andis loengut teemal „Robootikast IT Kolledžis“. Tuleb välja, et robootika on ITK’s asjakohane teema. Koolil on ka oma robootika klubi. Selgus, et robootika klubisid on vägagi palju maailmas. Pidevalt viiakse läbi võistlusi selles valdkonnas. Näiteks erinevad grupid programmeerivad virtuaalseid või ka füüsilisi roboteid ja panevad neid omavahel võistlema. See on vägagi huvitav lahendus robootika valdkonna arendamiseks ja huvi pakkumise suurendamiseks. Loengus anti meile ka väga huvitav ülesanne. See ülesanne oli sellisel kujul tehtud et seda ei ole võimalik standardsel viisil ära lahendada. Ehk antud ülesannet ei oldud matemaatiliselt püstitatud. Viienda loengu teemaks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, mille viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Minule kõige huvitavam osa loengust oli nii nimetatud „pilve“ teenus. Pilv on lahendus, mis pakub arvuti tööd kui teenusena ja mitte produktina. Selle asemel, et klient ostab omale arvuti, mis hakkab kodus tööd tegema, tellib kilient omale teenuse. Ehk reaalne arvuti töö ja andmete säilitamine toimub suurtes ühistes serverites. Kliendil pole muud vaja kui „terminali“, mis oleks ühendatud pilvega. See lahendus on palju efektiivsem kui seni kasutuses olev tehnoloogia, kuna pilv ei raiska nii palju ressursse nagu senine tehnoloogia. Hetkel enamus arvutitest ei tee suurem osa ajast suurt midagi ja seega läheb enamus nende potensiaalist raisku. Kuna teema oli minu jaoks huvitav küsisin ka paar küsimust latentsuse probleemi kohta ja sain päris huvitavaid ja sisukaid vastuseid. Esile toodi ka IT valdkonna üks probleem. Nimelt süsteemid lähevad aina keerukamateks ja selle tulemusena läheb ka nende haldamine raskemaks.

ITK vilistlane Agu Leinfeld esitas loengut „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Käsitleti küsimusi nagu „kuidas tehnoloogiline areng kogukonda mõjutab?“. Selle küsimuse esitusel said tudengid oma arvamust avaldada. Selgus, et tehnoloogia arengul on ka miinuseid. Näiteks selle suure arengu tagajärjel tekivad inimestesse üha rohkem ootusi ja sõltuvusi tehnoloogia suhtes. Kui peaks kunagi meile tuttav tehnoloogia rikki minema, siis võivad tagajärjed olla üsnagi drastilised. Tundub ka, et seoses tehnoloogia arenguga teeme me rohkem tööd päevas kui varem. Ehk siis puhkuse osakaal väheneb.

6. oktoober andus Anto Veldre loengu teemal „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“. Selles loengus oli huvitav see, et aktiivsetele tudengitele jagati asju. Teemaks oli viiruste levitamine, häkkimine ja muud ebaseaduslikud tegevused. Tuleb välja, et sell hetkel, kui mingi seadme võrku ühendada, avaneb see koheselt igasugustele rünnakutele. Fakt on see, et märgatav protsent kõikidest arvutitest on tegelikult juba nakatunud mingi viirusega ilma, et kasutajad sellest teadlikud oleksid. Isegi kui seade ei ole võrgus võib mingi viirus selleni ligi pääseda ka igasuguste andmekandjate läbi ja nii moodi ka teisi arvuteid andmekandjate kaudu hiljem nakatada. Ütleks, et kõige huvitavam fakt, mida loengus kuulsin oli see, et mingil määral teevad viiruste kirjutajad ja anti-viiruste firmad koostööd. Nimelt kui mingi viiruse tellija veab kuidagi viiruse kirjutajat alt, siis viiruse kirjutaja tihti lihtsalt avaldab viiruse lähtekoodi anti-viirus firmale ja seega muudab selle kasutuks.

Viimase loengu andis endine ITK rektor Kalle Tammemäe teemal „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Vaatasime TTÜ ümbruskonda kaardi pealt. Erinevaid kohti näidati, kus paljud klubid ja raamatukogud asuvad. Slaididel oli veel graafik, mis näitas teaduse, tehnoloogia ja hariduse seost erinevatel haridustasemetel. ITK võtab osa ka programmeerimis võistlustest, mis on 24 tunni pikkused. 2010 aastal TÜ 4 tiimi olid lõpetanud kohtadel 3, 6, 9 ja 10 180 hulgast, mis on vapustav tulemus. Järgmine aasta võtavad kindlasti need sama 4 tiimi võistlustest uuesti osa. Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli huvitav ja informatiivne sissejuhatus kooli õppetöösse.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestust on võimalik teha järgi kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Peab leppima kokku antud aine õppejõiga. Registreerimiseks tuleb teha vabas vormis avalmus järelsooritusele, lisama selle allkirjastatud makse kviitung ja esitama selle õppeosakonda. Registreeruma peab hiljemalt 2 tööpäeva enne järelarvestust. RE kohal on see tasuta, REV kohal maksab 13 EUR’i.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Tuleb täita VÕTA taotlus vormikohaseli koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3), esitada see IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Iga üle kantud EAP punkti eest tuleb tasuta. Kui taotlus on vastu võetud otsustab komisjon millised ained kantakse üle.