User:Ekebbina

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erkko Kebbinau
Esitamise kuupäev:

Essee

Esimese pooleteise kuuga õnnestus mul aine õpingukorraldus ja erialatutvustus raames kuulata mitut huvitavat loengut. Loenguid pidasid mitmed isikud erinevatest firmadest ja organisatsioonidest.

Esimeses loengus sain teada, kui tähtis meie jaoks lugeda läbi õppekorralduse eeskiri ja mitte kunagi läbipääsu kaarti maha unustada (Inga Vau ja Kaja Salum). Räägiti, kuidas aineid teistest koolidest üle kanda ja meile tähtsatest kuupäevadest õppeaasta jooksul. Samuti tehti meile selgeks erinevate ruumide ja laborite asukohad ning nende eesmärgid ja võimalused (Indrek Rokk). Jutt raamatukogust, selle korrast. reeglitest ja sissepääsust oli informatiinve ja korralik, vähendades tunduvalt mu sinna eksimise varianti (Kaja Salum). Sain ka teada, et iga aasta lõpus valitakse aasta õppejõud ja et selle otsuse teevad üliõpilased, see teadmine oli minu jaoks uudne ja üllatuslik ning meeldis väga . Veel räägiti e-õppe ja tavaõppe omavahelistest seostest ja erinevustest, samuti sellest, et loenguid salvestatakse, mis teeb mu elu tunduvalt lihtsamaks, kuna ma saan töö kõrvalt paremini koolitöödega tegeleda (Marko Puusaar). Lõpetuseks rääkis Jaan Kruusma üliõpilasesindusest, selle tegemistest ja tähtsusest.

Teises loengus rääkis Linnar Viik pikalt ja huvitavalt innovatsioonist ja IT lähitulevikust. Lisaks rääkis ta turundamisest, kuidas firmad müüvad sama teenust või toodet erinevatele kliendigruppidele erineva vaatenurga alt, mis teeb selle mõlema jaoks ahvatlevaks. Lektori jutt oli sorav, lihtne, kaasahaarav. Pidevad publikule suunatud küsimused hoidsid ka varastel hommikutundidel huvi endal ja ei lasknudki seda ära vajuda. Sain teada, et innovatsiooni on ka erinevaid liike ja jaguneb selle järgi, kui suur on selle tähtsus kogukonnale ning kas idee on teaduslik või pigem on tegu konkreetse probleemiga. Õpetlik jutt oli veel see, et kõige efektiivsem õppimine on oma enda vigade kaudu, ja et teiste edulugude ette vuristamine õppimise protsessile väga kaasa ei aita.

Kolmanda loengu lektor oli Mart Mangus ja rääkis meile, kuidas jõuda ideest teostuseni. Mart Mangus on alates 2004 aastast tegelenud oma ettevõtetega lisaks tavalisele palgatööle, kuna tuleb välja, et ettevõtlus ei pruugigi ennast kohe ära tasuda. Ta rääkis reaalelus firma loomisest, selle struktuurist ning enda kogemustest erinevate ettevõtetega. Veel lasi ta õppuritel teha laheda ajurünnaku uute ideede väljatoomiseks. Õpilased valisid välja parimad ideed, mille väljapakkujad moodustasid oma firmad. Iga ettevõte pidi enda kohta SWOT analüüsi koostama ja otsustama, kas firmal on üldse tulevikku või mitte.

Neljandas loengus rääkis Margus Ernits eelkõige robootikast, aga ka muudest teemadest. Üks suur osa oli motivatsioon ja selle leidmine. Minu meelest on väga õige arvamus, et õppida tuleks mänguliselt ja inimesele huvitavat asja, mitte kuiva teooriat, mis pärast eksamit nagunii ära ununeb. Ma usun, et näiteks füüsika või matemaatika jääks mulle paremini külge, kui ma ehitaks midagi, milleks neid vaja on, mitte ei tuubiks raamatute kaupa seadusi ja reegleid pähe. Väga meeldis ka RoboCode väljatoomine, kindlasti proovin selle ka ise järgi, kui rohkem aega tekib. Huvitav oli ka ülesanne roboti kiiruse arvutamine väga lihtsa matemaatika abil, aga kuna matemaatikast on õpilastel selge enamasti vaid teooria, läks selle praktikas kasutamiseks üsna kaua aega.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist ja serverikeskuste võrguarhitektuurist. Pärast Net Groupi üldtutvustust räägiti eelkõige olemasolevatest serverilahendustest ja kuhu see kõik liikumas on. Jutt oli huvitav ja lektor tundus oma valdkonda väga hästi teadvat, kuid paraku ei jäänud osalt minu teadmatuse tõttu administreerimises, osalt raske hommiku tõttu suurt midagi meelde. Siiski meeldis mulle mõte, et ka Windowsil võiks klassikalise installi asemel olla üks käivitatav fail, mida on lihtne installida ja kustutada, nagu Mac juba kaua aega kasutab.

Kuuendas loengus rääkis Agu Leinfeld SMITT-ist, mis pikalt öelduna tähendab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Ta tõi välja fakti, et mida aeg edasi, seda rohkem inimene ise tööd tahab teha, samas ka kasvab pidevalt inimeste käimise kiirus. Tänapäeva mugavas maailmas (võrreldes varasemaga) peaks olema inimestel kõik kättesaadav ka vähema töö ja vaevaga, kuid siiski on neil aina rohkem kiire - asi peaks olema just vastupidine. Ma olen ka enda puhul märganud, et loen tööst vabal ajal, mereääres puhkusel olles igaksjuhuks e-posti, et äkki on töölt mingi tähtis kiri tulnud. Antud loeng oli õpetlik ja mõtlevapanev, üks isiklikke lemmikuid. Loodetavasti oskan ma tänu sellele IT olemust, eesmärki ja arengud paremini mõista ja sellega kaasa liikuda. Ta tõi välja veel huvitava mõtte, et hea itikas ei ole mitte see, kes palju progem või kiiresti juhtmeid ühendab, vaid hea itikas on see, kes mõistab oma firma ärikeelt ja oskab välja tuua lahendusi firma, mitte isiklukuks hüvanguks.

Seitsmendas loengus rääkis Anto Veldre tööst arvuti-ikalduste tõrjerühmast. Oli huvitav kuulata, kuidas levivad viirused, kuidas seda takistada ja kuidas seda tegelikult on raske takistada. Sain teada palju uusi trikke, kuidas inimesi püütakse pidevalt petta ja loodan, et oskan ennast tulevikus veelgi paremini selliste küberrünnakute eest kaitsta. Ta rääkis veel identiteediga kauplemisest ja kui palju seda tegelikult tehakse. Kahjuks on selle kõige vastu raske võidelda, kuna virtuaalset kuritegu sooritada on lihtne, jälitada aga raske ja palju tööjõudu nõudev. Seetõttu jäävadki pisemad pahateod tihti karistamata. Mulle endale jälle meeldis see loeng, sest jutt oli põnev, näited olid elust enesest ja loengut oli lihtne jälgida.

Viimases loengus rääkis Kalle Tammemäe eelkõige TTÜst, selle paiknevusest ja tulevikuplaanidest. Ausalt öeldes endise TTÜ üliõpilasena ei olnud mulle seal kuigi palju uudset, aga tuleviku plaanid olid ja seda oli tore kuulda. Rääkis ka erinevatest koolidest eestis, mis annavad rakenduskõrghariduse või bakalaureuse kraadi ja mis on nende loomise eeldused.

Kokkuvõteks ütlen, et kõik esinejad olid kindlasti oma ala tegijad, kõik paistsid hästi teadvat, millest nad räägivad, see tegi nende kuulamise ka lihtsamaks ja kaasahaaravamaks. Teemad, kuigi kõik IT'ga seotud, ulatusid seinast seina ja andsid seega päris korraiku ülevaate IT erinevatest külgedest. Viies loeng oleks võinud olla mulle (võib-olla võib öelda värskele IT-tudengile) veidi arusaadavam ja lihtsamini seletatud, mitte nii detailidesse laskunud ning viimane loeng vähem TTÜ'le keskendunud. Üldmulje oli aga hea ja ei kahetse kuidagi nende loengute kuulamist, pigem olid need kasulikud ja harivad ning andsid tulevaseks eluks IT vallas häid näpunäiteid.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele a) tervislikel põhjustel, b) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, c) lapse hooldamiseks. Selleks tuleb esitada akadeemilise puhkuse taotlemise avaldus õppeosakonda ja lisada sinna: a) tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. b) kutse kaitseväe tegevteenistusse. c) lapse sünnitunnistus. Maksimaalne aeg: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üksnes üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Jah, akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid